Inimene koosneb kehast, hingest ja vaimust, need omakorda moodustuvad füüsilisest kehast ja seda ümbritsevatest ja läbistavatest energiaväljadest e. peenmateriaalsetest kehadest, mis kõik kokku moodustavad inimese aura. Mõnikord räägitakse veel ka bioväljast ja aurast eraldi mõistetena, aga minu arust suurt mõtet sellel ei ole (bioväli on inimese energeetiline keha, mis asub nii füüsiliselt kehastunud kehas kui ka väljaspool füüsilist keha, ja aura on biovälja osa, mis väljub inimese füüsilise keha raamidest).
Peenmateriaalseid kehasid on 6 - eeter-, astraal-, mentaal-, kausaal-, Budhi ja Atma keha.
Nendest eeterkeha, mis on füüsilisele kehale kõige lähemal, on ka reaalselt näha Kirliani meetodil kõrgsagedusväljas tehtud piltidel ilma mingi hookuspookuseta.
Aura jaguneb kaheks - primaarne ja sekundaarne.
Sekundaarne aura e. 'madalam mina' koosneb füüsilisest, eeter- ja astraalkehast. Need kehad vormitakse ja ehitatakse igas füüsilises kehastuses uuesti.
Primaarne aura e. 'kõrgem mina' koosneb mentaal-, kausaal-, Budhi ja Atma kehast. Need kehad jäävad igas järgnevas füüsilises kehastuses puutumatuteks üksusteks, kogudes oma evolutsioonilist kogemust.
to: "asi pole loogiline" -
just eelnevalt mainitud primaarses auras on meie eelmiste elude reinkarnatsioonide mälestused, mille kohta küsisid, et kus need on. Terve universumi mõistes on meie teadus tükikene sitta, inimene ei ole kaugeltki terve universumi kõige targem olend, ja see on tõesti loll, kes nii arvab. Inimene ei peagi oma talupojamõistusega kõigist maailma asjadest aru saama, rääkimata sellest et meie primitiivne teadus peaks suutma kõike seletada. Sellest peaks iga loogilise mõtlemisega inimene aru saama. Et siis praegu ongi meie teadusel saavutatud tipp, ja kuhugi edasi liikuda enam pole võimalik?
Kui jaotada füüsiline ja peenmateriaalsed kehad inimese keha, hinge ja vaimu alla, siis keha koosneb füüsilisest ja eeterkehast, hing koosneb astraal-, mentaal- ja kausaalkehast, ja vaim koosneb Budhi ja Atma kehast.