Huvitab selline asi, kas inimestel, kes on saanud mõne suurvõidu on enne mingi aeg ka eelaimdus, et võidavad või on võit tulnud üllatusena?

Orwelli "1984" oled lugenud?
Seal on sellest lototeemast pööbli ja tunkeseltskonna apektist päris täpselt räägitud...

Mina ise olen hull ja muidugi lugeda ei oska aga vanaema lapsepõlves jutustas ümber.

Mina olen saanud mõned väikevõidud ja tõesti tunnen ette kuigi summad on tühised. Tunnen sellist sisemist heakskiitu või nagu kinnitust, et seekord läheb kõik hästi. Keegi nagu naerataks kuskil kõrgemates sfäärides. Seda tunnet on täpsemini raske kirjeldada. Kuskil on seda nimetatud õnnestumise ekstaasiks vist. Mingit ekstaasi just pole aga teadmine, et võit on enam kui kindel on selgelt äratuntav. Ja tunnen ka ära kui võitu ei tule. Peale uue pileti ostu võin enam vähem kindlalt öelda kas on loota võitu või pole. Tunne on selgem kui ost on sooritatud.

mulle sosistas satan ise kõrva, et ostaksinpileti, aga ütlesin otsustavalt ei
õnn põgeneb, kui raha tuleb lotovõidu näol

Just hiljuti lugesin ühest kohtuprotsessist (vist USAs), mille sisu oli see, et üks väga ebausklik mees (vist bensiinijaama tööline) nägi unes, et võitis lotoga suure summa, aga seda tema võidupiletit hoidis unenäos käes tema ülemus, selletõttu ta mitu päeva käis kõvasti ülemusele peale, et nad peavad koos lotopileti ostma ja koos numbrid valima, ülemus ei tahtnud vedu võtta, aga ostsidki lõpuks koos ja pilet võitis miljon dollarit. Kohtusse läksid sellepärast, et kumbki enam ei tahtnud seda raha jagada (kes valis mis numbri, kes kuipalju raha pani jne), kohtunik mõistis kummalegi poole summast.