Tere. Täna hakkasin mõtisklema, et huvitav, kas lemmikloomadel on ka hinged, näiteks kassidel ja koertel? Kui see nii ongi, siis mis saab nende hingedest, kui loomakesed ise on juba lahkunud? Kuulnud olen küll selliseid lugusid, et mõned lemmikud isegi võivad n.ö kummitamas käia. Isiklikult eriti ei usu seda, aga kes kellegil on kogemusi? Oleks huvitav lugeda.Üks minu tuttav näiteks väidab täiesti veendunult, et teise ilma läinud lemmikloom võib isegi uuesti sündida uue looma kehas ja endise pere juurde tagasi pöörduda. Mulle tundub see jabur, kuigi oleks väga armas, kui see oleks tõsi. Mis te arvate?

usu mida soovid ja kuidas omale kergem olla :D

kristlaste jaoks loomadel peale inimese hinge pole. kas loomal on hing sõltub, mis usundist küsija ja vastaja on. defineeri end, saad teada.

et vahet ei ole,kui tegu lihast ja luust olenditega.Kogemusi elu jooksul piisab,et nii arvata.Põhiline on siinkohal tunnete olemasolu st kiindumus looma ja inimese vahel.Ei tasu muidugi arvata,et lemmik peale surma inimeseks muutub nagu ei tasuks ehk arvata,et inimene peale surma mõtleb ja kaalutleb,kas kummitada või mitte.Ju need meid hämmastavad ilmingud ikka ka kuidagi läbi tunnete võimendamise ilmnevad,ilmselt ei kao ega lahustu olnu koheselt peale surma.

Kunagi kuskilt lugesin, et näiteks jakuutide arvates pole üksikul loomal hinge, loomadel on kollektiivne hing terve loomaliigi peale - on põdrahing ja sooblihing ja hundihing ja muud, mis on ühised kõikide põtrade ja sooblite ja huntide kohta. Aga seda hinge saab šamaan vajadusel välja kutsuda ja tööle rakendada.

Loom on eelvaim ehk siis palju madalam vaim kui inimene. Loomade hinged ei lähe peale surma küll samasse kohta kuhu inimste vaimud, aga nad on täiesti olemas ja kui inimene neid väga igatseb, siis saab ta oma kunagise lemmikuga sealpoolsuseski koos olla. Jah, muidugi võivad ka loomad uuesti sündida.

On olemas. Mul oli oma kassiga väga tugev ja eriline side. See sai ülitugevaks kui ta elu ajal sai pureda ning ta oli minekul, kuid ma ei jätnud teda kordagi üksi ja hoidsin kogu aeg enda lähedal. Sellest hetkest muutusid meie suhted täielikult ning truumat ja mind hoidavamat elusolendit mu elus rohkem pole olnud. Kui ta suri vanadusse, siis mõned päevad hiljem tuli ta mu unenäos mu juurde. Nii nagu ta alati andis endast märku akna taga, et tahab tuppa, siis nii ka unes. Lasin ta tuppa ja ütlesin talle, et ta võib tulla kui on oma korvis. Sinna ta ka läks. Sellest ajast peale on käib ta mu unedes mind lohutamas ja hoiatamas. Nii nagu eluajal.
See elu on palju mitmetahulisem ja huvitavam kui arvame :)

Meil juhtus ka säärane lugu, et olid lemmikloomad siin palatis.
Valgetes kitlites ülemnõukogu tuli kokku ja otsustas et "Lõpp lemmikloomade nuumamisele!"

Ebaarstid tellisid ühe korpulentse daami kosmonaudi skafandris ja hapnikuballoon seljas ning see siis pritsis midagi mööda palatit laiali.
Auschwitz on selle kõrval süütu põngerjate ajaviide.
Kõik meie kirbud läksid sisuliselt gaasikambrisse.

Ja nüüd need hinged kimbutavad meid ja meie diasporaad.
Ei teagi kohe, kas peaks nõid Nastjalt mõned võlusaapad tellima...

Aga alati on lootusekiir olemas - Meeta pidi järgmisel nädalal jälle koju käima lastama ja ta saladuskatte all ütles, et tal on kodus veel.

Vahurit musta kassi sees ei olnud su palatis? Ta alles paravebis rääkis, kuidas ta kass auto alla aeti, ta surnud kassi sisse läks ja kätte kukkus maksma - kõik allaajajad läksid alul kärna ja siis hulluks.
Ta käivat nüüdki vahel öösiti musta kassi sees, aga jama on see, et hiiri ikka pole ta püüdma õppinud.

Õnneks pole au tunda su lemmikloom vahurit...

Loomariigi elanikud on kollektiivse liigihinge osad. Nii nagu üks varasem kommentaator mainis. Individuaalseks saab hing küll aga siis alustab ta elu inimhingena.

Uriinik läheb kohe tujutuks kui ta naljade peale ei plaksutata.

Ei lähe tujukaks.
Mõtlen lihtsalt, et kus mu kaaskannatajad oma arvutit peidavad.
Ilmselt seedekulgla lõppvaatuses või kuskil selle läheduses...

Uriinia Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ei lähe tujukaks.
> Mõtlen lihtsalt, et kus mu ka
> askannatajad oma arvutit peidavad.
> Ilmselt seed
> ekulgla lõppvaatuses või kuskil selle läheduses...
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Sinna küll arvuti ära ei mahu, see on kiip mis kiip. Või hoopis nanosatikas, teaduse viimane sõna.
https://www.google.ee/search?q=nanorobot...

Hmm Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> On olemas. Mul oli oma kassiga väga tugev ja erili
> ne side. See sai ülitugevaks kui ta elu ajal sai p
> ureda ning ta oli minekul, kuid ma ei jätnud teda
> kordagi üksi ja hoidsin kogu aeg enda lähedal. Sel
> lest hetkest muutusid meie suhted täielikult ning
> truumat ja mind hoidavamat elusolendit mu elus roh
> kem pole olnud. Kui ta suri vanadusse, siis mõned
> päevad hiljem tuli ta mu unenäos mu juurde. Nii na
> gu ta alati andis endast märku akna taga, et tahab
> tuppa, siis nii ka unes. Lasin ta tuppa ja ütlesi
> n talle, et ta võib tulla kui on oma korvis. Sinna
> ta ka läks. Sellest ajast peale on käib ta mu une
> des mind lohutamas ja hoiatamas. Nii nagu eluajal.
>
> See elu on palju mitmetahulisem ja huvitavam
> kui arvame :)
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Kass võib uuesti tagasi tulla sama välimusega kehas, kohe tunneb ära ja tuleb ligi.