Olen antud teemasid juba üle aasta aja uurinud. Huvitav on aga see, et eesti keeles selle kohta materjali pole.
Seega tahan küsida, kas ehk kellelelgi ka siin antud teemade puhul sõna sekka öelda on?
Ajanihked- neid võib esineda mitmeti, kuid peamisel on tegemist olukorraga, kus sa leiad ennast äkitselt võõrast kohast (ei räägi siin une nägemisest, rohtudest või mediteerimisest). Keset päist päeva jalutad nt Tallinnas ja äkki avastad, et oled küll Tallinnas aga näiteks 1960. aasta Tallinnas. Ümberringi võib olla tühjus, võivad liikuda inimesed sellest ajastust, kuid nad ei märka sind või teatud juhtudel on sul isegi võimalus nendega suhelda.
Multiversum on üha enam teaduslikult aktsepteeritav termin, mille kohaselt ei ekisteeri ainult üks universum, vaid neid on lõpmatus koguses, ka universume, kus eksisteerid sina, aga väikeste muutustega, näiteks kui siin oled raamatupidaja, siis teises universumis oled laulja jne.
Mandela effekt on kogunud populaarsust eriti viimase aasta jooksul. See tähendab, et suur hulk inimesi, ilma teistega kokku puutumata, mäletavad teatud ajaloolisi sündmusi teisiti. Näiteks suur hulk inimesi mäletavad, et Mandela suri 80ndatel, nad mäletavad tema matuseid, uudislugusid teleris jne.
Kas kellelegi on selliste juhtumitega ka siin kokku juhtunud?

Multiversumi sees või õieti meie ja lähema järgmise universumi vahel liikumist on kirjeldanud ka Graham Hancock oma raamatus "Üleloomulik" (originaalis "Supernatural"). See küll ei ole seesama idee, mis teadlaste multiversum, kus on ainult oletatavad väikesed muudatused unimersumite vahel. Tema kirjeldatu on hoopis teistsuguse koe ja olemusega universum, ehkki asukoht on siinsamas. See-eest on seal käimise taga praktika - ayahuasca.

(mandela efektist - mina olen üks nendest, kes millalgi arvas mäletavat Mandela matuseid kuskilt noorpõlvest. Arvatavasti olid need kellegi teise sarnase nimega inimese matused, mille ma olen hiljem kogemata segi ajanud Mandela nimega. Igatahes oli mulle üllatus, kui teatati, et Mandela vabastatakse vangist - ma pidasin teda surnuks küll. Kardan, et ka teised inimesed on lihtsalt lasknud mitmel sündmusel mälus ühte sulada - 80-ndad olid ju ikka üsna kaua aega tagasi)

Ma küsisin oma õelt ja ka tema nagu mäletab midagi sarnast Mandela kohta, kuid ma arvan, et Eesti puhul on see nii ja naa- uudised toona polnud siin kõige "õigemad". Ise mäletan ma, et Mandela suri kuskil 2008-2009 ja ma tean, et on teisigi, kes seda mäletavad. Seega tuli mullegi üllatusena, et ta suri 2013. Aga see selleks.
vähemalt, mida ma olen lugenud nii öelda inglis keeles, on ikka väga palju inimesi, kes konkreetselt mäletavad nii matuseid, mida näidati telekas ja muud sellist.
Teine väga imelik lugu on ühe talkshowga, kus mingi tuntud inimene sai selle filimise ajal südamerabanduse. Seda saadet ei näidatud kunagi. Seda nägid vaid inimesed, kes olid publikus. Aga tänaseni pidid inimesed toonase saatejuhi juurde astuma ja ütlema, et nägid saadet, kus mees sai südamerabanduse. Kui saatejuht küsib, et kas nad oli publikus, väidavad inimesed, et vaatasid seda kodus telekast.

Panen siia ka kirja mõned näited ajanihetest:
1) Kaks meest sõidavad autoga, kui märkavad enda ees sõitvat aeglast vana autot. Midagi auto juures on imeliku. Nad siiski otsustavad autost mööduda ja näevad seal sees segaduses naist vanamoodsates riietes naist ja last. Naine on tundub olevat paanikas. Mehed mööduvad autost ja loodavad, et naine peatub nende taga. Kuid äkitselt on auto kadunud. Nende juures aga peatub auto, mis oli sõitnud taga pool ja uurib, mis sai vanaaegsest autost tema ees. Ta oli kõike seda pealt näinud.
2) Väga palju imelike asju juhtub Inglismaal Liverpoolis. Mees, politseinik, veedab koos oma naisega vaba päeva. Naine läheb raamatupoodi ja mees poodi, kus müüakse plaate. Kui ta väljub poest, et naisele järgneda, avastab ta, et midagi on valesti. Tänav on muutnud, autod on muutnud ja inimesed on riietatud 50-60ndate stiilis riietesse. Ta püüab siiski leida raamatupoodi, kuhu ta ennist läinud oli. Ta leiabki selle, kuid seal on hoopis rõivakauplus. Poe ees aga seisab noor naine kaasaegsetes riietes, kes tundub samuti natuke segaduses olevat. Mees siseneb poodi ja äkki reaalsus või tänapäev taastub. Neiu on samuti poodi astunud ja paistab endiselt segaduses. Mees uurib temalt, miks ja neiu vastab, et ta arvas, et poes müüakse riideid ja kiirustab minema.

Ma tellisin endale ka polaarvääriskivi välismaalt ja sain kätte. Kas keegi teab kuidas seda nüüd väestada.
Siin räägitakse Mandela ephektist.
Kui ma pöördun näiteks Vinni Mandela poole, kas kellelgi on kogemusi?

Mandela efekt on täiesti psühholoogiline nähtus, sõltub iga indiviidi võimest reaalsust vastu võtta ja ongi igal kogejal oma mull, mille piires talitleda ja mida kogeda, sealt tulevad ka erinevad mälestused samast sündmusest.
Sellest ma aru ei saa, mis tähtsust sellel on, mis keeles sa sind huvitavate nähtuste kohta infot otsid?
Multiversumi jm videosid on küllalt, füüsikutelt ja kogejatelt, selgitused, kuidas need nähtused töötavad, muudkui uuri.

Olen kuulnud kaht kummalist lugu. Teepeal on söödud-joodud vanaaegses kõrtsis. Astuti sisse, seltskond veidi imestas miljöö üle, aga otsustati ikka süüa. Mulle jäi veidi segaseks see koht, kuidas seal siis toidu eest maksti, aga kui järgmine kord otsiti sama söögikohta, siis seda polnudki olemas.
Siis selline juhus. 2 meest eksis ära. Jõuti räämas maja juurde. Aias kasvasid metsikud õunapuud, nende vahel seisis üks mutike. Küsiti teed, aga mutike oli nagu omas elemendis ega vastanud või ei saanud aru. Mindi edasi, aga mõne aja pärast otsustati tagasi keerata. Tagasi tulles polnud majast ega ümbritsevast midagi alles. Need asjad juhtusid siinsamas Eestis tavaliste inimestega 40-50a tagasi.

Need ajanihked on enamuses väljamõeldud stoorid ajakirjanduse tühjade aukude täitmiseks. Esitatakse neid nii nagu oleks tegu tõesti juhtunuga ning kavalalt pikitakse oma kirjutisse vihjeid nagu oleks mõni äratoodud konkreetne juhtum "maailmas väga tuntud" või "mitmetes uurijate poolt uuritud legendaarne juhtum".
Kui hakata uurima neid juhtumeid siis avastame: et sellist ajalehte kus stoori algeselt ilmus, pole kunagi olemas olnud, et sellist kohta kus asi toimus, pole kunagi kusagil olemas olnud, et inimesed kellega asi juhtus, ei ole kellelegi teadaolevad, et selliseid pole kunagi elanud jne. Enne kui neid tõe pähe võtate, uurige ise järgi nende lugude tõesus.

Teema on mittesoovitatav laiemale avalikkusele, sensitiivide stigmatiseerimine ja naeruvääristamine jm võtted ainult kinnitavad selle ebasoovitatavust, selle tõttu seda teemat ei levitatagi, näiteks siit saada vihjeid https://www.youtube.com/watch?v=PIslNwtz4EY&ab_channel=DanFlynn

Kord unes käisin küll. Pole enne ega pärast nii juhtunud. Ega ma ei telli neid unesid, mis tuleb, see tuleb. Pigem katsun hoiduda. Kogemus oli huvitav, aga võõrastav. Astusin mingil põhjusel kuhugi lihti ja see kiirendas end ja ühel hetkel oli katusest väljas. Sattusin keskaegsesse Tallinnasse. Senini on tänavate ja ajastu lõhn ninas.
Aastaid hiljem kaevati Vabaduse platsi lähedal need käigud üles, siis tuli kõik meelde, mida ma olin näinud ja tundnud. Endisel ajal olid seal kõrged majad/müürid ja elu kihas. Mäletan veel, et jalutades kuskilt uksest või aknast mööda pidin saama solgiveega vastu jalga (siis visati vist tänavale niimoodi?), aga hüppasin eest ära.

See nn ajanihe võib toimuda ka üksiku elemendina. Mõni aasta tagasi jalutasime perega ühes Lõuna-Eesti väikelinna pargis. Järsku laps ütles, et leidis raha. Otse meie ees, metsateel. Hakkasime vaatama, see oli 110 a tagasi käibele lastud väike münt.

A ma kaotasin täna Balti jaama turul 20€ ära.
Kas teadjad oskavad; kus ja millal ma selle tagasi saan?
Täielik ajanihe ja kosmiline ussiauk.
Lastele ei tahaks jätta puhtalt kadedusest.
Äkki saavad rikkaks...
Ehk peaks reikivanni või kristallimassaaži võtma.
Ilmselt aroomiteraapia koos MMS-ga ka aitaks, aga kalliks läheb see lõbu.

reikivanni või kristallimassaaži ära võta, võta parem naabrimehel korra suhu, ja ongi 20€ nigut maast leitud.

Need s*tavaresed ei kvalifitseeru.
Mingu Sepa tänava supikööki, lennuvälja traktoristideks või kiitku end end endisteks erimentideks.
Poolkirjaoskamatud klounid olete te kõik, kes siit naisi noolite.

Kui urineerid, võta uriinijoa kaldenurgast lineikaga kuldlõige. Edasi korruta see Tambovi konstandiga, lahuta sellest enda kubemekarvade kogupikkus ja ongi sul koordinaadid, kust sa saad enda kaotatud rahatähte otsima minna.

Sama siin. Nägin turuplatsi, ühes väikelinnas, kõik kihas, müüjaid oli, ostjaid ka, siis tuli meelde, et esmaspäev, turg ei tööta sel päeval. Mõtlesin, et l'hen vaatan üle, midagi ehk on muudetud, osta oli ka vaja midagi. asusin teisel korrusel, kui alla jõudsin, hõõrusin silmi, turuplats tühi, ei kedagi. Aga tegu oli kaasaja turuga, nagu seal teistel päevadel toimus. Jakunagi metsas oli samuti, raielank kohas, kus väljaveotee puudus, soo ainult. see päev oli kiire, mõtlesin veel, et ehk ma hiljem vaatan, kust see väljaveotee läheb. Aga päevi hiljem ei leidnud sarnast metsagi, raielangist rääkimata. Oli vaid madal hõre lehtpuumets, tegu oli mulle võõra metsaga, asjaajamine oli seal, sellepärast ma esimesel korral midagi ei kahtlustanud, teadsin kohta kaardi järgi...sellised lood

Mina olen ka selle läbi elanud.
Lapsena käisin Mustlas Viljandimaal. Oli linn.
Nüüd lähen ja pole linna ega miskit. Alevik.
Täielik ajanihe, ma ütlen.
Kas keegi oskaks kaarte panna, millal sellina ajanihe võiks juhtuda näiteks Kohtla-Järvega?
Viivikonnas ja Sirgalas juba oli selline ajanihe, aga selle korraldasid illuminaadid Prantsusmaalt Notre Daame Dürarii kirikust.
Ja Sompa on surnute linn. Selle korraldasid vabamüürlastest Nekromantia Ordu liikmed imperialistlikust ameerika ühendriigist.

Sompa ei ole surnute linn. Sompa all on teine linn, veel suurem kui Sompa ongi. Jõhvi poolt tulles, poe juurest paremale keerata ja mööda seda tänavat lõppu välja - seal on endine tehas ja just tehase väravast 30 sammu vasakule on võsa vahel rauast luuk. Tavaliselt on ta seestpoolt riivis. Sealt läheb trepp maa alla mahajäetud kaevandusse, kunagi oli selle koha peal Sompa kaevanduse peahoone.
Maa-alused elavad Ida-Virumaa kohta jõukalt, see on täiesti teine tsivilisatsioon. Rikkus sai alguse kaevandustest välja tassitud metallist , üks legendaarne vend tõi veel krooniaja alguses iga päev 40 000 krooni eest vaskkaablit metalli kokkuostu.
Suurem seltskond endisi "keemikuid" (vabakäiguvangid NSV Liidus) otsustaski end ühiskonnast isoleerida ja mis neil seal viga. Raha ja süüa on. Sompa, Ahtme, Viru ja Kukruse käigud on omavahel nagunii ühendatud. Viru kaevandusest, sealt kus Leningradi metrooehitajad 80-ndate alguses tunnelipuurimismasinat katsetasid, saab nende juurde isegi autoga.
Lisaks on mitmel pool põldudel ja metsavahel õhutusšahtid, kust ka mõni koopaelanik vahel päevavalgust vaatama tuleb.

Nad näevadki ajaränduritena välja - mulletsoengud, vuntsitriip nina all, Kappa dressid, mõnel veel Tartu botased. Kes ei tea, see hakkab hiljem rääkima legende vanaaegse välimusega inimestest. Kuigi raha neil on, välimusele nad eriti rõhku ei pane. Võib-olla on see ka lihtsalt nostalgia või põhimõtteline "elu nagu headel aegadel"

Nii lihtne see oligi...
Kukruse.

No kõike võib ju naljaks panna, aga selleks on lolliklubi samas foorumis, eks ta ole, kes teab, see usub, aga ära tüütab, et targad käivad siin lolle õpetamas...vale koht, nagu ma ütlesin...kahju neist tarkadest, elu on palju igavam kui meiesugustel põrunutel... ehk me olemegi imelikud, aga selle vastu ilkumine ei aita...

Uriiniat lugedes on vähemalt tuju hea, no inimesel sulg jookseb, siis miks ka mitte..

Ühel hilissügisesel õhtul sõitsin sihtpunktist A punkti B. Väljas oli pime ja õrnalt udutas. Kogu teekonna aja tundsin ennast imelikult, kuid eeldasin, et põhjuseks on võõras teekond. Kui keerasin aga tuttavale teele, sattusin veel suuremasse segadusse. Üks hetk oli koht tuttav ja järgmine hetk oli võõras. Pidevalt tekkis tunne, et olen vales kohas. Siis jälle leidsin mingi objekti, mis näitas, et siiski olen õigel tänaval. Õiget sihtpunkti ma leidnud ja sõitsin sellest kohast mööda. Kui ma lõpuks auto ümber pööratud sain, siis rahunesin kergelt ja hakkasin vaikselt tagasi sõitma, et siiski oma sihtpunkt üles leida. Ühel hetkel märkan kaugemal enda ees heledat autot, mis on väga sarnane minu autole ning see pöörab just selle maja ette, milleni arvan, et pean minagi jõudma. Sõidan siis talle järgi ja pargin oma auto ära. Käin ümber maja ja otsin seda autot, mis vaid mõne hetke eest oli samasse kohta pööranud, kuid ühtegi isegi natuke sarnast autot ma ei leidnud. Kogu selle aja oli mul äärmiselt imelik tunne, mis läks üle alles siis kui ma koju hakkasin minema.

https://www.youtube.com/watch?v=Hn_zXuCnDKc

20 Teleportations & Time Travelers Caught on Tape

Mina olen ajanihkes olnud aastaid tagasi ja kui sellele hetkele tagasi mõtlen, siis tekib siiamaani väga kummaline tunne. Mul suri vanaema 2015 sügisel ja kui ma ükskord kuu või paar peale seda tema haual käisin, siis panin tähele, et tema suguvõsa hauaplatsi kõrvalt on maha võetud suur uhke männipuu, mis seal varemalt oli, puu kõrval oli veel suur sipelgapesa.. kahju oli muidugi puust, mõtlesin, et kellele see veel ette jäi, et maha võeti, puu oli veel sellise koha peal, et ei jäänud ette ega seganud kedagi. See selleks, tulin siis ära surnuaialt ja kui järgmine kord tagasi läksin, umbes kuu või paari pärast, siis oli mul küll parajalt suur jahmatus… puu seisis täpselt sama koha peal, kus ta varemalt oli olnud ja ka sipelgapesa oli oma endisel kohal alles. Ma seisin ikka päris mitmeid minuteid täiesti liikumatult, mõtlesin et kas ma olen segi või milles asi on, samas oli ka hea meel, et puu on ikka alles. Olles aastaid esoteerikat uurinud ja sellega tegelenud, siis sain aru, et olin ajanihkes ja see ajanihke hetk toimus tulevikus, sest vanaema oli surnud ja haual ma ju käisin. Isegi nüüd aastaid hiljem, kui seal olen käinud, siis tuleb see ajanihke hetk meelde ja see kummaline tunne.