Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Müstika nurgake
psühhedeelsed trüflid, seened, DMT jms seonduv
Mädaprits 21. detsember 2019, kl 23.03
Mõtlesin räägime siin natuke mütseelist ehk seene-niidistikust.

Siin on pilt, kus valge mütseeli kook pandi vette ujuma:

https://imgur.com/a/Jn4o23D

Ingl.k. väljend on igatahes "cake". Selline valge mass on nagu õunteta õunapuu, või tomatita tomati taim,
mis veel ei oma puuvilju, ja kui sellele valge massi seest kasvavad välja seened,
siis need on samaväärsed nagu õunad, tomatid ja muud puuviljad.
Mütseel on siis puuviljadeta taim, aga mitte roheline vaid valge.

Erinevalt õunapuust ja tomatitaimest pole sellel valgel mütseeli massil juuri.
See on mütseeli nähtav erinevus taimedega. Raske on öelda, kus on mütseeli koogi algus ja kus lõpp.
Õunapuu puhul on lihtne öelda, et algus on maa sees olevas juurestikus.

Teadlased liigitavad maailma asju kategooriatesse, näiteks: taimed, loomad, aga seened on pandud eraldi gruppi, kuna nad on nende kahe vahepealsed.
Sel pole tähtsust, kuhu gruppi keegi kuulub, kuna igasugused grupid on lihtsalt abiks, et teadust teha ja elu mõista.
Võib unustada igasugused taimede ja loomade bioloogia grupid ja öelda, et mütseel on elav organism nagu ka inimene, loomad, taimed.
Elusa organismi mõiste on ebamäärane, võib-olla oleks mõtekas öelda "elusate organismidekogum" ja mütseel on siis selline koloonia/kogum mütseeli rakkudest, mis siis on tegelikult elusad organismid ja nende poolt loodav suur koloonia valge mütseeli näol on lihtsalt selline kooslus.
nii ka inimene pole elus olen, vaid koloonia erinevatest elus organismidest. Näiteks inimese süda on üks elus olend, silmad on teine elus organism, aga inimene ise kui tervik on vaid koloonia.
Võib-olla tuleks nii mõelda.
Mütseel on nagu mesilane ja inimene, et küpsetavad omale toitu, töötlevad toitu, mesilased süljega ja inimesed lisaks seedemahladega.
Seeneniidistik sööb muuhulgas pruuni riisijahu, esmalt siis töötleb seda nagu mesilane ja siis lõpuks seedib ära nagu inimene, ja nii ta kasvatab oma valget massi, pealtnäha muudab oma söögi valgeks/ise-endaks.
Tavalised taimed ei töötle toitu nii, seeneorganismid aga küll.

Toodud pildil vees ujuv valge mütseeli päts oli 2 kuud rasketes tingimustes, peaaegu ilma veeta, peaaegu, et ilma õhuta.
Kuid riisijahu ja savimineraali oli küllalt ja võistlevaid teisi baktereid eriti polnud.
See on sama nagu ta oleks olnud metsas sambla pool kuiva suve ja aina paisus, kuid ei soovinud veel vilju kasvatama hakata, kuna oli vähe vett, õhku ja vähe valgust,
seetõttu oli raske aeg, ja rasketel aegadel tuleb koguda elujõudu ja paisuda, lootuses, et tuleb kunagi vihma ja päikest.
Kui panete mütseeli esmakordselt vette ujuma ööpäevaks paariks, siis on tema jaoks saabunud vihmasadu ja õhurohke tuul, ja ta tõmbab endasse rohkelt vett nagu nuustik.

Kuna mütseeli kook on üleni valge, siis pole selles enam toitu. Selleks siis tuleks märg mütseelikook katta õhukese toidukihiga,
rullida teda vermikuliidis/toidus. Ja seejärel on tal tunne, et kõik on olemas välja arvatud valgus.
Seetõttu tuleb ta järgmise sammuna paigutada kuhugile, kuhu paistab ilmavalgus.
Mitte tugeva päikese alla, vaid aknast tulevast valgusest piisab.
Siis tunneb ta kokkuvõttes, oli vihmasadu, ja metsapuude vahelt paistab valgust talle peale.
Selline valguse signaal paneb ta kasvatama seeni.
Olen eksperimenteerinud näiteks ka pimedas kasvatamist, kus kõik muu oli mütseelile olemas. Ja siis kasvasid ebardid- kübarseente varred tulevad väga jämedad ja pikad, aga kübarad üli väikesed või üldse puudulikud.
Kui hoida pimedas, aga anda ainult harva ülepäeviti 10 minutit ilmavalgust, siis kasvavad väikeste kübaratega seened ja kübarate värvus on siis mäga muteerunud, näiteks tüüpilise pruuni asemel lillakas ja mustriline.
Osad hobilised just nauduvadki ebardite kasvatamist ja siis kloonivad neid, ja järgmised sama ebardliku DNA'ga seened siis kasvavadki ebardlikud ja siis on nad väga uhked, et näete olen molekulaar bioloog dna-professor.
Mõned kloonivad aga vastupidiselt just kõige lopsakamaid seeni, ja loodavad, et siis nende järgmine saak tuleb sama lopsakas, enamasti aga ei tule, sest pärilikkus ei ole nii lihtne ja naiivne teema.
Seene lopsakuse määravad mitmed tegurid, mitte ainult DNA. Kuid värd-DNA'asid kloonides on sagedamini edu saavutatud, neid pilte olen rohkelt näinud.
Tulles tagasi siis, et peale vees leotust ja vermikuliidi puruga katmist tuleks asetada mütseelikook ilmavalguse alla.
Näiteks siis panete näiteks 2 liitrisesse plastik jogurti purki ja akna lähedale.
Kasvupurgi/kambri sisse tekitate niiskema keskkonna, näiteks katate toidukilega plastik purgi ja teete sellesse sõrmega 2 auku.
Selleks, et see niiskus seal kauem stabiilsena püsiks, siis panete kasvupurgi põhja vett imavaid graanuleid, enamasti siis perliiti, ja kallate sinna natuke vett.
Sel juhul on mütseeli organism saanud endale kõik mis vaja, toasoojusest talle piisab, õhku on, niiksust on, uus toidunatuke olemas, valgust on, kärbsed ligi ei pääse.
Ideaalsem olukord kui suvises metsas peale vihmasadu.

Üldiselt nii siis on üks kõige lihtsam meetod, kuidas mütseeliga ümber käia.
Kui selline mütseeli kook paar nädalat valgust saab ja kosub, siis ta ka tekitab esimesed seenenupud välja.
Alati on loterii, et kust kohast seened otsustavad välja tulla. Vahel hakkavad seened välja tulema mütseeli altpooluselt, sel juhul nad pööravad end üles ja tulemuseks on kõverikud kuid täiesti täisväärtuslikud seened.
On ka risk, et tugev mütseeli organism hukkub ja seeni ei tule, kui miski on valesti. Näiteks kui mõni bakter osutub elujõulisemaks ja katab mütseeli oma halli massiga, hakkab mütseeli organismi ära sööma.
Kui on liiga kuiv, siis ka ei tule kasvu ja tuleks vett juurde pihustada.
Üldiselt aga kui kogemust on natuke, siis tunnetab ära, et mida mütseeli elukas vajab ja siis lisab seda.

Mütseeli peale kasvavad seened on siis viljad, nagu tomati taime tomatid, valge mütseel ise aga on elus organism.

Seente ja inimeste puhul toimub bioloogiline elamine edasi ka peale surma. Näiteks kui inimene sureb, siis tema habe kasvab edasi.
Kui tõmbate seene välja mütseeli seest, siis ta järgmised paar päeva ka teeb biloogilist elu edasi. Näiteks kui seentel on füüsiline maksimaalne kasv äsja saavutatud ja on aeg hakata musta spoori tolmu laiali tolmutama, siis enne seda nopitaksegi seen mütseelist välja
ja pannakse ta mõneks päevaks kambrisse, kuhu kogutakse seene spoore/seemneid. Seal ta siis surnuna vananeb paar päeva ja laseb rohkelt spoore lendu, justnagu ta oleks elus.
Sama on surnud inimestega, nendel kasvavad küüned ja asjad smauti edasi peale surma.

Seene kasvatuses tasub igakuiselt panna kasvama uut mütseeli. Sel juhul on läbi aasta pidev toodang olemas.
Osad kasvatustööd on viljade kasvatamine ja veetamine nagu siin pildil tutvustasin ühte etappi, kuid teised etapid on spoori tolmu kogumine jms.

Mütseeli kasvatan ise ka laborinõudes agar'i želee sees, sealt saab ülipuhta mütseeli, mida siis panna omakorda edasi kasvama suurematesse maguslahustesse, see on aluseks suurtoodangule.

Igathes andsin oma nägemuse sellest mütseeli elus-organismist.

Ta on nagu kassi ja toalille vahepealne olevus, võib muidugi ka lihtsustatult öelda, et ta on taim.

Osad seened ja putukad ka helendavad metsas, samuti ookeanis, see teeb nad müstiliseks. Kuna annab head toitu fantaasiale, et siis pole ju maailma päikest vajagi kui loodus ise valgust töödab.

Mütseeliga suhtlemine käib nii, et heidate talle iga päev pilgu peale ja annate hinnangu olukorrale, ega sõnu pole vaja valjult peale lausuda, lihtsalt vaatate ja mõtlete ja see ongi suhtlus.

Muidugi kui mõnele pakub pinget mütseeliga valjult rääkida nagu oma kassiga, siis ega midagi halba pole mõtet öelda selle peale.
Mulle isiklikult teeb nalja kui olen lugenud, et osad räägivad taimedega nagu inimestega.

Paljud maailmas ei mõista mütseeli mõistet, kuna nad on erikujulised taimed, seetõttu tundsin vajadust valgustada natuke.

Kui teil on mingeid mõtteid või küsimusi seoses seentega, siis küsige ja vastan kui oskan, või leiame vastuse interneti infoväljast.

Head arutlust.
 
Q1 21. detsember 2019, kl 23.12
"nii ka inimene pole elus olen, vaid koloonia erinevatest elus organismidest."
Täitsa õige. Inimene pole Mina.
"Võib-olla tuleks nii mõelda."
Pole olemas mõtlejat, kes suunaks mõtteid ja seal vahel otsustaks...:)
 
0P 21. detsember 2019, kl 23.36
Eks see elus-olendi mõiste on loodud, et abistada teadlaste tööd, elu mõtestamist. Millegipärast on tundunud abiks, kui luua mõiste "inimene" ja "elus-olend".

Inseneri elukutset omandades tutvutakse sellise filosoofiaga/lähenemisega, kus loobutakse objektidest, mõistetest, muutujatest ja püütakse läheneda asjadele teistmoodi, nn funktsionaalselt. Sedalaadi filosoofiaga/käsitlusega ei oleks mõisteid "inimene" ja "elus-olend" vaid läheneti kuidagi teisiti, näiteks võimalik, et kirjeldati, et on tegusõna/funktsioon "ainevahetus" ja see siis kirjeldas ära samad asjad nagu "inimene" ja muud objektisõnad.

Koloonia mõiste ja ühisteadvuse mõistest räägivad mitmed mõtisklejad. Näiteks ka need Kadaka jutud mainivaid sedalaadi mõtteid. Olekski tarvis valida esimene loeng ja sellest arutlema hakata. Kahjuks tuleb nende loengute kuulamisega kiirelt uni ja üle 25 minuti pole jaksanud kuulata.
 
Q1 22. detsember 2019, kl 00.08
"Inseneri elukutset omandades tutvutakse sellise filosoofiaga/lähenemisega, kus loobutakse objektidest, mõistetest, muutujatest ja püütakse läheneda asjadele teistmoodi, nn funktsionaalselt"
Kuda nii? Minu kogemusest inseneriõpe on tegelikult väga materialistlik ja...igav...:)
 
0P 22. detsember 2019, kl 00.54
On tüüpiline omada mingil arenguperioodil loosungit, et materialistlik maailmavaade on vähe arenenud. Selline muster on tuntud nähtus ja tuleneb vast sellest, et elus esmalt tutvutakse materiaalsete käsitlustega ja alles seejärel vähem materiaalsete käsitlustega, see tekitab tunde et üks on edasijõudnum kui teine. Paraku elus ei ole ju asjad trepiastmete kujulised, kus eelmine aste on "madalam" kui järgmine, vaid elu on keerukama kujuga kui trepp. Küpsem on vaadelda, et elu on kruvi mustriga, kus liikudes pendeldatakse korduvalt vanale vasakule poolusele tagasi ja siis taas edasijõudnumale paremale poolusele ja aina kruviservi mööda edasi- et siis pidevalt külastatakse nii eelmist vasakut kui ka paremat, nii materiaalset kui ka mittemateriaalset maailmavaadet. Veel tõelähedasem oleks vaadelda/modelleerida elu mingi mitmetahulise ruumikujundiga, hea kui ta veel pöörleb ja talle pealepaistev valgus tekitab temast varju ja veel edasijõudnum kui tavaruumi asemel on mingi keerukam mitmemõõtmeline ruum, siis paistab see ruumikujund ja tema vari väga mitmenäoline ja pole üldse enam võimalik hinnata, et miski tahk sellest kuubist oleks primitiivne või igav, vaid tegu on esiteks lihtsalt ühe osaga tõest, ühe vaatenurgaga, teiseks on kõik kuubi tahud lahutamatud osad tervikust ja seega võrreldamatud omavahel. Jne, et pigem adun ise, et elu tuleks võtta mitmetahulisena ja võin proovida genereerida häid näiteid, mis selgitaks, et materialistlik maailmakäsitlus pole kuidagi vähem arenenum. Võin proovida hiljem panna kirja ilmeka näite, hetkel head näidet pole.

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Inseneri elukutset omandades tutvutakse sellise f
> ilosoofiaga/lähenemisega, kus loobutakse objektide
> st, mõistetest, muutujatest ja püütakse läheneda a
> sjadele teistmoodi, nn funktsionaalselt"
> Kuda n
> ii? Minu kogemusest inseneriõpe on tegelikult väga
> materialistlik ja...igav...:)
 
OPP 22. detsember 2019, kl 11.46
Aga mida see materialistlik maailmavaade/käsitlkus ja materialism tähendavad siiski?
Leidsin sellise seletuse internetist:

"Materialistlik vaade peab mateeriat fundamentaalseks, vaim, mõistus pole reaalselt eksisteerivad vaid on tegelikult mateeria ilmingud. Materialismile vastandub idealism.
Teadus on tänapäeval materialistlik, õppekavad järgivad teaduslikkuse printsiipi, seega ka materialistlikku maailmavaadet."

Inseneri alad osa teadusest, kõik mis koolis õpetatakse on osa teadusest, seega kõik ametialad on materialistlikud.

Ega ei leidu eriti selliseid erialasid, kus loengupidaja tuleb rahva ette ja ütleb, et tegelikult võib nii mõelda, et me kõik oleme üks. Ja pole ka loengupidajaid, kes tuleks ja õpetaks midagi tuginedes ideele, et teadvus on üks- kui ta teostaks sellist ühe teadvuse uskumisel põhinevat õpetusmetoodikat, siis ta ju ei peakski klassi ette ilmuma, vaid peaks loengut kodus ise endale ehk kõigi ühisteadvusele.

Mulle tundub, et see sõna materialistlik on segane. Aga tundub ka, et kogu teadus, mitte ainult inseneri teadused, on materialistlikud.
 
0P 22. detsember 2019, kl 16.05
Dr. Aibalit Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Minu isiklik arvamus on,
> et kanepit võiks legaliseerida alkoholi arvelt. Li
> saks peaks see olema ID kaardiga ost. Med uuringut
> e järgi ei tohiks kanepit enne 21 eluaastat tarvit
> ada. Sama ka alkoholiga.

Leidsin siis sellise ülal oleva mõtte. Et muuta kanep sarnaselt kättesaadavaks ja lubatuks nagu alkohol. Millised seisukohad teistel siis on sel temaatikal?

Võite vaadata esmalt, mida teised teevad ja mõtlevad. Näiteks USA's on osades osariikides kanep alkoholiga samas staatuses. California osariigis on täiesti juriidiliselt lubatud kodus kanepit kasvatada mõõdukas koguses, aga müügiluba on siis nagu alkoholi poodidel müügi litsents, st, et müüte kui poemüüja poes, et riik saaks maksutulu. Teie enda riigis müüakse interneti vahendusel inimeselt inimesele kõiksugu asju: tenniseid, viina, ja kanepilegaliseeritud riikides loomulikult müüakse internetis loomulikult samuti tenniseid ja kanepit ja muud- kõike, mida poes müüakse, seda ka internetis müüakse. Ise elan riigis, kus juriidiliselt pole küll kanepi omamine ja müük lubatud, kuid praktiliselt täiesti lubatud. Näiteks tellisin oma diilerilt hiljuti 7 grammi hashist ja ta saatis selle otse tavalise posti pakiga mulle otse kodu. Ja keegi ei hakka kisama, et oi kui pähh tegu see on. Kilodeviisi saadetakse tava postiga kanepit riigi siseselt, enamike eetika toetab kanepi tarvitajaid. Politsei on mõistlik ja mõistab, et seadused poel elu eesmärk vaid lihtsalt poliitika ja soovituslik raamistik. Kui politsei leiab mu kodust 3 kanepi taime, siis ta ei tee midagi selle peale, kuna ta on mõistlik. See on selline üldine arenenud kultuuride eetika tase. Politsei ise ka suitsetab kanepit, absurdne ju, et ta hakkaks nüüd arreteerima väikest kasvatajat.

Seega arenenud riigid toetavad kanepit kas ametlikult või siis praktiliselt. Ja nende praktika tõestab, et pole midagi halba kui inimesed tarbivad kanepit. Ei ole rohkem liiklusõnnetusi ega muud. Seega on absurdne kui keelata kanepit.

Tubakale, alkoholile, kanepile on mõistlik omada mingit vanuse piirangut, näiteks tõesti, et peab olema 21 aastat vana enne kui osta. Ja selline piirang on tõesti piisav ja lahendab 95% võimalikke riske. Sest mõni 17 aastane võib tõesti olla nii naiivne, et joob viina ja siis suitsetab kanepit ja siis läheb autoga kihutama, ja parem siis keelata 17 aastastele alkot ja kanepit müüa, aga 21 aastaste puhul on juba üldiselt piisavalt mõistust ja kui selline läheb kihutama, siis siin ei ole enam süüdi ei kanep ega alkohol, vaid tema ise. Aga selleks, et 17 aastased ei teeks meeletusi, tuleks mõelda, kuidas neid kasvatada, et nad ei teeks. Üks viis on neile loengut pidada mõned korrad aastas, et näete on olemas sellised ja sellised riskid väärkasutamise puhul. Teisalt võiks aga küsida, et miks üldse loengut pidada, et las loevad lehti, uudiseid, ja neis on ju kõik kirjas, et millised on riskid alkoholiga ja muuga.

Pika ajalised kogenud tarvitajad ei oma mingeid riske ei autot juhtides ega muuga. Nende puhul võiks täiesti lubada ka ebakaines olekus juhtimise, kuid raske on teha sellist seadust, et "kui oled edukalt 100 korda kanepit suitsetanud autoga sõites ja probleeme poel esinenud, siis lubame sulle erandina auto juhtimisel olla ebakaine". Sellist seadust on raske vastu võtta ja kontrollida, ega ei hakka ju tekitama andmebaasi, et mitu korda te olete suitsetanud. Ja üldeetika on selline, et seadused peaksid olema kõigile võrdsed. Kuid kogenud kanepitarvitajad on tõesti täiesti adekvaatsed ebakaines olekus tegema tööd, juhtima autot, nad ei ole ohtlikud ühiskonnale.

Kangeid drooge tuleks keelata, kuna nad lõhuvad aju struktuure ja tekitavad füüsilist sõltuvust. Aga kanep, seened, hashis- need ei lõhu aju sees midagi ära ja ei teki mingit sõltuvust. Aga lihtsamad tava kasutajad kindlasti autot ei peaks juhtima kui võtavad selliseid lahjasid drooge. Igalpool ongi selgelt seenetarvitajate õpetustes kirjas, et ega ei soovitatagi autosse istuda, vaid soovitatakse turvaline kodune keskkond valida. See kui mõni läheb seente hallukates autot roolima, siis see pole eales lugenudki tarvitus juhendeid, süüdi pole sel juhul seened, vaid tarbija. Kõige äärmuslikum ja harvem oht hallugeen-droogidega on see, kui isik hüppab näiteks rõdult alla. Aga seda juhtub tõesti harva juba seetõttu, et ega seda rõdu ei leia üles kui on korralik doos sees, seda lihtsalt ei näe enam, teiseks, ega kui inimene ei nöe, siis ta enamasti kana moodi jooksma ei kipu vaid reflektoorselt heidab pikali, kolmandaks, ega rõduni roomamine pole lihtne tegu kui on korralik pauk sees, võib olla üsna paralliseeritud olukord, olgu siis hirmutajaks kasvõi vana kurat ise siis rõduni ikka kerge pole roomata. Ja vana kuradeid näeb ainult siis kui on ikka tõesti suur doos, neid aga soovitataksegi ainult kogenud edasijõudnutele. Kui keegi hüppas rõdult alla, siis pidi ikka olema skisofreeniline ajukeemia ja/või hoolimatu üledoos, või juhendite lugematus, et alustas seene teega hommikul rõdul, mida ükski juhend ei soovita.

Hashishi ja kanepiga sama lugu, et ohtusid on juhtunud ikkagi väga vähestel ja nendel puhkudel ongi olnud erijuhtumid, et isik meditsiiniliselt skiso ja juhendeid lugemata ja lisag ebaõnn jms.

Üldjuhend on igal pool, et kui tarvitate droogi, siis valige turvaline keskkond. Viimane sõnapaar aga tagabki turvalise tulemuse. Kui tekkis miskit ebaturvalist, siis oli järelikult ebaturvaline keskkond.

Minu arvates võiks kõiki lahjasid drooge poes müüa, nii seeni, trüfleid, kui ka hashist, otse alkoholi kõrval.
 
Jevpatooria Idiotovna 23. detsember 2019, kl 15.41
Noh, kui onu pähhi tekste lugeda, siis ilmselt ei või ikka kõiki drooge müüa.
Vana peksab ikka täiega segast.
 
Rossiija 23. detsember 2019, kl 17.13
Jevpatooria Idiotovna Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Noh, kui onu pähhi tekste lugeda, siis ilmselt ei
> või ikka kõiki drooge müüa.
> Vana peksab ikka tä
> iega segast.

Teretulemast meie ravigruppi, oled patsientide nimekirjas nr 5:

Isemaag: Ku!
Q1: eee...
Meie pere jt: ....,..
Eesti rahvas: (vaikus)
Jevpatooria: oled pähh!
Onu Pähh: kiidan aktiivsuse eest!"
Mädaprits 25. detsember 2019, kl 15.32
Lisan pildi, kust 2-3 päeva vihma saanud mütseel pandi paariks päevaks akna lähedale valgustust saama. Valgus annab koheselt signaali, et tekitada vilju, esmased viljadon vaevu märgatavad, suurusega 1-2 millimeetrit:

https://imgur.com/a/SfGKquw

Metsas te selliseid millimeetriseid seeni ei näeks, kuna neid kataks sammal või muu sodi.
Tegu on siis jõulu lastega, miks mitte nimetada neid Jeesuseks.

Sellistel väikestel seenenuppudel pole sees veel mingit magic'ut. Esiteks seetõttu, et maagia koguneb peamiselt seene kübarasse, vähesemal määral senen jala osasse. Kübarad on aga kinnised mütsid ja väikesed algul, kui seen kasvab suuremaks, siis kübar avaneb ja laieneb ja sellesse tekib siis mürk Psilocybin. Osadesse seentesse, eriti neisse, mis on nn kangemad maagilised seened, neisse tekivad ka teistsuguseid mürke ja neis on 2x rohkem põhimürki/magic'ut kui tavalistes. Aga antud juhul on pildil täiesti tüüpiline tavaline seen. Seejuures ei ole oluline, mis ons elle seene liik, sest keegi ei tea, mis liiki spoore teile müüja andis. Spooride müüjad on esiteks ärimehed ja nad saadavad klientidele lihtsalt seda, mida äriliselt kasulik on saata, mida laos leidub ja millest tasub kiiremini lahti saada. See on nagu teie riigis hobuse liha müük sealiha pähe. Need tavalised maagilised seened on välimuselt kõik üsna sarnased, ja raske vahet teha niikuinii, olgugi, et on kuni 100 erinevat liiki/nimetust. Mikroskoobiga saaks vaadelda spoore ja kindlaks teha, mis liiki nad on, aga enamusel pole mikroskoopi ja ega lihtne pole ka siis kindlaks teha. Seetõttu ei ole kindel, mis seentega on tegu. Aga kui uskuda ärimeest, siis tegu on liigiga "Malabar Coast Psilocybe Cubensis".

Kordan üle, et seen on vili ja ta kasvab valge mütseeli eluka ehk seeneniidistiku pinnal. Võib ka nii fantaseerida, et kogu valge mütseeli organism on juurestik, mis ei tooda vegetatiivset taime, vaid koheselt vilja/seene. Mütseeli kohta veel niipalju, et kui ta on selline koogi kujuline tihe päts, siis selline tihe mütseel kasvatab väga suuri seeni, näiteks 15 cm kõrge seene. Ja kõige suuremad/lopsakamad on justnimelt esimesed seened, need mille nupud esimesena välja tulevad. Võimalik siis, et esimesed 1-2 seent saavad endale kõige rohkem vitamiine mütseeli massi seest ja teised siis peavad leppima vähesemaga ja tulevad kiduramad. Mütseeli organism on küllalt elujõuline ja kui ta oma esimese seenesaagi ära annab, siis võib ta taas visata õppeavaks vette ligunema, ega ta seal ära ei sure ja eks ta olegi kuivavõitu peale esimest saaki. Peale teist veetamist saab teise saagi, mis on vahel isegi võimsam kui esimene saaks, vahel, enamasti aga pisut väiksem saak, kuna mütseeli organism on kurnatud. Peale kolmandat vees leotamist tulev kolmas saaks on enamasti kidur, hea ku isaate 4-5 keskmist seent sealt ja sel hetkel on mütseel osaliselt juba konkureerivate hallitus-bakteritega kaetud. Seejärel siis viskate mütseeli minema ja tema elu on läbi. Kuid kõik need spoorid, mida te kogusite selle mütseeli seentel elavad edaspidi edasi ja kannavad surnud mütseeli DNA'd edasi.

Selline lisajutt mütseeli kohta seekord.
Mädaprits 31. detsember 2019, kl 20.21
Toon näite, kuidas on mütseeli tervis:

https://imgur.com/a/quWaLAU

Nagu näete, siis täie tervise juures, ei ole ühtegi märki pahalastest-hallitustest.
Pildil oleval mütseelil tundub olema 3 kohta, kust viljad hakkasid kasvama: ülal suurem klaster/kimp ca 15 seenega, all väike koloonia 2 suure ja 5 väikse võsukesega, paremal üks erak üksinda. Kokku kolm perekonda. Selline 15 liikmeline seente punt on juurte kohalt kõik omavahel koos, seetõttu tasub neid kutsuda klastriks.

Selliste seente peakolud on siiani ümarad pallid ja need ümarad pallid hakkavad peagi avanema altpoolt ja pall muutub kübara kujuliseks. Kuna seenete ilmaletulek oli erineval ajal, siis osad on suuremad ja küpsevad kiiremini. Tekib küsimus, et kui seenepundis on jalusest kõik seened omavahel ühendatud, nii suured kui väiksed, siis kuidas saaks esmalt ainult suured välja noppida klastri seest ja lasta väiksematel edasi kasvada? Vastus on, et võib kääridega lõigata suured välja ja lasta ülejäänud pundi liikmetel edasi kasvada. Nii võib teha, kuid kääridega lõigatud koht läheb mädanema ja mäda tekitab ohtu, et kogu mütseel hakkab mädanema. Seetõttu on enamasti parem toimida nii, et tõmmata kogu klaster oma 15 seenega välja ja ülejäänud klastrid/seened samamoodi, ning panna kogu mütseel paarik ööpäevaks vette ligunema, kuna ta on janune, ja siis panna ta taas uuesti kasvatama.
Sellel juhtumil/pildil on vähemalt 10 suuremat seenekübarat tulemas, ja need lähevad kõik seemneteks/spoorideks, et alustada uue mütseelimassi kasvatamist. Iga neist kümnest seenest tekitab ühe süstlatäie spoorilahust, mida omakorda saab kasutada 2-3 mütseeli pätsi tootamiseks. Seega kokkuvõttes selline üks mütseelipäts oma esimese saagiga annab tulemuseks 10x2=20 uut mütseelipätsi. Pärast esimest saaki saadava teise saagiga ja kolmanda saagiga tuleb kokku juurde veel samapalju spooritolmu, kokku siis 20+20=40 uut mütseelipätsi. Seega aduge, et teie mütseel/taim suudab neljakümne kordistada ennast. Kas ühe tomatitaime tomatite seemnetega saaksite 40 uut tomatitaime? Eks ilmselt oleks tomati taime 3 kilo tomatite hulgas isegi rohkem kui 40 seemet, ainult et ega iga seeme ei pruugi idaneda. Sama oht on ka mütseeli viljade seemnetega/spooridega.

Seega loodan, et adute, kuivõrd tootlik on üks mütseeli elukas.
Võiks mõelda, et oma esoteerika hobi jaoks piisab ju täiesti kui algul 3-4 pätsi mütseeli kasvama panna, oma tarbeks ja oleks esoteeriliste seentega varustatus elu lõpuni. Üldiselt küll, kuid nii lihtne see pole. Esiteks on taimede kasvatamisel hävimise risk olemas, ja seente kasvatamisel on see risk eriti kõrge, kuna tuleb järgida täielikku puhtust. Teine asi on see, et farmeri esimene rahaline investeering on päris suur, et soetada kõik vajalik. Näiteks juba survekeeturi ost on paras põnts rahakotile, lisaks vaakumpakendaja, puuviljade kuivati. Iga hobi nõuab nn kooliraha, seega esimeste sammudega teete ilmselt vigu ja miskit tulemust ei tule, aga saab õppetunni. Arvan, et 300 eurot on esimene väljaminek kui alustate selle hobiga.
Eks iga algus on raske/kulukas.

Paraku pole esoteerika hobiliste seas seened nii populaarsed kui Aivaska jook. Põhjus on selles, et selles Aivaska joogis on toimeaineks nn DMT, mida kutsutakse "vaimu/hinge molekuliks" ("spirit molecule"). Loomulikult selline nimetus kõidab esoteerika hobilisi rohkem kui nimetus "seen". Selle populaarse maagilise Aivaska joogiga tekib tugev oksendamine, aga tarbijad kiidavad demagoogiliselt selel oksendamise heaks ja ütlevad, et oksendamine viib halba esoteerilist energiat kehast välja. Nojah, kui meeldib nii uskuda, siis soovitaks, et panga siis iga päev omale näpud kurku. Seentega on algajatel esimestel kordadel kergekujuline okserefleks, aga edasijõudnutel enam mitte ja see on lihtsalt refleks, ega mingit sodi suust välja ikkagi ei tule. Sest seente tarbimise juhendiks on hoida magu tühjana vähemalt tund aega enne tarbimist. Populaarse aivaska puhul lastakse aga makku suur klaas vedelikku ja eks siis oksendavadki seda vedelikku pool tundi järjest välja ja kiidavad takka, et said negatiivsest energiast lahti.
Minu soovitus on küll selline, et parem eelistage seeni, pole mingit oksendamist ja saab sama tulemuse. Lisaks on seente puhul ise kasvatamaine küllalt lihtne ja nö nauditav eelmäng kogu protsessi juures. Kui aga jalutate mõne esoteeriku juurde jooki saama, siis kust te teate, mis ta sinna joogi sisse ikkagi pani ja saate sellest omakorda paranoiad takkaotsa. Ja kui võrdleme veel konna lakkumisega, mida teil seal tehakse, siis seened on ikkagi puhtad nagu tomatid, aga konn mikroobine ja saate veel paelussi. Eks neid plusse ja miniuseid on iga esoteerilise droogiga. Üldiselt aga soovitan küll, et eelistage seeni ja seejuures endakasvatatud seeni, mitte aga konni ega oksejooki.

Sellised lihtsad mõtisklused seente teemal seekord.

Turvalist tarbimist.
isemaag 02. jaanuar 2020, kl 00.57
Kummaline vaikus siin täna, huvitav, kas rohelised päkapikud viisid mõttetarga oma seeneriiki.
Mädaprits 02. jaanuar 2020, kl 03.05
Otsustasin meie näite mütseeli-pätsi kiilakaks ajada ja noppisid kõik viljad ära. Viskasin rasikavalt seente varred minema, aga kübarad panin shokoloaadi paberile, et nad selle hõbepaberi mustaks teeks, oma spoori tolmuga. Seda protsessi ja edaspidiseid delikaatsemaid samme/protsesse toimetame juba puhtamas seisva õhu kambris ehk SAB'is, inglise keeles "Still [seisev ehk mittem ulisev]" "Air [õhk]" "Box [karp/boks]", ehk SAB. Selline seisva õhu kamber omab eesti keeles võibolla mingit õigemat nimetust, aga ma ei tea seda veel. SAB-kambri idee on selles, et temas pole tuult niipalju, kuna ta on nagu väike maja, mis kaitseb tuule eest. Tuult peame halvaks, kuna eeldame, et tuule sees on bakterid, seetõttu on vaja töötada seal, kus pole tuult. Õues on suur tuul, teie magamistoas on ka siiski suur tuul, seetõttu tuleb ehitada väike 100-liitrine karbike teie tuppa, ja eeldada, et selle seesp ole eriti palju tuult. Tuul kannab endaga baktereid, aga mütseel on tundlik bakteritele, seetõttu peame püüdlema ülima puhtuse poole, tuulevaba töökambri poole. Ka ninast tuleb bakteritega tuult, seetõttu pole ka paha kui kanda näomaski, panin selel ka järgevale pildile. Ja näomaski läheb vaja ka seetõttu, et te piserdate tuulevaba kambri ehk SAB'i ju kemikaali/isopropüüli auru täis, et seal õhk oleks puhas ja seda sisse hingates võib ju purju jääda. Selline tuulevaba kamber ehk SAB on tavaliselt 80-liitrine plastik karp/konteiner, milles on 2 auku et käsi sisse toppida ja seal sees õhukindlalt töötada, näeb välja nii:

https://imgur.com/a/XXEXG2S

Nagu pildilt näete, siis tuulevaba kamber on siis suurem plastikkonteiner, kuhu tavaliselt panete oma musta pesu või mis iganes asju. Aga nagu pildilt näete, siis on konteineril 2 auku. Esmalt küsite, et miks neid ümaraid auke sinna vaja on? Vastuseks on, et läbi nende aukude panete oma kinnastatud desinfitseeritud käed ja saate töötada seal kasti sees. Lihtsalt on selline laialt levinud praktika, et tuleb mütseeliga/spooridega töötada seal kasti sees, kuna seal on puhas isoleeritud töökeskkond ja pole bakteritega tuult. Panete oma käed läbi kasti kahe augu ja töötate nende kätega seal kasti keskel. Kui te oma kirjutuslaual kus pole sellist õhuvaba kasti hakkate toimetama, siis ei tule sellest midagi head välja. On tuhandeid näiteid iga aasta, kus ullikesed arvasid, et pole vaja vaeva näha sellise õhuvaba karbi ehitamisega ja toimetasid kirjutuslaua taga ja tulemuseks tuli, et nad postitasid pildid ja küsimuse, et miks nende mütseel hallitab. Vastati ja vastatakse alati: eehitage omale tuulekindel kamber ehk SAB ja toimetage edaspidi selles et oleks steriilne. Räägime edaspidi siis, mis töid selles kambris teeme. Üldidee on aga selles, et me püüame mitte ainult olla puhtad seebi/nuustiku tasemel, vaid lisaks ka õhu tasemel, ja selleks siis kasutamegi sellist tuulevaba kambrit. Lisaks kasutame tuld puhastamiseks, ja lisaks kasutame survekeeturit puhastamiseks. Seega mitmetasandiline puhtuse kontroll.

Küsite äkki, et kuidas neid kahte käteauku teha plastik karbi sisse. Aga siin ütlen, et pange oma inseneri mõtlemine tööle, kuidas auke kuhugile tekitada. Kui ma ütleks kuidas, siis varastaksin teilt võimaluse ise idee peale tulla. Seega mõtisklege rahulikult ise, kuidas tekitada kahte käe-auku plastik konteinerisse. Kui lahendus-ideele ei tule, küsige kellegilt, kes on insener. Meil on siin Isemaag ilmselgelt insener, kuna on vastava väljenduslaadiga ja ka postitanud inseneritemaatilisi asju. Samuti populaarne venemeelne monolloge lugev Kadakas on ilmselgelt insener. Küsige kasvõi temalt nõu aukude osas, või teistelt inseneridelt.

Panin pildil olevasse õhukambrisse ja selle peale ka muid asju, miullest edaspidi arutleda.

Seekord aga tahtsin lihtsalt teile tutvustada ideed, et te küll püüate olla puhas inimene, aga nüüd saite aduda, et labori inimesed ,seenekasvatajad on veel puhtamad. Lisasin ka SAB mõiste, uurin kuidas seda eesti keelde tõlkida hiljem. Saite ka mõtisklust, kuidas võiks auke tekitada plastikusse.

Head mõtisklust.
 
Seen 02. jaanuar 2020, kl 14.25
Delfi naisteka narkopropaganda...
 
Q1 04. jaanuar 2020, kl 00.09
A kuidas Sa OP siis seda teed teed? Et nagu nopid ära, paned seened kruusi, kuum vesi peale, natuke mett ka, liigutad lusikaga ja jood siis või? Ise olles juba voodis teki all?...ja mis siis toimuma hakkab?...:)
isemaag 04. jaanuar 2020, kl 05.08
Wuuduu Piipõl !
 
OP 04. jaanuar 2020, kl 15.22
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> A kuidas Sa OP siis seda teed teed? Et nagu nopid
> ära, paned seened kruusi, kuum vesi peale, natuke
> mett ka, liigutad lusikaga ja jood siis või? Ise o
> lles juba voodis teki all?...ja mis siis toimuma h
> akkab?...:)

Sinu jutust saab koheselt tõestust, et sinu rahvus on võhik. See fakt pole halb, sest ega igal eluetapil on midagi juurde õppida. Näiteks teisel eluaastal hakkab laps õppima esimesi abstraktseid mõisteid nagu numbrid. Peale vanust 4 juba polda võhik numbrite osas, aga seejärel on ees uued abstraktsed mõisted ja ideed, mida pole füüsiliselt olemas, sestap ka nimetas "abstraktsed mõisted", ja hakatakse neid õppima. Ja nii elu lõpuni. Iga (füüsiliselt) täiskasvanu on võhik milleski, näiteks siis esoteeriliste seente teemal, religioonide teemal. Kultuur, eetika, ajupesu jms tegurid sageli takistavad arenemist ja õppimist, ja seetõttu on lausa kogu rahvus mitmes asjus võhik. Esoteerikutest ravijatel tekib sageli sel juhul soovmõte, et öelda, et kool, meditsiin, poliitika, kultuur, etetika jms on mingite mustade jõudude poolt loodud, et hoida inimesi pimedana, lüpsilehmadena. Näiteks veedade jutustuste Kadakas pidevalt annab mõista, et linn ja kool on pähhid, inimesed võhiklikud/arenemata, ja on lisaks pahade kollide toit. Samas kuulan ise selliste Kadakate rääkimist ja näen, et nad on ise ängistunud olekuga ja ise nn kollid, kelle looming süvendab veel rohkem negatiivsust, vaikust, võhiklikkust/väär-uskumusi jpm. Tema eetika on niivõrd madal, selle kohta võib tuua mitmeid näited, tegu on mitte ainult ängistunud tigeda kolliga, vaid nartsis-sistliku psühhopaadiga. Lisaks rohketele vigadele ja vastuoludele tema jutus, pidevale äng ja negatiivsuse külvamisele, on kõige hullem, et ta ei oska rääkida. Selle adumiseks võime kuulata hiljem ühte tema audioloengut, kus ta joonistab paberile nagu Onu Raivo ja kirjeldab sõnadega pilti- ta on rääkimise võimes niivõrd võhik ,et mitte kui keegi, ka mitte teie, ei saaks aru, millist pilti ta joonistab oma kirjeldava jutu saatel. Selline on pärl-näite tõestus, kuivõrd võhik on see inimene rääkimises, mis on aga aluseks kõigele. Kuid seejuures ta ise on see koll, kes soosib oma arengupeetust, ise oma suhtumistega, oma negatiivsusega.

Seega tundub olema nii, et kui oleme võhikud/arenemata, siis suures osas omal süül/soovil.

Sa mainisid fraasi "nopid ära, paned seened kruusi". See fraas on võhiklik ja selles pole midagi halba, kuna kust need teadmised ja areng tulla saaks? Pole kedagi, kes õpetaks, pole materjale, mida lugeda, võite guugeldada ja te ei leia midagi, sestap ka võhiklikkus on möödapääsmatu. Teisalt, kas on üldse rääkimise ja õpetamise kultuuri? Ma isiklikult ei tunneta, ega näe, et keegi teie rahvusest suurt räägiks. See mida nimetatud Kadakas teeb, on küll rahuldav, kuid nagu mainisime, on selles rohkelt negatiivsust ja mis peamine- see inimene ei oska rääkida. Teiseks, kas on üldse soositud kui keegi räägiks ja arendaks teie rahvust? Mulle küll tundub, et teil ei ole soovi rääkida. Ollakse võhiklikud, arenemata metslased, kuid pole ka soovi end puhtaks pesta ja inimeseks saada, lisaks takistatakse igal viisil kui keegi püüab seepi pakkuda. Kui keegi räägib anektoodi ja ta seepeale bännitakse, ilma mingit selgitust toomata, ja siis küsin, et kuule, miks teil selline haige rahvus on, siis tuleb vastuseks ajupestult kolm Ei'd ja öeldakse, et kedagi pole bännitud. Selline keerukas on see elu, mille me ise oleme loonud. Kompleksne struktuur: üheltpool ajupesu mõjutab tegema ja käituma, teisalt depressiivne ajukeemia mõjutab, jpm. Ka poliitika on keerukas, kuna on esindatud miteid huve, nii ärihuvid kui ka muud huvid. Keerukate süsteemide vast ongi keerukas toimetada, eriti veel kui süsteemis on keerukalt murtavad komponendid nagu hüpnoos, ajupesu, rahvuskultuur jms. Eks proovi nukitsamehele viili pakkuda- ei ole nii lihtne, jookseb koheselt metsa kännu alla ära. Seega peame olema leidlikud, järjepidevad, oma ravitöös.

Fraas "nopid ära, paned seened kruusi" on võhiklik, kuna annab mõista, et inimene arvas, et sambla seest tõmmatakse välja 15 cm-ne seen ja pannakse tassi. Seda kindlasti ei tehta, kuna esmalt tuleks seeni kuivatada.

Kuivatamise aspektid:

1. kuivatamata seen on ca 13 korda raskem kui kuivatatud seen.

2. kuivatamine on kuumutamine soojuse 60-70 C juures, mis tapab mikroobe, eemaldab vedeliku ja võimaldab seetõttu seenel/puuviljal säilida pikka aega. Näiteks mitu kuud klaaspurgis, viimati lsiatud näitepildil on selline näidispurk seentega näha. Või lisada vaakumpakendisse, et oleks õhku vähem ja säiliks aastaid. Või lisada lisaks sügavkülma, siis säilib küümneid aastaid kuid kaubanduslik välimus halveneb- seened muutuvad mustaks.

3. kui räägitakse "2 grammi seeni", siis mõeldakse selle all "2 grammi kuivatatud seeni", vaikimisi eeldatakse, et räägitakse kuivatatud seentest, mitte tooretest. Punkti 1 järgi on kuivatatud seen kuskil 13 korda kergem oma kaalult, samuti loomulikult ka mitu korda suuruselt väiksem. 2 grammi kuivatatud seeni on enamlevinud doosi suurus, selle loomiseks kuivata-takse kuskil 25 grammi tooreid seeni, näiteks 2 suurt 15-sentimeetrist seent kuivatatakse ära. Sellised 2 suurt 15-cm-st seent tassi tervena ei mahu, purustades tekitavad samuti rohkelt salatit. Kuivatamata seente põhjal doosi suurust on raske pakkuda, kuna ei tea kui palju seentes vett on jne, puudub matemaatika kuivatamata toodangu kohta. Köögi/spordi hobilised ka ei arvesta keedetud riisi koguseid, vaid enne keetmist kaaluvad ära kuiva riisi kaalu.

4. Kanepi jahvataja/purustaja (ing k "grinder") on abiks kui tekitada seene puru. Purustada saab korralikult kuivasid seeni, ing k "crack dry", selliseid küpsise kuivasid, mida murdes seen murdub nagu kõpsis. Räägime kuivatamisest eraldi kunagi pikemalt.
Puru kasutatakse kui soovitakse teha populaarset mikrodoseerimist, pannakse väike olematu kogus tühja tabletikapslisse ja süüakse iga hommik. Ja puru sobib siis ka tee kruusi lahustuma, lisaks 10 tilga sidrunist pigistattud happega. Mõned entusiastid teevad esoteerilisi küpsetisi jms-st, sel juhul muidugi on ka purustamisel mõte. Eks teekruusi võib panna ka tavalise Liptoni tee juurde ja mee nagu mainid. Väike kogus toitu seente kõrvale ei vähenda oluliselt nende potensiaalsust/toimet. Räägime kunagi eraldi toitumise osast.

Need punktid andsid ülevaate seente kuivatamisest.

Fraas "nopid ära, paned seened kruusi" on võhiklik, kuna esmalt tuleks ikka seeni kuivatada kui nendega midagi ette võtta. Samuti on mõistlik enne purustada kui kruusi panna.

Kui huvi pakub just tee, siis sellel on muidugi omad plussid/aspektid:

1. tee puhul on seede-süsteemile põnts väiksem, kuna kuumemas vees eelnev lahustumine on sisuliselt eelseedimine, lisaks võib maomahlade asemel lisada sidruni mahla lahusesse/teesse. Väga kuiva puubilja, näiteks kuivatatud ploome, rosinaid, banaaniviile, on raske seedida, seetõttu seente söömisel võib tekkida vahel kõhukinnisus, mul on näiteks 1 kord tekkinud see, ülejäänud kordadel mitte. Mõnel tekib kõhuvalu. Siinkohal tee on abiks, on kergem seedida.
Kui soovida ainult teevett juua ja kruusipõhja jäänud seenetükke mitte süüa, siis tuleks panna tassi suurem doos, sest ega kogu seene/tee puru ei lahustu 15 minutiga täielikult tassis, osa toimeainet jääb puru sisse ka peale teevee ärajoomist. Osad siis panevadki raiskavalt suurema doosi kruusi, näiteksp anevad 3gr ja siis joovad ainult tee-vedelikku ja viskavad puru minema. See on siis samaväärne toimeaine kogus kui süüa kuivalt 2 gr ära. Doseeringutega tuleb individuaalselt katsetada, sellest räägime kunagi hiljem pikemalt. Seetõttu pakutud 3gr on suhteline mõiste, subjektiivne, vajab testimist, paika panemist. Esmakordse tarbimise/proovimise doseeringu suuruse jm kohta on ka omamoodi pikem teema. Seal on üks huvitavam metoodika stiilis: "parem hüpata koheselt kiirelt kõrgelt külma vette, mitte aga jalutada aegamisi pikalt aina sügavamale"- ehk siis parem eelistada esmatarbija puhul sellist doosisuurust, mis ei lase võimalust teadvusel ehk mentaalsel süsteemil paranoiatseda, vaid lülitab selle kohe välja. Eks metoodikaid ja ideid on seal mitmeid, räägime kunagi pikemalt.
Pole lihtne hinnata, kas 3 gr puru on nüüd lahustunud 15 minutiga piisavalt või mitte, aga üldiselt
ta lahustub küll.
Aga selline puru minemaviskamine on seedimisele kergendus, rahakotile aga raskendus, kuna 1 gr raiskamine on kuskil siiski 10 eurone kulu vähemalt, ma ei tea teie hinnataset seal. Samas minul isiklikult enamasti ei ole seedimise raskusi, mõned aga ütlevad, et on ja siis teevadki teed.

2. tee on osaliselt eelseeditud ja see tähendab, et toimeaine "psilo" ehk maagia/magic jõuab kiiremini ajusse. Tee puhul algab toime 20 minutit varem, see on tänapäeva kiire elustiili juures kasulik. Samas tundub see kiire toime ka tugevam, kuna korraga jõuab rohkelt toimeainet ajju, mida ilma tee-meetodi abita võibolla niipalju korraga ei jõuakski. Seega teega saab kiire efekti, samas lühiajalisema efekti, kuna kogu seedimine on lühike ja saadakse toimeaine kiirelt kätte ja see siis toimib ära kiiremalt. Tänapäeva kiire elustiili juures ongi mõnele eelistatum kui saab kiirelt tehtud kogu protseduuri, näiteks 2 ja poole tunniga, mitte aga 4 tunniga. See kiire elustiili jutt on muidugi küsima-panev, et mis teil ikkagi eesmärk on. Minu klientide eesmärgiks on festivalil/klubis 5 tundi pilves olla, minu eesmärgiks on 4h mediteerida kodus, tekib küsimus, et mis eesmärk on siis kiirel elustiilil üldse. Kuid jah, ega on mugav tõesti, kui saate 4 tunnise seansi viia poole lühemaks, kuid seansi kõrgfaas on 2h-kogukestusega seansi puhul kuskil 25 minutit, ülejäänud aja on nõrgemad faasid. Seetõttu tõsine hobiline ikkagi sööb võimalusel vanakooli moodi lihtsalt kuivatatud terveid seeni, ilma mingi teeta ja ei räägi kiirest eluviisist.

Seega tee puhul on kiirem seanss ja kiiremalt saabub toime, ka seedimise koormat veidi kergendav toime. Tegu on siiski lahusega, mitte teega, see on minu arvates oluline asi, mida aduda. See ei ole kuuma veega kohvit täis kruus, mida hommikul võileiva kõrvale lürbite. See on leige ja maitsetu vedelik ja seda traditsioonile tee/kohvi stiilis ei joo. Lihtsalt valate leige vedeliku omale 7 sekundiga sisse, lusikaga korjate kruusi põhjast ülejäänud kraami ka sisse kui seedesüsteem on rahuldav või siis viskate kruusipõhja puru minema.

Võtaks siinkohal kokku jutu, jätkab edaspidi siit edasi.

Kokkuvõte:

1. doseerimise juttudes vaikimisi eeldame, et "seen" tähendab "kuivatatud seent", mis on 13 korda kergem kui toores nopitud seen.
2. tee puhul on eeliseks kiirem toime ja lühema-ajalisem seanss/rännak, samuti seedimise kergendus juhul kui teepuru sisse ei söö.
3. tee näol tarbimine pole traditsioonilises mõttes kuuma tee lürpinine võileiva kõrvale.
4. teie rahvus on võhiklikud nukitsamehed.

Head mõtisklust.
 
Q1 04. jaanuar 2020, kl 15.45
Noojah...sain siis selles seeneteemas natuke targemaks...:)
 
Q1 04. jaanuar 2020, kl 15.53
a üks küsimus tekkis. Jutujärgi Sa OP unenägusi eriti ei näe ja isegi astraali nähtuse juures oled...no mitte päris eitaval aga kõhkleval seisukohal, et kas selline asi ikka üldse on olemas. Ma mõtlen, mis vahe võiks olla Su seenerännakul ja astraalil? Mulle tundub et see seentevärk kaldub rohkem mentaali poole. Selline turvalisem. Aga astraalist välja saada on mõnel mõnikord veidi ...noh....probleemsem...:)
 
OP 04. jaanuar 2020, kl 16.59
Mul on raske võrralda astraali, seeni, ja nn mentaali. Viimase (mentaali) mõistet ma ei tunne, tuleks guugeldada, astraali osas puudub ka arusaam. Võimalik, et olen nn astraali seisundis olnud, kuid võimalik, et tegu polnud astraaliga.

Veedade loengu jutustaja väidab, et loomad on kogu aeg nii astraalis kui ka reaalis. Ei saanudki tema väitest aru, kas siis korraga on aju mitmes seisundis, või siis pendeldab ühest olekust teise mituk orda päevas. Tema väite puhul võiksid proovida mõtiskleda, et kuidas sulle see tema väide tundub. Ka meenub, et sinu filosoofia puhul loomadel on astraali ja teadvuse asjus teistsugusem olukord kui inimestel. Tema väitel on astraali seisund/maailm ka hierarhiliselt kindlal positsioonil, millele eelneb mäletatavasti tavauni ja/või ärkvel olek, ja järgneb nn eeter-ruum, ja sellest edasi muud tasandid- st, et et on kindel hierarhiline positsioon nr 3, nagu sibula keskpunktist võttes kolmas keerd, mis on määdapääsmatu uks kui siseneda keerdu number 4. Selline siis mäletatavasti oli tema hobi filosoofia. Eks tuleks need väited kirja panna kui alustame tema loengute baasil arutlust. Aga praegu jah meenus, et väidab, et loomadel on astraalne olek kogu aeg või väga sageli, ning, astraal on määdapääsmatu tasand, kui on soov jõuda järgmistesse ruumidesse.

Mul on endal ka raske mõista, et mis on traditsioonilises mõistes "meditatsioon". Hiljuti vaatasin õppevideosid meditatsiooni kohta ja seal nad istusid ebamugavas rätsepa asendis ja ei tundunud küll eriti sügavas seisundis, lisaks ei tundunud, et nad visuaale või muid mentaalse süsteemi aspekte kogeks sinnajuurde, lisaks veel jäi mulje, et soovitavad erinevaid hingamistehnikaid. Väga kummaline tundus seletus mediteerimise kohta. Eks tuleb uurida, et mis see on. Minu puhul on kainena keskendumine lamamine, istumine oleks raskendav pingeseisund, samuti pole oluline kuidas hingata, ja alati tekivad visuaalid/pildid, ja vahel ka vibratsioonid/lainetused. Ei kujuta ette, mida need mediteerijad siis kogevad ja mis see mediteerimine üldse siiski on.

Seente puhul seansid on küllalt indivuaalselt erinevad kõigil inimestel. Arvan, et astraali puhul võib teistele kirjeldada, et tegu on sarnase pildiga, nagu on tavalise unenäo puhul, ainult, et on kohalolu/teadvusel olek juures, mis loob tunde, et ollakse aktiivne sündmuste kulgemise mõjutaja, näiteks siis jalutatakse läbi seina kui on soov, aga tava unes sellist soovi ega muid soove ei teki, kuna polda eriti teadvusel, lihtsalt ollakse passiivne filmi vaataja. Ja astraali unenäo puhul siis on ebareaalsemaid nähtusi rohkem, näiteks läbi seina liikumine või müstilise olendi nägemine, tava unes selliseid enamasti pole. Arvan, et nii võiks astraali kirjeldada, aga eks kirjeldage need, kes selle hobiga tegelevad.

Ma uurin natuke, mida see mentaal tähendab, siis lisan oma võrdluse hiljem.
 
Q1 04. jaanuar 2020, kl 17.13
Ära Sa seda veedade jutustajat liigapalju kuula. Tal on seal asjad poolsegamini.
Mentaalist mul ka puudub täpne definitsioon. Niipalju olen lugenud, et seda õppida on lihtsam. Sõjaväelastele (USA-s) seda õpetatakse, kuna kõik astraali lihtsalt ei oska selgeks saada.
Päris meditatsioon tähendab Iseeendana Olemist. Õppida seda ei saa, kuna õppimine tähendab protsessi ehk aega. Minal pole aega (selliste asjadega tegeleda)...:)
 
OP 04. jaanuar 2020, kl 17.39
Veeda jutusta kinnitab, et on 20 aastat pahas linnas elanud ja muid "pahasid" asju teostanud, nagu koolides käinud ja Facebooki lugenud jne, ning nüüd seega siis nimetab kogu oma ajaloo/elu pahaks, õpetab, et linn ja kool ja meditsiin on paha. Tema sõnad ehk praegune filosoofia räägib, et linn ja muud tema teod/ajalugu on pahad, et ta on oma tegude/ajalooga musternäide sellest, kuidas elada ei tohiks. Teisalt, kui eeldame, et tema linnas elu ja muu tavapärane tüüpiline tänapäeva inimese elu oli paha ja sandistav, siis järelikult peaks ta olema hetkel sant ja pime ja lukus. Kui ta on sant, siis kuidas ta üldse tõde saab teada ja hetkel rääkida? Kas siis äkki hoopiski polegi tema tüüpiline pahas linnas elu sandistav, või, äkki ta on hetkel siis niivõrd lukus ja sandistatud ja sel juhul pole tema jutul praku mingit usutavust ega tõde, see on sandi säuts lihtsalt. Ükskõik mispidi võtta, tekib vastuolu, tema jutu osas, ei saa isegi järgida loosungit "käituge minu (Kadaka) sõnade mitte tegude järgi". Teod pahad ja valed, aga sõnad ka valed, kuna sõnad valetavad. Kui tema sõnad ütlevad, et linn muudab niivõrd sandiks, aga tema enda arvates poel sant vaid jutlustab, siis järelikult ta valetab oma jutluse jutuga nii linna mõjude kohta kui muus asjus.
Ega ma ei võtagi tõena kelelgi jutlusi või asju, lihtsalt on kaasahaarav kaasa mõelda. Ja eks ta on küllat arenenud väljenduslaadiga ja suutnud siiski kirja panna mingi terviklikuma filosoofia. Sarnaselt toimis ka esoteerik Säde ja rohkem näiteid pole küll tuua. Sest on veel 2 loengute pidajat, aga nende puhul pole terviklikku filosoofiat, vaid uitmõtted üksikutel teemadel, terviklikkumat tuumakamat filosoofiat pole.

Päris meditatsiooni on raske ette kujutada. Mulle tundub, et üritatakse mõtted peatada ja siis on vaikus mustal taustal. Ei miskit muud.
 
Q1 04. jaanuar 2020, kl 17.47
"Mulle tundub, et üritatakse mõtted peatada ja siis on vaikus mustal taustal. Ei miskit muud."
No Sügavas Unes ju mõtteid pole. Niiet kas pole see siis "kõikseim meditatsioon"?
Kergem oleks ju lihtsalt magama minna kui poolärkvelolekus punnida "mõteteta" seisundit saavutada.
hmm..."vaikus mustal taustal"...Sellise väite(näite) juures Sa Ise see Taust ju oledki...:)
 
OP 04. jaanuar 2020, kl 18.52
Jag, tundub loogiline, et sügav uni ongi kõiksem meditatsioon ja mis mõte siis on üldse pool unelemises.
Sügavas unes pole teadvustamise võimet, ehk ei saa hiljem öelda, et olin kõiksemas sügavuses, oma minas, jumala juures, sest une ajal ei mäletata ega kogeta. Seetõttu ilmselt püütakse meditatsioonidega jms-te tehnikatega säilitada mingi teadvel olek ja proovida kogeda sügava une sarnast seisundit. Paraku kõlab sel juhul mediteerimiste jms-se eesmärk naiivsena, kuna seni kuni on teadvus esindatud ja muu mentaalse süsteemi osa, seni siiski pole musta vaikset sügavat olukorda, ja ei saa ka kunagi tekkida, sest esmalt tuleks välja lülitada teadvused jm osad.

Mulle tundub, et enamik mediteerijad pole ei pool-unes ega kusagil mujal, vaid lihtsalt rahustunud, keskendunud ja nende aju on täiesti tavalises tööseisundis. Aga mõned üksikud siis äkki tõesti suudavad mingitesse pool-une sarnastesse seisunditesse keskenduda. Mind huvitab, et kas visuaale/pilte mediteerijad näevad või mitte, või kas kuulevad hääli vms interaktiivset või on tõesti igav must taust.
 
Q1 04. jaanuar 2020, kl 19.19
" Mind huvitab, et kas visuaale/pilte mediteerijad näevad või mitte, või kas kuulevad hääli vms interaktiivset või on tõesti igav must taust."
No kui astraali oskaksid minna siis seal võid igasugu asju proovida. Unenägude vaheline ala näiteks on huvitav, või kui tahad...jooksutad Unejoonistaja nö "kinni"... jne...:)
 
OP 05. jaanuar 2020, kl 16.37
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> või kui tahad...jooksutad Unejoonistaja nö
> "kinni"... jne...:)

mis moodi unemooduli seiskamist teostada ja mismoodi tulemus välja näeb?

Lugesin, et astraal-une korral kogetud negatiivset emotsiooni tekitavad asjad, näiteks kurjad kollid, vägistavad deemonid, jms-sed ebameeldivat emotsiooni tekitavad asjad, võivad hakata korduma iga une korral. Astraal-une korral pole 100% enda kätes kogu sündmuste kulg, vaid tegu on nagu arvuti mänguga, kus mingil määral saad ise juhtida tegevuse kulgu, näiteks lennata poodi, või kuvada/tekitada omale unne töökaaslase ja temaga rääkida, kuid paljusid asju juhtida ei saa, näiteks poodi minnes võib vastu tulla paha koll ja töökaaslane võib sind peksma hakata. Seega on sündmuste kulg sageli ettearvamatu ja oma tahte vastane. Lugedes materjale, tundub ka, et nn astraalunes nähtu ei muutu, st, et eile unes poodi minnes nähtud riiulite/kaupade asetus on tänases unes samasugune, eile nähtud koll näeb täna välja samasugune. Ja ebameeldivat emotsiooni tekitavad asjad, võivad hakata korduma iga une korral. Ja astraal-une vältimine on raskevõitu nagu ka tavalise une vältimine, kui ta tekib siis tekib ja seejuures kordab negatiivset tsenaariumit kui soovib.

Ses suhtes tundub astraal-uni riskantne, et võib tekkida olukord, kus ei saagi rahulikult välja magada, vaid iga öö kogetakse psüühiliselt kurnavat negatiivset emotsiooni.

Kui mitu korda sa Q1 eelmisel kuul astraal-und nägid? Ja kas on tekkinud korduvaid negatiivseid juhtumeid, kasvõi, et näed hirmutavat samat kolli korduvalt mitu ööd järjest? Ja kuidas siis sellisel juhul toimetada, et koll enam unes ei ilmutaks?
 
Q1 05. jaanuar 2020, kl 16.58
Unejoonistajaga on näiteks nii. Üks võimalus, et lihtsalt jooksed otse edasi, ükskõik kas seinad, puud, inimesed ees on. Silmad peavad lahti olema. Aga arusaamine, et see on kõik uni peab väga tugev olema. Korraks vääratad ja "põmmdi" seinast läbi ei saa :) Siis juhtub see, et Unejoonistaja ei jõua Su ümber enam und maalida, jõuad unenägudevahelisse alasse. Teine võimalus on, istud oma unetoas ja keskendunult vaatad näiteks kardinat. Koguaeg ei pööra pilku mujale. Mõneajapärast näed kuidas muster hakkab muutuma, värvid vahelduvad ja Unejoonistaja ongi kokku jooksutatud, kõik Su ümbrus muutub lihtsalt värvide virr-varriks ja Sa ise lahustud sellesse.
Ega seda astraali niimoodi kontrollida ei saa jah...mingil määral küll aga täielikult pole mul nagu õnnestunud.
Astraali kuskil 10-13 korda kuus, muidugi ühe öö jooksul võib neid olla mitmeid. Aga ega ma ise eriti ei viitsi, võinoh mingeid pingutusi ma enam ei tee, et sinna jõuda...:)
 
OP 05. jaanuar 2020, kl 17.20
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Teine võimalus on, istud oma unetoas ja
> keskendunult vaatad näiteks kardinat. Koguaeg ei p
> ööra pilku mujale. Mõneajapärast näed kuidas muste
> r hakkab muutuma, värvid vahelduvad ja Unejoonista
> ja ongi kokku jooksutatud, kõik Su ümbrus muutub l
> ihtsalt värvide virr-varriks ja Sa ise lahustud se
> llesse.

Muidu sarnast tegevust saab teha ka tavalises kaines ärkvel-olekus. Näiteks kui vaadelda Youtubes mõnda videot ja keskenduda siis videos oleva jutustaja näolapile pikemalt, siis mõne jutustaja nägu hakkab muteeruma ja kuvab vana aegsete inimeste näolappe. Parimad tulemused olen saanud selles esoteerikahobilise Kristiina Raie videotega. Samuti olen katsetanud pokkeri pildi-kaartide peal sarnast efekti ja samuti hakkavad pildid kuvama mitmeid erinevaid näolappe. Näiteks kuninga-kaardile keskendudes siis tekib sellele 7 erinevat näolappi 20 sekundi vältel. Seene seanssidest on sarnane asi see, kui näiteks näeme avatud silmadega visuaale, võtame kasvõi näitena siis kardina, et kui kardina nurka tekib mingi visuaal, näiteks siis portaali-ava, siis keskendudes tahtlikult sellele portaalile, st, et vaadates kontsentreeritult seda, saab tekitada mingeid muutusi, näiteks siis kardina peal/kohal hõljuv korvpalli suurune portaal suureneb kuni hõlmab kogu toa, kogu silmanägemise ja algab portaali sees liikumine, kui aga sel hetkel tahtlikult tähelepanu mujale viia, siis see portaal tõmbab kokku palli suuruseks kardina kohale tagasi ja saab uuesti harjutada portaali sisenemist.

Mediteerimiste hobilised annavad mõista, et igasuguste visuaalide, piltide nägemine on mõõtepildid, mis tekivad kuna ego ehk mentaalne süsteem soovib tähelepanu või lihtsalt on harjunud tekitama mõttepilte ja siis hakkab mediteerijale ebaharilikku mõttetühjust eemaldama luues mõttepilte ja asju. Mediteerijad soovitavad sel puhul ignoreerida neid mõttepilte ja keskenduda edasi kuni tekiks ootuspärane musta taustaga vaikus.

Ses mõttes tundub, et ajule ehk mentaalsele süsteemile ongi kombeks pilte joonistada ja muid asju teha. Edukad mediteerijad tundub, et suudavad peatada aju tööd sedavõrd, et ei teki midagi peale musta taustaga vaikuse. Samas kõlab see väga igavana võrreldes huvitavate piltide ja visuaalide ja unenägudega. Astraal-uned kõlavad muidugi huvitavana aga arvan, et neid suudab vaid 100 miljonit inimest maakeral rahuldavalt praktiseerida ja ülejäänud peavad leidma muud hobid.
 
Q1 05. jaanuar 2020, kl 17.44
Sellest astraalist veel. Mõtle, oled oma unetoas, näed seinu, lage, põrandat. Kas siis ei tekki huvi „a, mis selle taga on?“ või „Misasi see on, kus ma olen?“....“Kes ma siin olen?“
Ja mis nende küsimuste vastus oleks?
See on lihtsalt mõte, mis „hõljub“ „toana“ " Teadvuse ehk Mina sees...:)
 
OP 05. jaanuar 2020, kl 18.20
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sellest astraalist veel. Mõtle, oled oma unetoas,
> näed seinu, lage, põrandat. Kas siis ei tekki huvi
> „a, mis selle taga on?“ või „Misasi see on, kus m
> a olen?“....“Kes ma siin olen?“
> Ja mis nende kü
> simuste vastus oleks?
> See on lihtsalt mõte, mis
> „hõljub“ „toana“ " Teadvuse ehk Mina sees...:)


Eks sedalaadi mõtted ja küsimused saavad tekkida ainult siis kui on eelnevalt elus mõtiskletud elu üle, filosofeeritud, räägitud, arutletud. Kui päris elus olla vaikiv tobujuss, siis ega astraalides ega muudes asjandustes vaevalt, et sedalaadi küsimuste peale tuleks. Ses mõttes on minu arvates igapäeva elus vajalik teha mõttetööd, mõtiskleda, rääkida, ning ka teha medimisi.

Võimalik, et unejoonistaja joonistatud tuba saaks nimetada tõesti mõistega "mõte". Kui sinnajuurde aduda-tunnetada, et tõepoolest ümbritsev tuba on mõte, siis eks see ole valgustav tunne ja kogemine. Sedalaadi mõttesähvatuste peale tulevad vahel mõtlevad esoteerika hobilised. Näiteks siis levinud on selline kirjeldus, et seansi ajal aduti ehedalt, et miskit kogu maailm on omavahel tihedalt seotud, puud ja inimesed ja planeedid ja muu omavahel seotud, või adudatkse siis miskit filosoofilist nagu sina näite tõid. Sedalaadi sähvatusi tekib ja oluline pole kuivõrd tõeselt need kõlavad, vaid üks oluline tahk on, et kogeti omalaadset emotsiooni adumise hetkel. Mulle tundub nii.

Aga muidu need psühhiaatrilised-filosoofilised mõisted nagu mõte, teadvus, hing, need tunduvad kõik olema kuidagi valed ja halvad ja ebaselged. Paraku paremaid poel pakkuda ja paremaid selgitusi ei oska anda ega leida. Ja mingeid mõisteid tuleb kasutada, kui soovida mõtiskleda.

Muidu olen ise proovinud pool-unes kuvada ühte lapsepõlve-aegset traumaatilist unenägu, aga ei suuda enam seda und kuvada. Tegu oli siis unega oletatavasti vanuses 9-11 aastat, kus kuvati kuskil 30 korda sama unenägu, et rong sõidab must üle ja seejärel unenägu lõppeb. Selline traumaatiline unenägu meenus hiljuti ja mõtlesin, et prooviks seda uuesti kuvada/manada, aga ei õnnestu. Ei oska ka mõlda välja tehnikaid, mismoodi saaks seda kuvada. Ärkvel olekus suudan sellest rääkides lihtsalt kuvada mõttepilte rongist. Aga oleks huvi taas kuvada seda und ja analüüsida.

Võib-olla kellelgi on nippe, kuidas vana kadunud unenägu tagasi saada?
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!