Pärast tänahommikust ei oska enam midagi arvata...
Olen viimase kuu jooksul kuulnud oma kodus teises toas kõndimist 3 korda, sammud nagiseval parketil. Kõik korrad olen olnud magamistoas, kõnnitakse kõrval elutoas. Esimene kord ärkasin kõndimise hääle peale, fikseerisin läbi une varahommikuse kellaaja ja magasin edasi. Hommikul küsisin mehe käest, et kas ta käis mitu korda vett joomas või WC-s, sest kuulsin ka teist käimist. Ei, tema käis, ühe korra ja see oli ainult natuke enne ärkamist, erinev kellaaeg minu vaadatust.
Teist korda kuulsin samuti läbi une konkreetsete sammude naginat, vaatasin, et mees magab kõrval ja pidasin seda pooluneks. Meelde jäi, aga imestama nagu ei pannudki.
Täna hommikul läks mees vara tööle, minul läks uni ära ja jäin voodisse raamatut lugema. Ja jälle! Kuulen umbes seitset tugevat mehe sammu kõrvaltoas. Tõusin kohe püsti, tugevas hämmingus, sest mees läks ju kodust ära. Kerge kananahk tuli ihule ja läksin elutuppa. No muidugi ei olnud seal kedagi ega midagi. Mul on kassid, need ei teinud teist nägu, jooksid vastu, et saab süüa.
Kõndisin ise ka, kuulasin, kas on sama heli. On küll, aga põrand nagiseb kergemalt. Minu kuuldud sammud jätavad tunde, et meesterahvas astub.
Helistasin mehele, küsisin, et kas ma võin kuulda kõrvalkorteri või allkorteri samme. Ise ka ei usu, tavaliselt me ei kuule naabrite korterist praktiliselt midagi, lisaks olen ma kerge kuulmispuudega ühest kõrvast.
Nii ma siia müstika nurgakesse kirjutangi, mitte midagi ei oska arvata. Kes mul siin käib, ei tea. Elan selles kodus (eestaegses renoveeritud puumajas) 7 aastat. Aju teeb trikke?