Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Müstika nurgake
Soovin surra
 
E. 01. märts 2011, kl 08.17
ja siit ilmast minna. Enam ei suuda. Olen kaotanud kõige kallima ja tähtsama inimese oma elus. Püüdnud üle poole aasta jalgu alla saada, kuid enam ei jaksa. Pole enam mille nimel. Andsin endast kõik ja rohkemgi veel. Uut pettumust üle elada ma ei suuda.
Soovin kõigile armastust ja rahu hinge. Hoidke mis teile on kallis. Elu on habras.
 
mina 01. märts 2011, kl 08.26
tahan ütelda sulle ühte asja. usu, tean seda täpselt.
surma ei ole, sa lihtsalt liigud siis edasi teise tasandisse. kuid jäta meelde selline asi.
kui sa omal soovil lõpetad oma elu siin ilmas, see ei tähenda, et saad vabaks muredest ja probleemidest. seal, kuhu sa siis satud, pead ikka selle siinse elu lõpetama, samamoodi kannatma ja kuhugi sa ei pääse. surema peab siis, kui see on sulle antud. seni peab siin olema, isegi kui on raske ja tundub kõik lootusetu.
elu, see on nagu suur mäng ja sellest mängust ei saa omal soovil lahkuda. peab lõpuni mängima. sa ei tea, mis juhtub kuu, või aasta pärast. elus on palju üllatusi, seal hulgas ka positiivseid. usu, see on nii. iga kannatus ja raskus saab tasutud.
pead edasi liikuma ja usu, see saab sulle elus ka tasutud.
 
Ei tohi 01. märts 2011, kl 09.39
Sul on oma elutee, Sinu kallimal oli enda elutee. Sina ei tohi sekkuda käe külgepanekuga enda ellu. Sa suudad üle elada veel pettumusi, altvedamisi.... nisamuti samuti leiad uusi tuttavaid ja sõpru, kellega jagad oma elu. Elu käibki niimoodi-üles-alla. Kui vaatad enda ümber- kellel siis on KÕIK hästi?
 
Ei tohi 01. märts 2011, kl 09.41
Kui Sul on siinses ilmas saamata vastuseid ning probleemidekuhi lahendamata, siis vaevalt, et teises ilmas muudmoodi oleks.
 
ei hakka surema! 01. märts 2011, kl 09.58
ära soovi, kohe tuleb kevad oma täies ilus ja rõõmus, kas sa tahaksid sellest ilma jääda? sa ei näeks seda ju mitte kunagi enam kui surnud oled! surnud olla saad väga kaua aega aga elu on nii lühike! mõtle neile kellele sina oled kõige kallim ja tähtsam, kas sa tahad neile sama teha mis sina praegu läbi elad? kõik see jama ja raskused on sulle saadetud ikka selleks, et neist tuleb midagi õppida, ei saa põlvili maha visata ja öelda, et mina enam seda koormat edasi ei sikuta- igaleühele pidi antama niii palju kui ta jõuab kanda...
 
vana kala 01. märts 2011, kl 11.11
Elu on niigi lühike. Ja surnud jõuad olla igavesti.
 
-kt- 01. märts 2011, kl 11.40
teemaalgatajale -
kui ise endalt elu võtad, võid mõõtmatult suurema jama kokku keerata kui praegu sul on. Enesetapjate hinged on need kes tihtipeale siia maailma kinni jäävad. Sel juhul jääb määramata ajaks ära see normaalne liikumine teisele tasandile millest postitaja 08.26 räägib. Midagi head selles pehmelt öeldes ei ole, arvata võib et piin mida selline kinni jäänud hing tunneb muudabki ta kehvemal juhul mingisuguseks poltergeistiks vms. näiteks.
 
AI 01. märts 2011, kl 11.44
Kas tegu on õnnetu armastusega? Kui nii, kas INIMENE ON TÕESTI NII VÄÄRT, ET ENDALT ELU VÕTTA????
 
to E. 01. märts 2011, kl 11.59
Ära põe, 2012 ei ole enam mägede taga. Meid kõiki ootab ees minek teise tasandisse.
 
n 01. märts 2011, kl 13.36
Minu lähedane tegi enesetapu. Ei hakka siin kirjeldama neid piinu, mis ta meile sellega valmistas, kuid üks nõid, kellelt abi otsisin, ütles....sinu piinad pole üldse võrreldavad sellega, mida see enesetapja peab praegu kannatama.
Minu valiski ta välja, et ma teda teispoolsuses või kuskil vahepeal, kus ta iganes oli, aitaksin. Ma pidin päästme teda, et päästa ennast ja oma pere.
Raske oli, kohutavalt raske....
 
lii 01. märts 2011, kl 15.49
teemaalgatajale:

Ma ei tea mis see oli, mis mind tookord tagasi hoidis ja kuidas ma suutsin ärgata ja astuda ilma temata, ma olin nagau poolik, mis, ma polnudki inimene...tõusta...milleks? minna...milleks?

Alles hiljuti sattusin teenendajana temaga silm-silma vastu kokku. Enne ta lõplikku lahkumist (ilmselt me enam ei näe) tänasin teda ilusate hetkede eest . Ta ei tundnud mind ära. ja ei tundnudki, enne kui talle ütlesin. Loomulikult ei õelnud ma talle et konksust oli vaid seitse sentimeetrit puudu

Vot niimoodi.Me peame oma tunnetega ikka ise hakkama saama.
 
aga 01. märts 2011, kl 19.32
tegelikult sa ju ei soovi lahkuda, vaid veidikenegi tähelepanu. kindlasti on teisi toredaid ja armsaid sinu ümber, kes on sinuga, tunnusta parem neid. ära kunagi kutsu kurja välja, sest sõnad ja mõtted võivad minna täide. mul täna alles oli selline juhus. soovisin midagi ja see inimene tuli ise mu juurde. peaksin ütlema, et täiesti võõras minu jaoks (aga mitte avalikkusele), aga ma mõttes soovisin, et tahaks teda lähemalt tunda..sest vajan ühel tervise teemal abi, millest ise ei saa jagu.
 
aga 01. märts 2011, kl 19.37
muidugi mitte kohe ei läinud soov täide. nii ruttu see ka ei juhtu.
homne on juba parem, usu. ja sa kindlasti ei ole ainuke, kes on olnud kurb või meelelehitel õnnetu armastuse pärast. ju tema ei olnud sulle ette nähtud. vaid korraks tuli ja õpetas midagi. ka negatiivne kogemus on kogemus. jäävad need, kes on õiged.
 
peab 01. märts 2011, kl 19.39
peab edasi minema, uskuge, raskuste taga, tuleb alati parem aeg.
 
aga 01. märts 2011, kl 19.48
ja kui sina andsid endast kõik ja tema mitte nii väga, siis on tegu ju suurema eneseohverdusega. võib-olla ta ei vajanudki sinu pingutusi?
võib-olla kunagi kahetseb, kes teab. aga ei tasu taga nutta inimest, kes sinust ei hooli. mõni ei hooli kellestki, mõni ei hooli lihtsalt sinust, sest talle pole seda vaja.
raske on muidugi.
 
hm 02. märts 2011, kl 09.14
Kõlab küll igavalt, aga aeg parandab ka selle haava, usu!
Tulebki endale aega anda. Inimene unustab ajaga. Muidugi kõik oleneb sinust, kui sa vastu seisad muutustele eneses, seda raskemaks ja pikemaks "õudus" venib. Lase minna, läheb ainult see, mis sinu heaolu silmas pidades, minema peab. Sulle võib tunduda see mõistmatu hetkel, aga aja möödudes hakkad märkama, et nii see ongi. Seda oligi vaja. Mõistan, et võib olla raske praegust hetke elada..usk parematesse aegadesse aitab.
 
jõud 06. märts 2011, kl 13.43
alati peab minema edasi...isegi siis, kui sa arvad, et ei suuda:)
 
Miia 06. märts 2011, kl 21.36
Ma soovitan ka enne 2012 ära oodata.Hakkab põnevaid asju juhtuma!
 
Aia 06. märts 2011, kl 21.57
Kui nii võtta siis peaks pool eesti rahvast ennast ää tapnud. Ära kujuta enesele ette, et oled ainus kes kellegi kaotanud.
Ma lihtsalt ei suuda sallida selliseid enesehaletsejaid. Ja nüüd sõimake mind julmuriks ja südametuks.
 
mai 07. märts 2011, kl 11.04
Ära nuta taga seda, mis sul oleks võinud olla, ole tänulik selle eest mis OLI. Iga asi on millekski hea. Praegusel juhul tuleks sul ilmselt silmad lahti teha ja aru saada, et oma eneseohverduses ja kõige andmises muutusid sa partnerile ahistavaks. Tahtsid parimat, kuid kahjuks võtsid kogu koorma enda kanda... Mine vahelduseks koerte varjupaika, jaluta hüljatud loomakestega ja sa saad piiritu armastuse osaliseks. Nemad oskavad sind hinnata.
 
E.-le 07. märts 2011, kl 17.35
Mina kaotasin ka enne jaanipäeva oma lemmiklooma ja sain sellest vaat, et ärevushäire, sest osaliselt olin õnnetuses süüdi. Aga 4 kuu pärast sain sama looma, ainult natuke teist värvi kasukaga ja tänu temale muutus jälle meie elu rõõmsaks. Vahel pead mõtlema sügavuti, miks kallis inimene/loom sinu kõrvalt lahkus, kas see oli talle, mulle või mõlemale parim lahendus jne. Ja veel üks asi, mida sa iialgi ei tohi unustada - kui sul suletakse elus uks, siis varsti avatakse sul aken. Aga kõige hullem, mida inimene saab teha, on endale käe külge panemine. Mis sa arvad, et satud siis kohe paradiisi - ei, siis läheb veel hullemaks. Hõljud Maa ja taeva vahel ja ei saa kuskil asu, teed endale ja teistele ainult kurja tüli. Vot nii. Ja müüd silmad-kõrvad lahti! Loodus ei salli tühja kohta, seega oota ja võta vastu üllatusi.
 
pläma 08. märts 2011, kl 17.39
Kes siin väitis, et kõik kannatused ja raskused saavad tasutud- see on täielik jama! Mu elu on olnud viimased 10 aastat õudus. Paremaks ei lähe kuidagi, ükskõik kuidas ma ka ei püüaks. Proovin olla parem inimene, aidata teisi aga ei, mitte midagi ei muutu!
Niiet, see on täielik jama mida te ajate. Ja kui inimene tahab siit lahkuda, siis on se tema enda vaba valik!
 
nii 11. märts 2011, kl 00.42
ongi. inimene on tõesti kummaline. ka mina olen kümneid kordi mõelnud, et ei taha enam. aga siis, kui surm nö. silme- ees, palusin jumalat, et edasi saaks elada. miks küll? kardan elada ja kardan surra.
 
no 11. märts 2011, kl 00.55
õppige vahelduseks enda jaoks ja enda pärast elama.
 
keegi 11. märts 2011, kl 14.17
Paljud soovitused ei pruugi sobida:
1. Soovitus suhelda teiste paljude toredate inimestega ei pruugi sobida, sest inimesel võibolla lihtsalt ei ole kedagi või on läbisaamine halb.
2. Kevade ilu ja linnulaul -- osad inmesed saavad kevadel ja suvel hoopis stressi, kaasa arvatud mina ise.
3. Talu raskusi ja see saab tasutud -- kus see tõestatud on?
4. Enesetapjad võivad jääda kahe maailma vahele lõksu ja õigem on oma õige minemise aeg ära oodata -- enesetapjad võivad ju lõksu jääda, aga lõksu võivad jääda ka vägivaldselt surma saanud inimesed, nii et nn edasi pääsemine ei ole ka oma õige aja ära ootamisel garanteeritud.
5. Teine inimene ei ole väärt enesetappu -- kui sul on teise inimesega hea klapp ja ta su kõrvalt ära kaob, võib tulla hinge suur tühjus ja kõik kaotab mõtte. Mõned hakkavad alles siis esimest korda elu mõtte peale mõtlema.
 
Teadjale 13. märts 2011, kl 00.53
Ei ole see mingi masendus.

Ma pole see teemaalgataja, aga olen samuti mõelnud siit ilmast lahkumisele.

Kui sulle ikka enam mitte ühtegi lähedast ja sõpra alles pole jäänud, oled täiesti üksi jäänud, nii, et isegi suhelda pole kellegagi, siis pole see ju elamisväärne elu.

Noortel lihtsam - tulevad uued sõbrad-tuttavad, aga kes juba üle keskea, neil uusi tutvusi leida täiesti võimatu, kuigi just vanemas eas on üksikuks jäänuid rohkem.

Olen üritanud leida endasuguseid üksikuid mitmetest portaalidest, aga nüüdseks olen aru saanud, et üksikud naised otsivad vaid üksikuid mehi, üksikud mehed aga jälle noori naisi, aga ise leian, et ka hea sõbranna, kellega teatris, kontserdil, reisil, jne. koos käia, oleks ka ju väga meeldiv.

Kuna ma aga pole suutnud endale ühtegi uut sõpra-sõbrannat-tuttavat leida, siis kerkibki üles küsimus - miks siis siin ilmas veel eksisteerida sellise üksiku hundina, keda pole mitte kellelegi vaja.
 
Aia 13. märts 2011, kl 10.22
No võta mõistus kahesõrme vahele kui teisiti ei saa. Kui vana sa üldse oled, et julged sellist juttu ajada. Mingi pubekas või?
Mind pole kellelegi vaja!! No anna jumal kannatust säänsega. Kujuta pilti ei pole jah. Lihtsalt ei millestki ei sünni mitte midagi. Seda sa ju ometi tead? Keegi ei tule sulle midagi kandikul ette kandma.
Kui sa tahad leida kedagi siis tee ennast vajalikuks kellelegi. Ole kellelegi see kelleta ei saada hakkama. Alustada võiksid iseenesest.
Mind aja marru selline vingumine.
Mind pole kellegi vaja.
Ma olen kõik kaotanud.
Minu elu on nii mõttetu
Minust ei hooli keegi
Mina ei taha elada.

Kurat pista ennast siis põlema kui nii mõttetu ja tühi oled. Tänapäeva noortel on ikka õigus, tõesti pista ennast põlema või hakka elama. Selleks aga, et midagigi saavutada tuleb metsikult enese kallal tööd teha. Seda aga ei viitsita. Kergem on ju halada.
 
Vastus Aiale 13. märts 2011, kl 13.43
Tahaks väga loota, et kui ka sinu vanus hakkab lähenema 70-e eluaastale, et siis sinul oleks alles nii abikaasa, lapsed kui ka hulk lähisugulasi.

Loodan siiralt, et sina ei peaks oma eluõhtut üksinduses veetma ja siis enda kallal metsikult tööd tegema, et midagigi saavutada.

Loodan, et oled selles vanuses tugev ja terve ja saad ise kõigi oma eluraskustega mängeldes hakkama.

Loodan, et sina selles vanuses leiad iga päev omale uusi sõpru, kellele siis end vajalikuks teha.

Oled suur ja võimas. Sul pole mingeid muresid - elu on lill.
 
teadja 13. märts 2011, kl 16.16
Sinule,murelikule.

Tead, sa ei ole selle yksijäämise probleemiga yksi. Vanal nöuka-ajal oli selline kambastekemise komme, mul mönda asja ei olnud, laenasin teiselt ja vastupidi. Suheldi rohkem. nyyd kaubast puudus ei ole, igayks ostab omad, läbikäimine väheneb.
Raha laialt käes ei ole, et vöiks iga päev kohvikus vöi teatris käia.
Ideaalne oleks muidugi selline elu nagu sa eelnevas tekstis mainisid aga kui möni vöib käe yles tösta ja öeldä, et minu elu on selline.
Kui saab kaua ja suhteliselt tervena, terve aruga, elada, tulebki vastu selline aeg kus hakkad eluga arveid klaarima. Tegelikult siin vahes vöiks rohkem tähelepanu pöörata sellistele asjadele, mis on korda läinud. On palju asju, millest on häid mälestusi, vaata vanu fotosid jne.
Kontaktide saamiseks soovitaksin mönes vabatahtlikus heategevusjärjestuses osalemist. Käsitööringid, vaestele riideabi korraldaminen, vöta lapsi hoida. HALLOO lugejad, andke lisa vihjeita!!!
Kyl sa leiad sellise tegevuse, mis sinule sobib. Oled tark naine ja sinuga on igayhel meeldiv vestelda. Ja mötle, SA EI PEA midagi tegema kui sa ei taha, sa vöid valida, teen vöi ei tee.
 
küünik 16. märts 2011, kl 20.19
Kui su soov siitilmast kaduda oleks olnud tõsine, siis poleks sa siia halama tulnud vaid oma lõpu juba ära korraldanud! Lõpeta nutt ja hala ning mine lase nt. antidepressante kirjutada! Kes on öelnud, et elu peab olema lust ja lillepidu? Kannatused teevad vaid tugevamaks!
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!