Olen oma eluga hetkel nii ummikus, et tõepoolest väljapääsu ei näe. Jäin tööst ilma. Laenud kaelas. Üür tõsteti. Jah võin uue töökoha otsida. maximasse müüaks ikka saan, kuid kus ma sellise raha eest elan ja isegi kui elaks...minu konto on arestitud. Jaanuari kuu eest enam üüri maksta ei jõua, seega pean välja peagi kolima. Mingit vara pole mida müüa. Kellegi käest abi paluda pole. Hetkel 50 eur on kogu mu vara. Samas olen veel suht noor ja tahan väga elada, ag ma ei näe väljapääsu. Tekkinud on ärevushäired, isu on kadunud, muudkui nutan. Ma ei taha et mind siin keegi maha tegema hakkaks. Te ei tea ju mis põhjustel olin sunnitud laenu võtma. Pluss üks neist pole isegi minu oma :( Las see jääb, mis see parastamine ikka aitab. Siin kirjutan sellep., et ehk mõni targem , elukogenum inimene oskab nõu anda. Ma ei tea isegi...loodan veel et saan jätkata oma elu. Poleks ma ii arg, oleks sellest elust juba lahkunud. Mõtlen juba erinevaid viise välja kuidas oleks kõige valutum endalt elu võtta....Ma ei taha ju seda teha, kuid kuskil kuuse all külmuks surnuda...kas see oleks parem.....MIDA TEHA????

anna adre

Kui konto on arestitud, siis sa peaksid ikkagi mingi summa kätte saama, mis on nö seaduse poolt ette nähtud. Ja siis lähed omavalitsusse, paned käed puusa ja küsid sealt toetust, kui sa juba siin saad olla, siis saad googeldada, kui palju on ette nähtud toetust.
Või siis helistad sotsiaalameti infotelefonile ja küsid. Et tõesti, mis siis teha, kui raha ei jätku, et elukoha eest maksta, siis peaks omavalitsus sulle mingi ühiselemu koha andma, ikka parem, kui kuuse all.
Ja otsi kohe uus töökoht, see maxima müüja on ka ikka parem, kui üldse mitte tööl käia.
Vanemad on sul? Nemad ju kuskil elavad. Kas sa nende juurde ei saa siis ajutiselt elama minna?

Kas töötuna või tööotsijana kohe arvele võtta, toimetuleku toetust taotleda, kuni 20. kuupäevani võetakse avaldusi.
Kui üürikast välja tõstetakse jääb ainult kodutute varjupaiga variant, st tegutseda tuleb sul kiiresti.
Laenude osas häid lahendusi ei olegi olemas, eriti kui tagasimaksed on üle 90 euro.

Kui vana oled, kus kandis elad? Nõus ka kolima? Lapsed on?

Analoogiline olukord on teistelgi, vaata näit.
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?10,13429543
Sulle soovitan esmalt rahuneda ja võtta teadmiseks, et igast olukorrast on mingi väljapääs ja lihtne ei olegi kunagi, mõnikord on väga keeruline.
Tunnen kaasa!

Mangust valja astumisega ei tasu kiirustada, seda saab teha ainult yks kord ja tagasiteed ei ole. Nii et seda varianti ei tasu kaaluda. Elus ei ole lahendamatuid olukordi. Raagi oma pereliikmetele ja sopradele oma raskustest, kindlasti oskavad nemad sulle nou anda ja aidata.

Sõbrad? Ehk saad kellegi juures elada mõnda aega kuni jalad alla saad, samamoodi võivad nad aidata töö leidmisel pluss hindamatu emotsionaalne toetus. Olen ise ka noor olnud :), ilma töö ja elukohata, vanemad surnud aga sõprade abiga ja enda visaduse ja pealehakkamisega kõigest üle saanud ning praeguseks on raske minevik ainult mälestus.

Rahune maha oleks esimene nõuanne. aga tean, et see sinule ei aita. See tundub sulle, kui narrimisena . Tean seda omast käest.
Otsi mõni sõber või sõbrants või hea tuttav, keda tunned. Räägi talle ausalt, et sind visatakse korterist välja ja palu luba toanurgas olla, niikaua, kui õnnestub saada uus eluase. Saades selle lubaduse sellelt inimeselt on sul vähe kindlam eneseusk juba. Sest, ei pea kohe kuusealla kolima. Samas võta ennast töötuna arvele ja küsi seda töötu toetust, mida siin soovitati ka.
Ja siis kibekähku tööd otsima või kuskile mingit ametit kasvõi õppima.
Võta ühendust ka selle laenu asjus ja lepi kokku sellised tingimused, mis on antud hetkel sulle vastuvõetavad. Ma tean, see on kõige raskem samm hetkel sinu jaoks, aga võta kõik oma vaprus kokku ja astu see samm, sest see arestitud konto ja see laen puudutab väga suurelt hetkel sinu ja vaid sinu elamist. Nii, et pead selle laenu asjus jõudma mingile sinu jaoks inimlikule kokkuleppele.
50 euri hetkel on sinu jaoks suur raha. Kasuta seda väga mõistlikult. Aga osta omale homme hommikul pisike shokolaad selle eest, et julgesid siia oma mure kirja panna. Naerata nüüd natuke suunurgast kasvõi.
Ja tea sina pole üksi selles jamas, kus hetkel oled. Olin kunagi ise samas olukorras ja veelgi raskemas , sest oli lisaks endale ka pisike laps. Nüüd on sellest läinud aastaid mööda, kui sinu moodi nutsin ja mõtlesin. Olen elus väga hästi edenenud, lapse koolitanud ja ennast ülestöötanud. Tänud on just nendele inimestel, kes andsid oma toanurgas meile koha, kus oleleda paar kuud ja oma julgus minna ja rääkida laenu teemadel omale lahendus.
Esialgu võtsin vastu kõik tööd, mida pakuti. Olin koristaja, köögis nõude pesija, ajalehtede jagaja. Õhtul hoidsin lapsi ühes peres.
Soovin sulle jõudu ja meelekindlust jääda eneseks ja minna elus edasi. Kõik sellised tagasilöögid teevad meid tugevamaks.

Igale asjale leidub lahendus .abi võib tulla sealt kust kõigevähem ootad .

Inimene ei ole loodud elama, et kannatada. Läbi kannatuste edastatakse inimesele õppetunde. Õppetunnid elust võivad olla ka lihtsad, kui ise enda elu rõõmsaks elada. See on minu arusaamine möödunud raskest ajast.
Inimene on loodud, et rõõmu tunda.
See on sulle kõigest õppetunniks. Õpi sellest, et edaspidi paremini teha.

Kõik läheb sul veel hästi.

Olen olnud sarnases olukorras ja usu, kõik laabub. Ära vaid meelt heida. Kui mind töölt ära koondati, võtsin end arvele töötukassas ja sealt sain ka töötu abiraha. Sealt pakutakse ka töökohti. Pangalaen oli kaelas. Korterilaen nimelt. Sellega on nii, et kui ei maksa, siis võib pank eluaseme sundmüüki panna ja oledki kodust ilma. Käisin pangas ja rääkisin ausalt ära oma seisu ning kinnitasin, et tahan siiski laenu ära maksta ja kodust ka ilma ei soovi jääda. Leppisime kokku, et vajadusel saan maksepuhkust. Seda ei läinudki õnneks vaja. Võtsin ajutise lahendusena vastu igasuguseid tööotsi, et vaid raha saada. Ja hakkama sain! Olukord lahenes lõplikult kui leidsin omale uue alalise, kindla sissetulekuga töökoha. Olen enesele väga tänulik, et ma alla ei andnud ja mingeid lollusi tegema ei hakanud. Nii läheb ka sinul. Tundub, et oled depressiooni langenud, aga ka selle vastu on abi. Pöördu julgesti arsti poole ja räägi talle kõik ausalt ära. Ta kirjutab sulle mõne rohu, mida raskel ajal enesele toeks saad võtta ning eluga edasi minna.

Tere!

Lisan meie foorumlaste poolt jagatud asjalikele soovitustele omalt poolt siia ka Eluliini (see organisatsioon pakub emotsionaalset tuge) veebiaadressi ja telefonikontakti. Teemaalgataja, täitsa julgelt võid usaldustelefonile helistada ja oma muredest rääkida. Lahenduse leiab isegi siis, kui lahendust ei paista.

http://www.eluliin.ee/

Usaldustelefon 655 8088