Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Kuidas tõestada, et inimene on olemas? Kas inimen
> e on olemas või mitte?"
> Ei Ole..:)

Isegi sõna Ole sisaldab sul nüüd ühte suurtähte. eks paista kuhu arened, võimalik, et peagi on kõik su sõnad ainult suurtähtedega, asendusidee: Ole-->OLE.

Mõtlesin, et kui saan mahti, siis peaksin õpetame inimesi, kuidas kasutada ja olla internetis.
Aga elu on üürike ja kõike ei jõua teha.

Näiteks kuidas leida sellist veebilehte küsimuse "Kas me oleme olemas?" kohta:

https://www.quora.com/Do-we-exist

Vaatasin kunagi teie Paraveebi foorumisse, seal ka ei osata isegi videot postitada. Kui keegi suudaks õpetada teid internetti kasutama, siis saaks teid nimetada äkki viisakateks intelligentseteks inimesteks? Sest internett on sama elementaarne nagu lusika ja kahvliga spagettide söömine- enamus seda elementaarsust oskab ja teostab. Kui te internetti kasutama ei õpi, sh selle eetikat ei omanda, siis see ka takistab teie arengut, teie rahvuse arengut.

Ma vast ei lisa midagi selle uudse teema kohta, et kas me oleme olemas või ei ole. Võiksin juhendada, et kuidas pekolu suunata selle ja muude teemade / küsimsute kohta. Aga see nõuab aega ja kõrval/pea efektina oodatav ravitõhusus ei pruugi toimida, tekib nn sigade pärlite efekt.
Aga küllap miskit kauslikumat ehk jõuab arutleda veel ja võibolla liitun teie aruteluga sel teemal siin hiljem.

Head arutlust.

Sisso [idi] Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Näiteks
> legendaarne joodikutelaagri korraldaja, mis ta nim
> i oligi, tema ju ka pajatab oma audioloengutes, et
> maailm loodi meelelahutuseks jms, ja tema siis üt
> leb looja nimeks Lutsiferi vms.

Eeelnevalt ei meenunud mulle avaliku elu tegelase esohobilise Aigar Sädeme nimi. Jagan omapoolse kogemuse, kuidas liigutasin aju, et saada kätte tema nimi. Teie võite ju nimetada minu meenutuse meetodit esoteerikaks, või dementsuseks, või mis iganes teile meeldib, samuti arutleda omapoolselt, kuidas aju seest küsida küsimusi või teha muud, või harjutada rääkimist muul teemal. Tehke, mida soovite kullakesed, minu eesmärgide najal rõõmustan kui midagigi teete.

Seega, ei meenunud, mulle ühe inimese nimi ja jagan raviväetisena teile kirjelduse kuidas lahendasin olukorra.

Olen arvumusel, et rääkisin Sädemega esmakordselt muuli/jõe ääres, kus mina teistega jalutasin niisama ringi ja uudistasime, kuidas kalameestel kulgeb. Tema sattus sinnasamma ja pole küll meeles, mida ta seal täpsemalt tegi, kas pakkis kokku oma kalapüügi varustust või uuris kivisid midagi vee põhjast, see detail ei meenu, kuid midagi ta seal iseseisvalt askeldas. Tegime põgusad midateed küsimused ja tema vastused olid tolla eriskummalise lauseehitusega. Nimelt vastas ta paari lausega nii, et pani nende lõppu sõna "tead", näiteks siis võis olla tema lause selline "pole lihtne leida head püügikohta, tead?". Sedalaadi teiste rääkimisest eristuv sõnalõpp ", tead?" kõlas rohkem kui ühel korral ja tundus veider ehk ebatavaline, samuti kogu olek oli veider, mis tekitas mõtte, et võib-olla o ntegu natuke vaimuhaigega. Tänaseks on loomulikult selge, et sellise "...tead?" väljendi oli ta tõlkinud keelatud läänekultuurist, kus on tänaseni väga populaarne lisada kehvalt esitatud mõtteväljenduse järele kinnitusküsimust "You know?". Näiteks siis tänaseni kasutavad mitmed inglise keelt rääkivad isikud lauseid stiilis "She knows her subject inside out (= very well). You know?". Tõlge: "ta tunneb oma töö spetsiifikat hästi. Kas mõistad?". St, et see "you know?" pannakse sageli mingi mõtte lõppu ja ju siis ta ol iselle tõlkinud eestipäraseks sõnaga "Tead?" ja toppis seda tõenäoselt iga lause/mõtte lõppu eesmärgiga uurida, kas isik ikka sai aru, mida ta soperdas, ja suuremas osas eesmärgiga olla läänelik ehk moodne. Täpselt samasugust "kastead' kuulete tema audiosalvestistest tema saidilt. Peale tema loengute ehk joodiklaagri jutu kuulamist sain koheselt aru, et tema oli väiksena too isik seal jõe ääres, kes sarnast ainulaadset veidrat kõnepruuki kasutas. Seetõttu, minu aju sisse salvestus kunagi selline info, et legendaarne Säde on see jõelaps, kes üritas olla lääneliku sõnakasutusega. Aga meil on teemaks hetkel, et mulle ei meenunud tema nimi hetkel praegu ja ma seletasin esmalt nüüd tausta, et kuidas tema nimi mu ajusse kunagi salvestus.

Seega: Säde = "You know? Kas tead?".

Mul on ajusse salvestunud meelde ka tema essevihiku pealkiri: "Seest väljapoole".
Kordame, et autori nime Säde ei olnud salvestunud/meeles, vaid vihiku pealkiri oli/on meeles (pikalt/kauaks) meeles, ja ka jõevestlus.

Olen koostöötanud ühe projekti jaoks kolleegiga, kelle perenimi oli ka Säde, kuid eesnimi pole Aigar. Kuid meeles on seos: Aigari kogunimi sarnaneb kollegi kogunimega, lihtsalt natuke on erinevam. Kas erinevam on ainult eesnimi või mõned tähed perenimes, see detail pole meeles ehk salvestunud. Meeles on ka fakt, et see teine projektipartner Säde kasutas oma avatarina ehk interneti identiteedina ühte looma. Ütleme siis lihtsustades, et rebast. Meeles oli seega, et Aigariga sarnast täisnime omav tööpartner oli rebane, rebaslooma identiteediga. Aga ka tema täisnimi ei meenu üldiselt eriti, kuna minu jaoks pole ei Aigar ega mingid kunagised tööl nähtud asjaosalised olulised- üleüldse ei pea ma oluliseks sisutuid asju, nagu vanused, nimed ,diplomid jms. Mis pole meeles, pole oluline.

Seega: Säde => "tööl oli kunagi sarnase nimega isik kelle identiteediks oli kujutada end rebasena".

Kordame, et eeelnevalt ei meenunud mulle avaliku elu tegelase esohobilise Aigar Sädeme nimi. Kuna olen nn tavapäraseid meditatsioone harrastanud, kuid ka seenetrippidest saanud mitmeid vilumusi, siis proovisin kasutada ühtteist mõlemist, et peakolusse tekiks meelde soovitud sõna. Jagaksin teiega, et mismoodi ma siis vastusele tulin. Raskemaks teeb kogu protsessi see, et peab ennast nö teadvusele koguaeg tooma, sest on soov mäletada ja täpselt kirjeldada hiljem lootuses, et ehk see ravib teid ja hakkate äkki rääkima, võimalik, et lausa oma kogemusi jagama teistele. Kui seenemaailmas on soov teadvusele naasta, siis selleks on lihtsad nipid, ja seda on tarvis sageli, et käivitada nn mälumoodul, et salvestada teadvusel olles äsja kogetu, et hiljem siis õpikusse kirjutada. Samas selline teadvusele tulek ja muudmoodi kõrvaltvaatav protokollija roll tekitab nn müra ja keskendumise raskusi ja ei saa sageli kõike mida sooviks. Samas kui saate juba rohkem praktikat, siis polegi vaja niisageli nö teadvusesse tagasi hüpata. Algajatel seente tripitajate puhul on täiesti mälulünk, et nemad ei mäleta midagi ega oska midagi kirjeldada, eks sageli tuleb see ka sellest, et pole rääkimise oskust ja on ajupesu, et on popp öelda, et "sõnadesse ei saa panna". Seega, proovisin hakata keskenduma küsimusele, et kuidas saada nimi, aga kogu protsess oli siiski häiritud müraga, et oli eesmärgiks protokollida kogu meetod ja hetkel siis avaldan protokolli. Kas teie olete suuteline avaldama protokolli või üldse rääkima kui kasutada minu ravimõistet "rääkimine"? Näha küll pole, et te oleks suutelised, kuna lehekülg nr 2 siit foorumist on veebruari kümmekond postitust ja needki minu tehtud/räägitud, nagu ka lehekülg 1 hetkel, mis samuti on minu paarinädalane raviväetis teile.

Proovisin lihtsalt kõndimise peatada ja seisatasin, samuti hingamist aeglustasin. 20 sekundit. Sellevältel algaski müra, et "sa võiks seda ravieesmärkidel protokollida". Seejärel ebaeduka seismise järel lausin mõtetes, et proovime siis varem edukaks osutunud mediteerimise psühhotehnikaid. Heitsin pikali paariks minutiks. Müra siiski suur, et pead protokollima ja protokollima. Teadvustasin selgelt, et müra on segaalt kõrge, proovisin mõtteid peatada, proovisin rahulikustava mõttega käia kiirelt üle käte ja jalgade. Seejärel siis püüdsin ühe õlavarre panna üle silmade, et oleks pimedam ja see vahel toimib edukalt, kuna pimedus loob sageli paremaid keskendumise. Proovosin teie käega katta suletud silmad, et oleks pimedam. Ei saand ikkagi ühtegi pilti silme ette, ainult oli näha silmakesta sees toimuv tüüpiline bioloogiline liikumine, olgu need siis vereliblede või muude pisivalgukeste siblimine, seda ainult kuvati ja sellest sügavamat keskendumist ka ei saand, kuid protokollimise müramõte vaigistus pisut. Siis kasutasin ka veel rohkem tumepilti loovat võtet, et liigutasin suletud silmade ajal silmad üles-suunas, mis siis tekib ka kui magama jääte või väga tugevat esoteerilist doosi võtate, see teeb väga mustaks pildi, valgust üldse pole, ja siis on sageli pildid meelsamad tekkima. Peatasin ka selle ja tundsin, et alustasin sisemise häälega mantrat, et "mis on selle isiku nimi, mis on selle isiku nimi". Ja küsimuse ajal siis esmalt keskendusin meenutusele jõelapsest, kus ta lausub "you know?" veidrat fraasi nagu oma audioloengutes. Sedalaadi mantraga kordate oma küsimust ja nõndamoodi kaovadki müratekitavad asjad tahaplaanile, ka igasugused hindude tehnikad on samad, näiteks Bollywoodi filmid on täis näiteid, kus siis hindud pomisevad oma gurude piltide eest miskit ala "ole kiidetud Ravidas, ole kiidetud Ravidas, ...<kordus 490 korda>". Eks selline kordamine sageli aitab keskenduda, aga kui teha täpsemat küsimust sedalaadi mantra stiilis, kas siis meditatsiooni harjutuse ajal või esoteerilise aine mõju all, siis vahel ikkagi meie peakolu annab huvitavaid vihjeid ja vastuseid meie küsimusele.
Mantra "mis on selle isiku nimi, mis on selle isiku nimi" siis peakski olema ilma taustamürata, st et muid mõtteid ei mõtle ja seejärel sain siis ka esimesed visuaalsed pildid silme ette. Esmalt siis aristotele kivipea kujutis, sedalaadi eksitavaid vastuseid tuleb sageli ja võib seletada nii, et "küsimus polnud piisavalt selge" ja võib muudmoodi selgitada. Aga kui pildid hakkavad ilusti joooskma, siis on hea märk ja järgmise etapina siis oleks vaja küsimust fraseerida selgemaks.
Teise etapina proovisin keskenduda küsimusele, kes on raamatu "Seest väljapoole" autor. Ei meenunud, seejärel naasesin jõevestluse peale.
Kui mõtlesin jõevestluse peale samaaegselt mantra küsimusega, siis seejärel ka vilksatas pähe vihje: tema nimi sarnaneb ühe teisega, kellega olid kunagi tööprojektis seotud. Sellised vihjed tekivad vahvalt eiteakust ja seejärel siis teete väikse pausi, et mõelda vihje peale.

Meenutame, et pikaajalises mälus oli salvestatud seos:

Seega: Säde => "tööl oli kunagi sarnase nimega isik ".

Proovisin mõelda, mis oli kunagise selle kollegi nimi ja otsisin siis silmadega pimedusest uut pilti. Selleks kuvati siis rebase pea ja seda ikka samal viisil nagu sennetrippide esimestel faasidel, et pilt lihtsalt tekib paariks sekundiks ja läheneb/suureneb, ja siis haihtub. Kuna pildi tagasi saamise oskuseid on, siis sain visuaalse rebase pildi end veel ilmutama / näitama.

Kuid oli täiesti arusaamatu, et kas see kuvatud loom on nagu eelmine Aristotelese skulptuur lihtsalt nn müra? Seejärel saabus avastav selgus, et see kuvatud looma-visuaal on ju idenditeediks / avatariks kunagisele töökaaslasele, mille kohta oli vihje, et selle kollegi nimi sarnaneb esoteerikust Sädeme nimega. Sellised vihjevastused piltide näol on sageli abiks ja annavad vastuseid. Seega siis sain vihje, et otsitav nimi sarnaneb tööpartneri nimega ja viimase identiteediks ongi rebane, mida visuaalselt kuvati. Seega meenus nüüd selgelt see töökaaslane oma välimuselt ja hakkasin tema nime meenutama. Keskendusin ja küsisin selle nime, seepeale enam visuaale ei kuvatud ja oli lihtsalt küllalt müravaba olek. Kuigi protokollimise eesmärki hoian mingil määral ikkagi aktiivsena, seetõttu aeg-ajalt ikkagi ka tekitan ise mürahetki sisse. Lõpuks meenus rebase-tööpartneri nimi, lepime siis kokku, et tema nimeks oli "Päde Säde aka Rebane". Ja seejärel siis ka olin saanud vastuse, et selle Rebase täisnim isarnaneb esoteerika hobilise A.Sädeme'ga. Lõpetasin siis nn meditatsiooni tehnikad ja küsisin mõtetes, et mis selle eso-Sädeme eesnimi oligi, ja veelkord lisaküsimusena, et mis oli selle raamatu autor. Ja lõpuks meenus, et oli Aigar. Seejärel vaatasin internetist järgi otsingufraasiga "seest väljapoole" ja kuvatigi meenunud nimi.

Et nagu näete, siis protokollimine pole kerge, kuna see tekitab lisamüra ja raskendab. Aga ta ei raskenda niipalju ja saab sageli tulemusi. Inim-aju on selles mõttes huvitav, et tema sees on huvitavad seosed, näiteks rebaslooma pilt on aju sees seostatud kunagise kollegi nimega "P. Säde", kellel oli lihtsalt mingi rebase nimetus ja pilt kuskil. Ja aju sees on siis lisaseosed, et kellegi nimi sarnaneb teise isiku nimega. Aga pole otseselt vastust, et mis nimi siis on. Ja siis kui neid seoseid pidi liigute rahulikult, siis kuvatakse ka põnevalöt vihjepilte, näiteks rebase pilti.

Kui teile tundub selline protokollimine huvitav, siis mina soovitan küll, et õppige protokollima midaiganes teete ja muidugi minu kuldsoovitus, et õppige ikka rääkima ka, ja rääkige teistele oma protokollimise tulemus ette. Rääkige ja arutlege, et kuidas siis inimaju toimub. Tänaseni pole küll näinud, et te sedalaadi kogemusi jagaks, noh ja üldse räägiks. Aga ise sain küll mõni aeg tagasi protokollimise idee ja olen seda päris pikalt harrastanud ja seekord siis jagasin ühtteist mälutehnikaid ka siin ja praegu.

Head jagamist.

See link "Kas me oleme olemas" oli Sul päris hea.
Mõne kommenteeria seisukoht oli ikkagi, et mõistus tekitab Mina.
Siis sattuksime vastuollu Jumala definitsiooniga - Jumal on Kõikjalolev, Igavesti Muutumatu ja Lõpmatu Reaalne Mina.
Kuidas Sa Onu Pähh selle dilemma lahendaksid?
Kas...
Jumalat pole olemas?
Mind pole olemas?
Olemasolut pole olemas?
või...Küsimus on Vale?...:)

Kiire esma-pakkumine oleks variant 4, kuid teisiti sõnastatuna: mitte öelda, et "küsimus on vale", vaid, et vastuseid on mitmeid. Elus on ju nii, et vastused ja pilt muutub, kui muuta vaate-konteksti.
On teadaolev fakt, et jumala teemaga pole ei filosoofia, ega teadus ega muud asjad arvestatavat lahendust pakkunud, ja nad kõik vaatavad asja erinevast vaatevinklist ehk eri vaate-kontekstist.
Seega vaevalt, et siingi mingi lahenduse leiaks, kuid elu on keerukas ja müstiline, kus oluline pole resultaat, vaid sageli protsess, või kõrvalefekt. Näiteks kliimatemaatikas populaarne arenenud rahvuse punnpõskne neiu on kahtlemata igati positiivne ja hea ja räägib tõde, kui vaadata asja kõrvalefekte jne. Kui vaadata asja nagu haige arenemata rahvus, siis on vaatevinkel arenematu ja lühinägelik ja ootuspärane vastus, et ta on pähh. Eks filosofeerimine on iga eluvaldkonna osa, sh ka esohobiliste, religioonidesse pühendujate, teadlaste ja muu osa. Kui pole filosoofilise vaatenurga alt oma valdkonda vaadelnud, siis võib öelda, et oled pime ja arenematu. Seega, elu on mitmetahuline, üheks tahuks on siis see filosoofiline vaatevinkel, mis hetkel meil teemaks.

Kuna on juba eos teada, et ükski valdkond pole jumalatemaatikas kuhugile jõudnud, siis arutluse kasu on nn kõrvalefektides, näiteks siis niisama rääkimise oskuse arendamises.

Esimese punktina mainid sikhismilikult, et jumal on kõikjal. Mida see tegelikult tähendab? Kui vaadata interneti mõistet, siis see on suur hulk telefone, sh sinu oma millega siia postitasid on siis üks osa interneti tervikust. Samuti sina kui biloogiline olend oled telefoni omanik, ehk tegelik osavõtja internetist. Seega internet kui selline on suur võrgustiku mõiste, mille osalised on inimesed, sh sina. On loodud inimkeelne mõiste "internet" nagu ka on loodud sõna "jumal". Kui religioonid ütlevad, et jumal on kõikjal siis see tähendab sarnast, et internet on kõikjal, st internet on sinu telefoni ja arvuti sees, kuid ka mujal, näiteks ka ühistranspordis ja õhus, ilmselt ka sinu naabri mõtetes ja üldistades: igalpool. Ses mõttes siis on internet igalpool ja jumal on ka kõikjal. Jumala kõiksuse idee seletuseks on internett esimene hea samm. Teine hea samm on rääkida näiteks seente mütselleümist, või kuidas teie keeles seda kirjutatakse. Seal on siis faktid, et maailmas on nn seene-niidistiku massi mulla/puude sees väga palju, see mütsell võrgustik on siis nö vegetatiivne taime osa ehk nagu tomatitaimel on roheline meetripikkune võre, siis seente valdkonnas on selline enamasti valkjas niidistik maapõues. Ja erinevalt siis tomatist rohelisest tüvest on seenemütseel mõnikord mitmeid hektareid suur maa all justnagu oleks tomati taim mis roomab mööda maapinda kilomeetrite pikkuselt. Ja see seene mütseel siis teeb koostööd puudega ja sageli muuga, ning kui on soodsad tingimused, siis ta kasvatab endast välja seene, mille spoore/seemneid tolmutab ümberringi mitmele putukale ja linnule, kes kannavad edasi seene organismi kasvama uuede piirkonda, ja sina sööd senne sisse. Seega taas on interneti sarnane võrgustik, et kilomeetried pikk mütseel, oma seentega, sinuga, lindudega, sümbioosis puudega. Ja internetile sarnaselt saab öelda, et seente ja üldse looduse sümbioosne terviksüsteem on keerukas ja võiks anda nimetuse "seenejumal". Seenejumal ja internetijumal- ja religioonijumal/filosoofiajumal- kõik 3 on siis sellised sarnased mõisted ja on keerukas mõtiskleda, et kas seen teab, et ta on osa hektareid suure üheainsa taime osa? Kas inimene teab, et ta on interneti üks pisike osa jne. Kas seen ja temaga koostööd tegev puu teavad, et nad on osa seenejumalast ehk suurest seene-organismist? Võimalik, et loodus on nii intelligentne, et teab, aduvad kogu suurt tervikut ehk seenorganismi sümbioosis muu loodusega.

"Jumal on kõikajal" võibki tähendada sarnast, et kogu loodus on omavahel seoses, nii mütseel ja puud, kui ka karud ja meie ja planeedid. Et kui on adume, et maailmas on kuidagi kõik seoses omavahel ja sõltuvuses, siis see kogu suur süsteem ühe nimetusena ongi nagu mingi organism või süsteem ja siis on pakutud, et nimetaks selle keeruka süsteemi sõnaga "jumal". Näiteks nii võib vaadelda seda mõistet "jumal on kõikjal".

Maailma loomise teooriate juures on mõistlik kasutada sõna "looja", või "maailma disainer", mitte aga "jumal". Ja siis on ka võimalik nii vaadelda, et kui religioonide järgi jumal lõi universumi, siis see looming on osa temast. Ta oli nagu gaasipilv, mille mõõtmeteks oli kuupmeeter ja siis seal kuupmeetri sees ta lihtsalt otsustas et üks kuupsentimeeter saab olema universum. see loodav universum on nö osa temast endast. Seega jumal on sidusalt lahutamatu osa maailmast, tema looming ehk tema organ, osa temast. Sedalaadi seos siis. Võimalik, et võiks mõelda teistsuguse näite, aga idee on selles, et kogu universum ja meie selles oleme ühendatud looja endaga, näiteks siis oleme kuupsentimeeter tema keha seest. Seetõttu on meie vaatevinklist jumal igalpool esindatud, ta ongi seda eelneva baasil tõesti, sest meie kui kuupsentimeeter looja ihust olemegi ju nähtavad ehk tajutavad loojale kogu aeg. Oleme kogu universumiga nagu looja sõrm või soolatüügas, st ükskõik kus me täpsemalt sõrme sees paikneme, igal pool on jumal esindatud. Seega jumala kõikjal asumise ideed võib ka nii näitlikustada.

Jumala definitsioonide juures mainitakse, et jumalad teavad kõike infot ja teavad tulevikku kohta kõike ette, nemad käsutavad aega, see ei piira neid ega mõjuta. Seega jumalad teavad ka ette, mida inimene mõtleb ja teeb homme, teab ka ette, kuidas maailm kulgeb. Sel juhul võiks mõelda nii, et tegelikult ju meie mõtted ja ideed, on jumala poolt ette teada. Ja mitte ainult ette teada, vaid ette planeeritud, kuna tema lõi maailma ja meid, tema on meie mõtete allikas/autor. Lisaks, kui eeldame, et jumal on kõikjal, siis o nta ka meie mõtete sees ehk nende autor. Seega mitmetpidi jõuame selleni, et meie mõtted on jumala looming ehk jumala mõtted.

Kui mitmetpidi jõuame selleni, et meie mõtted on jumala looming ehk jumala mõtted, siis on segane edasi mõtiskleda. Näiteks mida siis tähendaks su ülejäänud punktid ja mõtted? Mõte, et inimeste mõistus tekitab midagi on väär, kuna tegelik mõütete ja muu tekitaja on maailma looja, kes teab tulevikku ette ja disainis kõik, sh ka meie mõtete kulgemise. Eks nii see filosoofia kulgeb, et eeldame üht ja jõuame eiteakuhu ja eeldame teist ja jällegi eiteakuhu, samas kõrvalefektina on ikkagi hea tunne ju ja kasulik, et aju mõtiskles.

Tulen ise tagasi oma hobi juurde ja küsiksin, et kas üksik seen on teadlik, et näiteks et ta on ühenduses sada meetrit eemal oleva teise seenega ja neid üheskoos nimetatakse kõiki üheks taimeks/taimeorganismiks? Ja kui nad teevad sümbioosi puuga, et kas siis puu teab ka, et ta osaleb suuremas aine/info vahetuse võrgustikus? Ja kas siis lind, kes puul istub mõtiskleb, et puu koos teiste puudega on kuidagi omakorda ühenduses ja moodustavad nn metsjumaluse? Krt seda teab, mida lind mõtleb.

Soojenduseks siis sellised esmamõtted.



Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> See link "Kas me oleme olemas" oli Sul päris hea.
>
> Mõne kommenteeria seisukoht oli ikkagi, et mõis
> tus tekitab Mina.
> Siis sattuksime vastuollu Jum
> ala definitsiooniga - Jumal on Kõikjalolev, Igaves
> ti Muutumatu ja Lõpmatu Reaalne Mina.
> Kuidas Sa
> Onu Pähh selle dilemma lahendaksid?
> Kas...
>
> Jumalat pole olemas?
> Mind pole olemas?
> Olema
> solut pole olemas?
> või...Küsimus on Vale?...:)

„Esimese punktina mainid sikhismilikult, et jumal on kõikjal. Mida see tegelikult tähendab?“
See tähendab seda kas Hetk on „kusagil“ midagi vähemat või rohkemat. Saab Hetkest midagi ära võtta või juurde panna?
„Ses mõttes siis on internet igalpool ja jumal on ka kõikjal“
Aga kus on internet kui inimene minestab?
„Maailma loomise teooriate juures on mõistlik kasutada sõna "looja", või "maailma disainer"
Eee...objekti maailma pole keegi loonud.
„meie selles oleme ühendatud looja endaga, näiteks siis oleme kuupsentimeeter tema keha seest“
Jumala „sees“ pole olemas „meiet“.
„Seega jumalad teavad ka ette, mida inimene mõtleb ja teeb homme, teab ka ette, kuidas maailm kulgeb“
Jumala seisukohast võttes pole olemas „homset“. Mõtted ei tõesta minevikku, nad kerkivad alati Hetkes. Ehk Mina Tean Kõike.
„siis o nta ka meie mõtete sees ehk nende autor“
Ei...mõtted on Saatus (Karma kui meeldib võõrakeelne väljend). Jumalal pole Saatusega mingit pistmist.
„Kui mitmetpidi jõuame selleni, et meie mõtted on jumala looming ehk jumala mõtted, siis on segane edasi mõtiskleda“
Jumal ei mõtle.
„Tulen ise tagasi oma hobi juurde ja küsiksin, et kas üksik seen on teadlik, et näiteks et ta on ühenduses sada meetrit eemal oleva teise seenega“
Seen (inimene) pole teadlik. Hetk on...:)

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> „Esimese punktina mainid sikhismilikult, et jumal
> on kõikjal. Mida see tegelikult tähendab?“
> See
> tähendab seda kas Hetk on „kusagil“ midagi vähemat
> või rohkemat. Saab Hetkest midagi ära võtta või j
> uurde panna?

Saan aru, et sõna Hetk tuleks esmalt asendada sõnaga "jumal", kuid ka siis ei ole arusaadav, mida öelda tahad. Andsin eelnevalt mõned näited, kuidas mõista jumala kõikjal olemise mõistet. Võimalik, et sa lisad hetkel mitmeid lisavariante, kuid eks selgita lisavariante selgemalt lahti. Lõpptulemus on kindlasti mitu varianti ehk mitu vastust ehk mitu teooriat ja seda juba praegu, kuna esitasin juba mõned variandid eelnevalt.

Küsid, et kas jumalalt saab midagi ära võtta jne. Selle küsimuse eesmärk pole arusaadav, kuid üldiselt arutletakse nii, et eeldatakse, et jumal on perfektne, ja muutumatu, ja inimestele mitte piisavalt mõistetav, nagu ka kass ei saa täielikult aru, et mis loomad on need inimesed. Seega kui võtta sedalaadi eeldused perfektse asja kohta nagu jumal, siis vastus on, et perfektset asja ei saagi rohkem perfektsemaks teha. Näiteks siis näitena võib öelda, et 10-palli süsteemis on ideaalseim number 10 ja enam ideaalsemat numbrit ei leidu, arvu 10 ei saa teha perfektsemaks ega suuremaks. Kuna inimestele meeldib eeldada, et jumal on perfektne, ja tõdesime, et teda enam perfektsemaks teha ei saa, siis võiks küsida, et kas äkki saaks teda teha vähem perfektsemaks, näiteks nagu 10-palli skaalal saaks võtta ju arvu 9, mis pole nii perfektne. Aga kui me juba võtsime algselt eelduse, et miski on perfektne, siis seda perfektsust eeldataksegi ja usutaksegi, sest nimi "perfektne" juba annab seletuse, et tegu on ideaali tipuga, seega, ei ole võimalik, et perfektne asi oleks kuidagi väheperfektne. Mainisin eelnevalt, et osad toovad lisatäpsustuse veel välja, et jumal ei muutu oma olemuselt, seega ongi pidevalt perfektne, ei lähe halvemaks ega paremaks, ei muutu, on perfektne.

Seega, kui su hetke ehk jumala jutt tähendas sisuliselt väidet, et võiks eeldada ,et jumal on perfektne, siis see on teadatuntud eeldus. Kas see eeldus on ka mõistlik? Näiteks, kas peaks kass vms koduloom eeldama, et temale hoomamatu inimene on kuidagi perfektne ja muutumatu? Arvan, et kassid ei peaks võtma sellist eeldust, et nende jumalad on kuidagi perfektsed ja muutumatud.

Hetke traditsioonilisest tähendusest kui ajaühikust sa ei räägi nagu olen aru saanud, lihtsalt kasutad seda ikka oma sünonüümina jumala kohta eksole.

Lisaks mainin ära, et võetakse ka lisaks sellsieid naljakaid eeldusi, et meile mõistetamatu "suur-vägev" nähtus on kindlasti üks ja ainus, kellel pole omakorda ülemusi ega võimsamaid. Et siis võetakse pimedalt eeldus, et on 1 aja ainult 1 jumal, ja muud ei miskit. Ja siis ehitatakse teooria, et kes sellelt ühelt vägevalt ikka midagi ära võtaks või teda muudaks või teda vähem perfektsemaks teeks.

Mulle meeldib mitmete variantide ja seletuste juures hetkel ehk praegusel ajamomendil (siinkohal pean kulutama sõrmi, et sulgudes mainida ära mida mõtleme traditsiooniliselt sõna "hetk" all, kuna sa oled ebatraditsiooniliselt erinevalt muust ühiskonnast valinud selle sõna muusse tähendusse ja tulemuseks on segane hetketamine ja minaoletamine- seega eelnevaga mõtlesin "hetk ehk ajaühik"). Unustasin, mida öelda tahtsin, aga ei viitsi ka eelmise lause algusesse vaadata, lähme edasi ootel olnud järgmise mõttega ja soovitan lihtsalt mõistlikkust, et pole lihtsalt mõistlik kasutada jaburat terminoloogiat, ja seda mõtet olen korranud mitu korda.

Ah jaa, vaatan eelmist lõiku, et tahtsin lisada omapoolse arvamuse, et kuidas mulle asjad tunduvad. Aga teeme nii, et ei leia, okei ja eelnev lõik las ollab ravieesmärgiline lugemispala?


> „Ses mõttes siis on internet igalp
> ool ja jumal on ka kõikjal“
> Aga kus on internet
> kui inimene minestab?

Internet, et füüsiline võrgustik on olemas edasi ka siis kui üks võrgustiku sõlmpunkte kaob. Ka seene-organism elab edasi seni kuni vähemalt väike kübe müteeli on alles. Või tahad oma jutuga vihjata, et mõisted elavad ikka edasi, näiteks, et mõiste "sõda" on ja jääb alati alles, olenemata sellest kas sõda käib või mitte. Eks jah, mõiste ehk idee ei sure, aga tal polegi surematust ega elu, ta on lihtsalt entsüklopeedias üks lõik, mis seletab mõiste lahti.
Kas selline idee ja mõiste nagu "jumal" üldse eksisteerib- seda ei ole suudetud tõestada. Näiteks kui religiooni-usklik kogeb religioossed ilmutust, siis ega see ei ole arvestatav tõestus, et leidub justnimelt jumal. Kuid, see tõestab, et midagi seletamatut leidub. Rohkemat aga ei tõesta miskit. Lihtsalt uudishimu tõttu üritatakse uurida elu ja asju, ja ka seda, et mis asi siis ikkagi inimesele ilmutas ja kas see on äkki legendaarne ebaselge jumala filosoofia taas, et tuleks uurida ja filosofeerida. Näiteks sina hetkel siis filosofeeridki. Kordame, et midagi seletamatut leidub. Rohkemat aga ei tõesta miskit, isegi ei tõesta, et see seletamatu oleks 1 ja ainult 1 asi. Võib-olla moslmeid saavad ilmutust teistsuguselt väelt kui kristlased, st, et võib-olla leidub 2 seletamatut asja, mitte 1, ja võimalik, et on näiteks hierarhia, et neil omakorda on omad suuremad ülemused.

> „Maailma loomise teooria
> te juures on mõistlik kasutada sõna "looja", või "
> maailma disainer"
> Eee...objekti maailma pole ke
> egi loonud.

Väidad, et universumit pole keegi loonud. Aga väiteid ja teooriaid on mitmeid. Näiteks religioonid soovitavad uskuda, et jumalad lõid maailma, kosmoloogid soovitavad uskuda, et tekkis füüsikaline/keemiline reaktsioon, sina siis pakud, et maailma pole keegi loonud. Eks variante on mitmeid ja pigem võiks uskuda nii, et inimestele omane lihtsustamine on halb, näiteks on halb, et soovitakse lihtsustada, et jumalaid on 1, ja lihtsustada, et ta on ideaalne, ja lihtsustada, et ta on muutumatu, ja lihtsustada asju selleni, et oleks lihtne ja selge. Selline lähenemine tundub väär. Pigem on tõenäone, et keerukamates nähtustes on siiski variante rohkem kui 1. Näiteks ju ka kvantosakeste hobilised on ju tutvustanud, et ei ole enam lihtne lihtsustus, et osake saab olla ainult ühes kohas, vaid saab ka olla korraga kahes. Siit siis mõtlemisaine jumala teoreetikutele, et võimalik, et on tõene, et jumalaid on korraga 6 ja 1.
Lisanäitena matemaatikas räägitakse ruumi ja objektide mõõtmetest, näiteks meie elame 3-mõõtmelises lihtruumis, kus on siis 3 koordinaati asjadel ja 3-mõõtmelised lihtasjad on ilusti paigal ja ei liigu 3-mõõtme juures. Aga siis minnakse mõõtmete teooriaga edasi ja vaadeldakse suuremaid mõõtmeid kui 4 ja siis näevad asjad väga keerukad ja arusaamatud välja. Muide ka esohobilised räägivad kõrgematest mõõtmetest/dimensioonidest/tasanditest. Nimetatud matemaatika haru on sarnane eso omaga, mõlemis on nii, et kõrgematel/keerukamatel tasanditel/dimensioonides pole enam kuubik tavaline paigal püsiv kuubik, ja nagu aru olen saanud, siis esohobiliste kõrgematel tasanditel ei ole ka asjad nii nagu meie tavapärases igapäevases tasandis. Siit siis ka teemakohane mõte, et jumala mõiste võib olla ka teistsugune kui vaadata seda kõrgemalt/keerukamalt tasandilt. Võimalik, et meie igapäevases tavateadvusel olekus oma primitiivse adumisvõimega ei saagi selgitada mõningaid asju, ja vaja oleks asju selgitada sealt kõrgemalt dimensioonist lähtudes. Võimalik, et jumala mõiste ei kuulu siia tavadimensiooni ja seetõttu siis soperdatakse selle mõistega edutult. Seda kõike siis teoretiseerisin eeldusel, et leidub üldse mingeid keerukamaid dimensioone.


> „meie selles oleme ühendatud looja
> endaga, näiteks siis oleme kuupsentimeeter tema ke
> ha seest“
> Jumala „sees“ pole olemas „meiet“.
>

Ütled, et jumala sees pole meid. See väide on väär kui lähtuda eeldustest, et jumal on kõikjal, mis tähendab ju et ta ümbritseb meid kõikjal ja ümbritsemine tähendab, et asume jumala sees.
Võime võtta muid eeldusi ja väita muud.

> „Seega jumalad teavad ka ette, mida inimene mõtle
> b ja teeb homme, teab ka ette, kuidas maailm kulge
> b“
> Jumala seisukohast võttes pole olemas „homse
> t“. Mõtted ei tõesta minevikku, nad kerkivad alati
> Hetkes. Ehk Mina Tean Kõike.

Saan artu, et tahad öelda legendaarse eelduse, et jumal on perfektne ja ajatu. Aeg on ainult meil inimestel ja universumil, ja selel aja lõi ta universumit luues. Seda on palju pakutud. Eks võib arvata ka nii, et jumal siiski pole perfektne ja ajapiirnagut tal küll pole, kuid on muud piirangud ja asjad, ka sellsied mida meie ei mõista. Näiteks aja asemel on temal "et", ja see sõna siis on mingi ajasarnane nähtus, mida meie inimesed ei suuda seletada, ja selel sünonüümi Et valisin nagu sina valisid lemmiksõna Hetk omale. Teen ettepaneku, et muudaks kõik tavasõnad mingiteks omafilosoofilisteks väljendusteks nagu sina oled teinud, ma kasutan sõna "et" sisi edaspidi ja eks deshifreeri, vaata mis tunen on. Siinkohal jätan täpsemalt seletamata, mida mõtlen et all ja ma ei kavatse seda suurtähena kirjutada ega jutumärkidesse panna. Head hetketamist ja etitamist ja mina olen.

> „siis o nta ka me
> ie mõtete sees ehk nende autor“
> Ei...mõtted on
> Saatus (Karma kui meeldib võõrakeelne väljend). Ju
> malal pole Saatusega mingit pistmist.

Väidad, et jumalal pole inimeste saatusega mingit pistmist. See läheb vastuollu mitmesuguste eeldustega. Kui jumal on konstrueerinud maailma ja perfektne ja ajatu jpm, siis selline kõikvõimas nähtus on kindlasti ka kogu oma loominguga seotud. Ta on seotud inimestega ja nende saatustega ja on kõikjal ka inimeste tegudes ja mõtetes. Eks oleneb mida eeldad ja seltea lahti, mis on saatus ja miks jumal selelga seotud pole.

> „Kui mitm
> etpidi jõuame selleni, et meie mõtted on jumala lo
> oming ehk jumala mõtted, siis on segane edasi mõti
> skleda“
> Jumal ei mõtle.

Ütled, et jumal ei mõtle. Aga sikhismi filosoofia järgi jumal mediteeris ja igavles ja siis mõtles, et võiks universumi luua. Kristliku ja moslemite jumal muutis sageli oma strateegiaid isegi, see aga tähendab kaalutlemist jam õtlemist.

> „Tulen ise tagasi om
> a hobi juurde ja küsiksin, et kas üksik seen on te
> adlik, et näiteks et ta on ühenduses sada meetrit
> eemal oleva teise seenega“
> Seen (inimene) pole
> teadlik. Hetk on...:)

Arvad, et seen pole teadlik. Kuid võib arvata vastupidiselt, kuna kui võtta kogu taimorganismi tervikuna, siis selles ju on ainevahetus ja aine kannab infot endast, näiteks inimeste sees need DNA'd jms-sed pisiosakesed omavad rohkelt infot ja liiguvad varbast kõrvadeni kogu aeg. Seetõttu on kogu süsteem tõenäoselt teadlik kõigest. Nagu ka internetis on iga inimene kogu aeg teadlik päeva uudistest, asugu inimene kustahes linnas.

"Internet, et füüsiline võrgustik on olemas edasi ka siis kui üks võrgustiku sõlmpunkte kaob."
jah aga see füüsiline võrgustik on ikkagi objekt. Objekt (mõte) ei tea, et ta on olemas.
"Arvad, et seen pole teadlik. Kuid võib arvata vastupidiselt, kuna kui võtta kogu taimorganismi tervikuna, siis selles ju on ainevahetus ja aine kannab infot endast, näiteks inimeste sees need DNA'd jms-sed pisiosakesed omavad rohkelt infot ja liiguvad varbast kõrvadeni kogu aeg"
No aga kui loome bioroboti...igasugused info mahud liiguvad seal sees. Kust punktist see siis saavutab teadlikuse?...Suvel kui näiteks aias kurke kastad, voolikusees on ka vee (osakeste) liikumine. Kas siis see voolik on Teadlik? Ei ole ju. Hetk ehk Mina on teadlik voolikust...:)

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> h aga see füüsiline võrgustik on ikkagi objekt. Ob
> jekt (mõte) ei tea, et ta on olemas.

Ütled, et füüsiline võrgustik on objekt ning ka mõte on objekt. Sel juhul pakuks lisafilosoofiat, et ka inimene on objekt ja kuna inimene omab teadvust, siis ka kõik muud objektid omavad, ning oleme tõestanud, et eksid.

Lisaks veel ju Sellepärast Et.

> No aga kui loome bioroboti
> ...igasugused info mahud liiguvad seal sees. Kust
> punktist see siis saavutab teadlikuse?...Suvel kui
> näiteks aias kurke kastad, voolikusees on ka vee
> (osakeste) liikumine. Kas siis see voolik on Teadl
> ik? Ei ole ju. Hetk ehk Mina on teadlik voolikust.
> ..:)

Sellepärast et. On olemas mitmesuguseid eluvorme ja teadlikkuse vorme, kuna perfektsetel asjadel on kõik. Sellepärast et.

aa...et mul on parasiitsõna "et" jah? Polegi ise märganud...aga tänud Onu Pähh sellele tähelepanu juhtimast...olen edaspidi tähelepanelikum, ET see ei korduks...:)

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> aa...et mul on parasiitsõna "et" jah? Polegi ise m
> ärganud...aga tänud Onu Pähh sellele tähelepanu ju
> htimast...olen edaspidi tähelepanelikum, ET see ei
> korduks...:)

Et on sarnane nagu sinu mina olen ja hetk.
Oled varemgi öelnud, et oled minaoletamisega tsüklis, ja andnud mõista, et mõistlik oleks mõistlikku terminoloogiat kasutada. Lisaks on rohkelt põhjendatud, et hetketamised ja minaoletamised ei ole mõistlikud. Sellepärast et.

Et on minu sõna nagu sul on omad hobisõnad.

Põhiteemaks on siin õnn. Kuna keegi õnne defineerida ei oska, isegi mina jääks tõenäoselt hätta, siis võiks lihtsalt vaadata üheskoos läbi esmapostitaja ehk OP küsimustiku.

Kuigi keegi ette ei jõua, siis teen algust ise.

„Sel juhul pakuks lisafilosoofiat, et ka inimene on objekt ja kuna inimene omab teadvust...“
Miks Sa eeldad, et (pagan jälle see parasiitsõna) inimene omab teadvust?
„On olemas mitmesuguseid eluvorme ja teadlikkuse vorme,“
Eluvorme on jah mitmesuguseid aga ,et (oehh..) teadlikust oleks rohkem kui Üks?
Sellest Sinu väite teisest osast ei saa aru...:)

„Põhiteemaks on siin õnn. Kuna keegi õnne defineerida ei oska, isegi mina jääks tõenäoselt hätta,“
Väga lihtsustatult võiks ju väita – Õnn on Õnnetuse teine pool. Nagu mündil. Kui viskad seda õhku,maabudes ikka tuleb kord Üks ja Teine vaheldumisi. Jah....muidugi võib ka ühte poolt paljukordi järjest saada.
Päris Õnn on siis kui selle „mündi“ viskad lihtsalt minema...:)

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sa eeldad, et (pagan jälle see parasiitsõna) inim
> ene omab teadvust?

Sõna "et", ei ole sinu parasiitsõna, vaid need teised. Sõna et on alles nüüdne minupoolne parasiitsõna vastuseks sinu parasiitlusele hetketamiste ja mina oletamistega. Valisin sõna et ravi eesmärgil.


> Eluvorme on jah m
> itmesuguseid aga ,et (oehh..) teadlikust oleks roh
> kem kui Üks?

Loomadel näiteks on omamoodi teadlikkus / teadvus. Seda võib nimetada ka muu sõnaga, aga vast lihtne selge väljend oleks "primitiivne teadvus" vms. Näiteks on tehtud loomadega katseid, kus nad vaatavad peeglist ennast ja tunnevad end ära, olen ise teinud katseid kassiga, kus ta arvuti ekraanil olevat videot vaatab. Peeglikatse on teada tuntud meetod, mida peetakse üheks tõestuseks, et loomal on teadvus. Inimese teadvuse all mõeldakse keerukamat süsteemi, kus on siis mõtteprotsess ühendatud ka emotsioonidega, ka osadel loomadel on tõestatud emotsioonide olemasolu, ja muid asju. Seega neil ongi omamoodi teadvus, erinevatel eluvormidel on teistsugune teadvus kui inimestel, seega teadvuste liike on mitu. Inimese aju eripära on õppida selgeks inimkeel ja rääkimine, ja see teeb inimese teadvuse omapärasemaks, keerukaks. Loomadel ja taimedel pole inimkeelt ja seetõttu neil on siis teistsugune teadvus ja protsessid.
Mis eesmärgil sõna Üks suurtähega kirjutad, kas see on mingi uus mõiste?
Sel juhul lisaksin omapoolselt: et.

> Sellest Sinu väite teisest osast e
> i saa aru...:)

Aga siis ongi hea ravitulemus. Kui inimesed loevad sinu sõna Üks ja hetk ja mina olen jms, siis nad tunnevad sama tunnet nagu sina seekord, et ei saa aru.

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Päris Õnn on siis kui selle „mündi“
> viskad lihtsalt minema...:)

Mündi ära viskamine tähendab loobumist. Vaimsete õpetuste hobilised soovitavad loobuda ka mitmetestr asjadest. Näiteks mõned ütlevad, et loobuge hinnangute andmisest, negatiivsusest, "ei" ütlemisest, loobuge muust mürast, jpm. Mõned siis üritavad loobuda võimalikult paljust, isegi mõtlemisest, proovivad siis kogu aeg mediteerida või miskit.

Loobumised võivad vahel tõesti mingit kasu tuua, näiteks tekib stressivabam tunne vms. Kuid praktiline elu tekitab niivõinaa uusi asju, millest siis jälle ja jälle hakata loobuma. Näiteks siis kui viskate mündi minema, siis tekib asemele varem või hiljem mingi uus asi, mida minema visata. Asju ja küsimusi on lõputult ja nendega tuleb tahestahtmata tegeleda. Ka aju on selline ühesuunaline süsteem, et kui seda haaktakse ehitama elu alguaastatel, siis ta kujuneb kõikidel üsna samasugune välja, ta on näiteks võrreldav siis õunapuuga, et iga õunapuu on ju üldiselt samasugune võrestik. Ja selline aju siis sisaldab juba kõigil enesekaitse-mehhanisme, et uued võõrad põhimõtted tekitavad stressi jne. Inimaju puhul on raske hakata seda muutma, raske on näiteks ka muuta suhtumist. Mingil määral saab, aga vähe. Seega ka soovitused stiilis "loobu sellest ja tollest" jne, on enamasti vaid ilus teostamatu teooria. Ja aju sees on ka omadus, et on soov õppida ja olla uudishimulik, nii ka tuleb aina uut juurde ja juurde, ning nagu mainisime enne, siis elu ise paneb aina uusi asju juurde.

Loobumise ehk ära viskamise juures on ka ju mõtteterasid, et tühi koht täidetakse uuega. Eks enamasti nii ka on. Võtame näiteks esohobilise, kes teeb kanaldamise hobit ja siis promob Youtube's et tulge tema kursusele raha energiat tunnetama niiet rahapakk on käes. Siis tema võib ju proovida loobuda kõigest maisest jne, aga lõpptulemusena koputab nälg uksele ja ütleb, et näed sulle on pakkumine rahajumalalt, et hakka müüma oma Tarot kaarte. Nii siis tulevad ka esohobilisele ellu sisse uued ja uued asjad, tuleb rohkem kui ta loobuda suudab.

Aga praktiliselt on siiski muidugi elus mõneti tõesti kasu, kui loobute, sageli stress ikkagi alanaeb ajutiselt jms. Aga peagi on uus stress asemel, ja uued asjad. Mõned religioonid ja õpetlased räägivad just vastupidist loobumisele, lahti laskmisele, nimelt nad ütlevad, et kanantused ja muu selline on tegelikult arengule hea. Inimene õpib kui ta kannatab, kaotades võidetakse õppetund, jne.

Seega, eks filosoofiaid on mitmeid, kuidas seda loobumist võtta. Ma isiklikult soovitan ühe nipina seda, et kui hakkate kaalutlema loobumist, siis hinnake esmalt ajakestust kui kaua olete omanud oma asja, millest kaalute nüüd loobuda. Kui saate päris pika ajaperioodi, siis jah on turvaline loobuda, minema heita. Noh näiteks, kui olete proovinud olla usklik ja ebaedukalt, ja anult 8 kuud, siis võibolla on liiga vara veel loobuda, aga kui juba 2 aastat wannabe usklik ja ainult masendus jms, siis võiks küll loobuda sellisest usu elustiilist ja hakake viina jooma natuke ja muid "patte" tegema ja küll elu toob uue hobi.

Platon või keegi tegi ka lihtsat selget matemaatikat, kus esitas elustiili jaoks 4 võimalust ja ainult 1 neist oli siis negatiivne/riskantne, ja ta ütles, et kuna tõenäosus riskile on ainult 1/4 ehk 25%, ehk väike, siis parem valida ülejäänud 3 variandi vahel. See riskantne valik oli siis: kui on tõene, et jumal eksisteerib ja mitteuskuja saab peale surma jumala käest pattude eest vitsa. Seda riskantsed vitsa saamise tõenäosust hindas ta 25% peale, ülejäänud 3 võimalust olid siis, et kui selgub, et jumalat pole olemas ja/või teete magusaid patte edasi ja naudite elu. Seega saab ka matemaatilsielt võtta elu, või hinnata ajalist kestust teie praegusele elustiilile ja elule, et kui ta on ikka liiga kaua ummikus olnd, siis tehke kannapööre. Kui aga pole liiga kaua ummikus olnd, siis las ollab ummikus edasi kuna läbi kannatuste inimene areneb.

Sellised mõtted siis mündi äraviskamise teemal.

„Mündi ära viskamine tähendab loobumist.“
Ei ikka Sa ei saa hästi aru. Võibolla minu seletusoskuse süü...kes teab.
Hmm..no võtame siis nii. Sina Onu Pähh oled see münt. Kord on ükspool üleval, teinekord teine. Hea ja Halb. Kuna niimoodi samastad ennast sellega siis püüad vältida üht ja tahad teist. Münti ei saa Onu Pähh ära visata ega sellest loobuda kuna Onu Pähh ise see ongi. Nüüd Sa tõenäoliselt mõtled omapeas „kle ikka mitte midagi ei saanud aru....“
Onu Pähh on Münt. Päris Mina ei ole Onu Pähh, sellest johtuvalt ka mitte Münt. Münt iseloomustab paratamatust, Saatust. Onu Pähh ongi Saatus.
Päris Mina ei oma Münti, sellest tulenevalt ei saa ta ka sellest loobuda. Onu Pähh ei saa ka Saatust ära visata kuna ta ise see ongi.
Nojah...eks see seletus natuke segane kindlasti tundub.
Või võtame lihtsamalt. Onu Pähhil on uhke auto. „See on minu auto“ mõtleb ta tihti.“ Aga kui mingi kriips tuleb värvile?“ tunneb Onu Pähh ligihiilivat hirmu.
Mündi kaks poolt – Mina oman „asja“ (olen maiselt õnnelik) ja samas, mina kardan „asja“ kahjustamist või kadu (tunnen ebaõnne eksisteerimist)
Kui toimub nn. Ärkamine siis kaob ära Onu Pähh. Keda polegi reaalselt kunagi eksisteerinudki. Kes nüüd omab uhket autot või kardab sellele tulevat kriipsu värvile?
Kas Päris Mina peaks selle auto nüüd kinkima või ära andma? Miks? Ei pea ju...
Niiet lõpetuseks mitte mingit loobumist ei toimugi....:)

Teen lyhikokkuvotte: pakud, et onn saabub kui leitakse nn toeline mina.
Vastan ohtul sellele kui keegi ette ei joua

"Teen lyhikokkuvotte: pakud, et onn saabub kui leitakse nn toeline mina"
eee...tähendab ei olemas "leidjat". Siis toimuks - mina leidsin mina. Kumb siis oleks Päris Mina?...:)

Oi üks sõna (ole) jäi ära. Parandan - tähendab ei ole olemas "leidjat"...:)

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Teen lyhikokkuvotte: pakud, et onn saabub kui lei
> takse nn toeline mina"
> eee...tähendab ei olemas
> "leidjat". Siis toimuks - mina leidsin mina. Kumb
> siis oleks Päris Mina?...:)


Lühikokkuvõttest 1 sõna asendamine ei tohiks väga keerukas olla. Edu sellega.

Teiseks, seekord hüppasid taas uuele teemale, milleks on leidmise küsimus. Sellele võib vastata väga lühidalt: inimesed leiavad mitmeid mõtteid ja esemeid, esoteerikud kirjeldavad suurema mõtte leidmist ja nimetavad seda nn tõelise mina leidmiseks. Selel leiab nende peakolu sees olev protsess, mida kutsutakse teadvuseks.

Kolmandaks, sinu fraas "mina leidsin mina" ei tohiks tunduda kuidagi keerukana, lihtsalt lisa sellesse fraasi täpsustavad sõnad. Näiteks fraseeri nii: "tavamina leidsin tõelisemina". Esoteerika hobilised armastavad sageli ka muudmoodi väljendada, näiteks ütlevad, et inimesed valgustuvad jms.

> Oi üks sõna (ole) jäi ära. Parandan - tähendab ei ole olemas "leidjat"...:)

Oled hakanud parandama ja enda juttu rohkem jälgima. See tõestab, et ravi on olnud sinu peal tõhus, oled saanud omale väga väärtusliku tera. See tera aitab edasises arengus kindlasti. Kas oskad nimetada, milliseid terasid oled hiljuti teistelt ravijatelt saanud? Kas oskad ehk märgata, mida uut olen mina tegema hakanud? Võin sulle personaalselt koostada ka personaalse raviplaani, üheks punktiks selles olekski juba see, et hakkasid rohkem tähele panu pöörama, mis moodi end väljendad. See oleks sinu rahvuse keeles "tasuta" konsultatsioon, ja võime aasta pärast siis tagasi vaadata, millist osa plaanist järgisid ja kas arengut ka toimus. Aga esmalt sooviksin teha veel ülevaated promomistest.

Küsin veel, et mida teised arvavad?

„Oled hakanud parandama ja enda juttu rohkem jälgima...“
Võibolla...aga märkan Sinupuhul jällegi tihedamalt kirja- ja lausevigu.
„esoteerikud kirjeldavad suurema mõtte leidmist ja nimetavad seda nn tõelise mina leidmiseks.“
Tõeline Mina on ikkagi siis kui mõtteprotsess on kas kadunud või distantseerunud.
Ja ei...kui Onu Pähh magab ja ei näe unenägusi siis seda Valgustumiseks nimetada ei saa.
Rohkem eriti polegi vastata...
A...võibolla ma hoopis küsiksin? Kirjelda lühidalt milline pilt Sul tekkib peas mõne järgneva sõna puhul?
Kohvikruus.
Sipelgas.
Selgeltnägija.
Tulevik.
...............
No kuna Sulle ikka niiväga arutleda meeldib...:)

„ Näiteks on tehtud loomadega katseid, kus nad vaatavad peeglist ennast ja tunnevad end ära, olen ise teinud katseid kassiga, kus ta arvuti ekraanil olevat videot vaatab. Peeglikatse on teada tuntud meetod, mida peetakse üheks tõestuseks, et loomal on teadvus“
See OP komm jäi mul ennist kahesilma vahele.
Väga väike laps näeb „värvide ookeani“ Ehk siis, ta ei saa aru kust üks objekt lõppeb ja teine algab. Samamoodi juba arengus natuke edasi, kui vaatab peeglisse arvab, et seal on teine laps. Teadvus ei tähenda peeglist äratundmist objekti ehk nö „end“. Vaid ma kogen kas „värvide ookeani“ või kui aju on juba arenenum siis objektide eristamist. See „Ma“ on alati ühesugune...:)

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> „Oled hakanud parandama ja enda juttu rohkem jälgi
> ma...“
> Võibolla...

Päris kindlasti, isegi siinsamas toodi ju näide, kuidas sa seda teed.

> aga märkan Sinupuhul jällegi
> tihedamalt kirja- ja lausevigu.

Tore, et märkad ja arvan, et täiesti tõene. Põhjendused sellele on ilmselgeld:

1. kuna ma ei räägi eesti keelt peaagu üldse, siis see kipub ununema.

2. olen alati öelnud, kuidas suhtun õigekirja jms-sse mittesisulisse. Mitte-sisuliste asjadega tegelajad lihtsalt on niivõrd hea näide arengupeetusest: nad on head näited, kellest õppust võtta, kuidas mitte toimida. Mitmed filosoofiad ja ka sinu hobifilosoofia näib teoorias tähtsustavat midagi muud kui pakendit, näiteks siis antakse mõista, et tuleks päris minaga tegeleda, mitte õigekirjaga. Seetõttu ka on ilmselgelt kasulik hoida mentaalsus õigekirja-religioonist eemal.

3. ma märkan mitmeid oma kirjavigu, kuid ei paranda neid meelega. Seda seetõttu, et interneti alana intelligents, mis on tänapäeval oluline osa intelligentsusest ehk üldisest/sumaarsest intelligentsusest, see interneti alana intelligents on mul väga kõrge. Ja selle intelligentsuse eetikareeglid on sellised, et internet pole põhikooli lõpukirjand, vaid on telefoni/arvuti klaviatuurilt kiirelt toksitav tekst, mis loomulikult panebki tähti paarikaupa vales järjestuses, loomulik osa on emotikonid jms. Seetähendab, et olen igati intelligentne ja arenenud, ning minu esitatud mõtted on selged. Kui aga mõtetesse lisada suure algustähega sõna "Üks", siis see pole ei interneti ega kantselei ega muu õigekirja eetika järgi kuidagi mõistlik.

4. mu kirjutan tehniliselt niivõrd kiiresti ja aina kiiremini. Sellise tempo juures tulebki rohkem "vigu" sisse, kuid ka rohkem sisu. Ja nn vigade hulk on niivõrd marginaalne, et kellelgi pole alust öelda ,et kle mida sa nüüd öelda tahtsid- saadakse kenasti aru kogu tekstist. Kui ei saada, sisi on alati pakkumine, et anan mõista, mida sa sõna "poel" või "Üks" all mõtlesid. Seega, olen tehniliselt veel kiriemaks muutunud, kuid olen kiire alati olnud.

5. mulle meeldib olla nn spontaane ja vahetu mõtteprotsessis. St, et lased peakolust välja niikiirelt kui saad, poel mõistlik teha peatust ja tähekest parandada. Esoteerika keeles võiks seda vahetut mõtlemisprotsessi äkki nimetada lausa mõne uhke terminiga, nagu "ollakse kontaktis tõelise minaga". Loomulikult mõnikord teeb ka mõttepause sisse, ja muul vabal ajal, näiteks WC's mõtiskleb mitmeid mõtteid juba valmis, seega päris kuulipilduri moodi mõtteprotsess ka pole, aga usun, et ideaal võiks olla küll, et mida vahetumalt peakolu töötab seda parem.

Arvan, et need on peamised põhjendused, misk tekst ei vasta kantselei või põhikoolikirjandi reeglitele, kuid eks minu rääkimises on ka loomulikult oma eristiil, näiteks ei kasuta ma interneti emotikone. Samuti meeldib vastata mitmetahuliselt, mitme vaatevinkli järgi, ning peamine,et üritan ikkagi tunnetada, et jutus oleks nn vägi.

> Tõeline Mina on
> ikkagi siis kui mõtteprotsess on kas kadunud või d
> istantseerunud.

Saan aru, et seekord efineerinid nn tõelist mina kui meditatsiooniaegset olekut. Saan ka aru ,et sinu rohkete sünonüümide varamus vastab samale asjale sõna "päris mina".

Esmalt siis proovisid kirjeldada, mis on õnn. Seejärel tegin abistava selge lause su jutu kohta, millega näib 90% rahul olevat, aga 10% mitte, kuna üks sõna ei meeldi ja sul ei ole ka soovi seda asendada meeldivaga. Seejärel siis tegid tüüpilist uutele teemadele hüplemist, et hüppasid leidmise mõiste jurude ja seejärel siis hüpe tõelise mina defineerimsie jurude ja selel kõige vahele lisad tüüpilsielt uusi müstilisi termineid, nagu Üks, mina olen, sina oled jne. Selline hüplik käitumine on skisofreeniline, ka seal patsient unustab põhiteema. Antud juhul oli põhiteemaks õnne defineerimine, ja sind abistati selles osas 90% sulle meelejärgse kokkuvõttega. Võiks isegi rahulduda selle kokkuvõttega ja oleks väide paigas ja saaks alustada sisulist arutlust. Aga kuna sul ununeb põhiteema, nagu skisodel, siis hüpled aina uutele teemadele, näiteks siis seekord lisad mingi küsimustiku siia. Ja selline joon on selgelt igas dialoogis. Psühhiaatriliselt on see sedalaadi seisund, et isikul on kinnismõtted, mis on tugevalt ja sageli aktiivsed peakolu sees. Ja need ei arene kuhugile, lihtsalt on kogu aeg peakolu sees näiteks mõte "kõik on hetk" ja kui tekib dialoog, siis see kinnismõte haarab taas võimust ja põhiteemat ei suuda märgata. Tekib selline hüpleb jutt.

Arvan, et kui rahulduskid toodud abistava lühikokkuvõttega, siis saaksid alustada arutlust. Näiteks tuleks keegi ja ütleks, et aga õnne tuntakse ju ka teistmoodi, näiteks kui lotoga võidetakse ja armutakse, kas siis nendel puhkudel on tegu sinu kirjeldatud meditatiivse seisundiga ehk päris minaga kontaktis olemisega? Nii nad ütleks ja algaks arutlus, oleks mitu definitsiooni õnnest, oleks olemas vastuolud sinu jutule ja saaks arutleda. Paraku sellsit arutlust ei tekkinud õnne teemal ega tekigi mingil muul teemal, kuna sul on kirjeldatud skisoidsed kinnismõtted/hääled peas. Teine põhjendus on, et arendavat arutlust ei teki ka muidugi seetõttu ,et sind ümbritsevad kaasmaalased ei oskagi arutleda. Vaata näiteks oma promotud Paraweebi õnneteemasse, seal on ju ainult säustumine, mis on veel madalam kui meie siinne arutlus-eelne dialoog. Meil on vähemalt dialoog ja peaaegu valmidus arutluse alustuseks, seal aga on lausa säutsud ja vaikus. Sa oled üsna lähedal juba, et teha oma elu esimene arutlus, kuid sealse kamraadiga see ei õnnestu. Kui üldistada veel rohkem, siis ka sinu rahvuse uudiste portaalis pole ju mingit arutlust ega dialoogi, on säutsud ju peamiselt, ja needki haiged, näiteks professorid säutsuvad teil uudistekanalites, et mustanahalistel hakkaks euroopas külm. Noh, sellise kultuuriruumi puhul on ka ilmne, et sul puudub rääkimise oskus, tegu on rahvuse omadusega.

> Ja ei...kui Onu Pähh magab ja e
> i näe unenägusi siis seda Valgustumiseks nimetada
> ei saa.
> Rohkem eriti polegi vastata...

Ütled, et rohkem pole vastata. Aga see tundub sulle nii seetõttu, et sa ei suuda märgata põhiteemat ega pole eales ühtegi teemat suutnud aurtleda. Alati jooksed aina uutesse teemadesse ja lood uusi mõisteid, nagu näiteks "Üks". Seletasime selle psühhiaatrilisi ja rahvuslikke põhjuseid. Nimetasime ka, et võrreldes oma teiste rahvuskaaslastega, näiteks siis Paraweebi kamraadiga, oled siiski mõnevõrra arenenum, ja küllalt lähedal läbimurdele, peagi tekitad elu esimese arutluse ja siis algab sul ka areng. Kui saan mahti, siis panen sulle siia kirja ja soovitused sellise valgustuse saavutamiseks.

> A...v
> õibolla ma hoopis küsiksin? Kirjelda lühidalt mill
> ine pilt Sul tekkib peas mõne järgneva sõna puhul?
>

Võiksin kirjeldada, mis pildi saan kui nn mediteerin ehk sinu terminoloogias "olen kontaktis päris minaga", või võime ka näiteks esoteerilise aine mõju all vaadelda, mida näeme kui pommitame siis sinu toodud eksperiment sõnadega. Kuna pean oluliseks kõigele vastata, ja seda mitmetahuliselt, siis loomulikult annan vastuse. Kui niisama praegu vastata juhuvastuseid panna siis nii:

> Kohvikruus.

Pilt Mega Mug'ist ehk suurest kruusist, millega mul on seotud rohkelt mälestusi.

> Sipelgas.

Koi-liblikas.

> Selgeltnägija.
>

Arvutimängu Heartstone'i ühe mängukaardi pilt.

> Tulevik.

Sellega tekib pilt kohalikust ajalehest.

> ...............
> No kuna Sulle ikka
> niiväga arutleda meeldib...:)

hehehe...hästi paned OP...Skisofreenilised tunnused Sinupuhul tõepoolest avalduvad, aga no see pole minu asi.
A kui küsin ....Kes sa oled?...Vasta sellele ilma objekti mõisteid kasutamata...Suudad?...:)

lisan...et püüa ennast kirjeldada ilma peas oleva pildita...
Natuke aitan:
Mina olen Onu Pähh...
Nüüd...ära kirjelda seda mis toimub Su peas.... vaid püüa defineerida sõnadega ILMA peas oleva pildita Onu Pähhist...:)

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> hehehe...hästi paned OP...Skisofreenilised tunnuse
> d Sinupuhul tõepoolest avalduvad, aga no see pole
> minu asi.

Aga põhjenda oma väidet. Me oleme ju eelnevalt siin rääkinud, et skisoidseteks sümptomiteks on see, kui ei räägitakse teemast mööda või ignoreeritakse täiesti küsimusi. Näiteks siis sinu puhul on näitena see, et õnne definitsiooni teema juurest hüpled täiesti uutele teemadele ja räägid muust. Ja ignoreerimise näide on, kui ignoreerid küsimust, et mis on "Üks" ja muud müstilised sõnad.
Seega olen oma seisukohta kenasti põhjendanud. Kuna sa ei põhjenda, siis võtan su ütlust säutsumisena.

> A kui küsin ....Kes sa oled?...Vasta
> sellele ilma objekti mõisteid kasutamata...Suudad?
> ...:)

seekord siis hüppad õnne defineerimise teemas uuele teemale, milleks on taas küsimus mulle. Eestika on selline, et kui sa tood mulle küsimustiku, et mis pilt mulle pähe tuleb su 4 sõna peale, siis sa ka eos lisad esmalt omapoolse vastuse sel teemal, või siis järelvastuse mida sa ka ei teinud. Vaid hüplesid aina uute ja uute küsimuste juurde. Sellise hüpliku käitumisega esiteks ei jõua kuhugile, teiseks see pole eetiline. Sest see on nagu suitsu küsimine, mis pole ju eetiline. Kui küsid suitsu pakkudes sama aegselt 1 eurot, siis on eetiline.

Erinevalt sinust, olen alati vastanud kõigele ja mitmetahuliselt, seda juba seetõttu, et see on minu enda jaoks arendav. Sest kui tekiks olukord, et ma ei suudas millegile ammendavalt vastata, siis tunneksin, et olen ala arenenud.

Seekord siis on küsimuseks "Kes ma olen" ja vastamisel siis nimisõnu ei kasuta kirjelduseks? Täpsustame, mida mõtled objekti mõistete all, teine meetod on soovitada sulle, et too juba eos näiteid omam õtetele, küsimustele, siis saad ka viljakama ja seega sind arendavama vastukaja.

Arvan, et soovid tegelikult arutleda Plaatoni vormide/ideede teoorias, selle kohta esimene suvalink ülevaateks teistele:
https://owlcation.com/humanities/An-Introduction-to-Platos-Theory-of-Forms

Pakun, et ongi hea kui harjutad praegu siin näite toomist. Too näide, koosta näitevastus, mis on väär aga ilmestab kenasti teemat.

Saan aru, et tõestad käesoleva postitusega taas, et hüpled aina siia ja sinna ja ei suuda paigal püsida õnne definitsiooni teemas. Mainisid ka ise hiljuti kuskil teemas, et oled minaoletamise mentaalses tsüklis. Seega arvan, et sinu skisoidsust oleme mitte ainult meie siin tõestanud, vaid sa ka ise tunnistanud. Eesmärgiks pole sinu halvustamine, vaid ravimine, ja mitte sinu, vaid sinu rahva. Selle eesmärgi tõestuseks põhjendasin ju ka kiitust-avaladaval viisil, et oled arengus kindlasti üle oma teistest rahvuskaaslastest, ja küllalt lähedal arengu pisiplahvatuseni.

Kui selgitad küsimust näite abil ja äkki lisad ka küsimuse eesmärgi, siis usun, et leiad sind arendavaid vastajaid siia.

ei ma ei hüppa teemades...hmm...kelleks Sa OP ennast pead? Kui oled skisofreenik siis tõenäoliselt Sa ei suuda sellele adekvaatselt vastata. Või oskad?...:)

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ei ma ei hüppa teemades...

Seega eitad, aga põhjendust ei too. Mina aga panin kena tõestuse kirja, isegi näidetega, mida sa ümber ei lükanud. Eitamisest jääb väheks. Lisaks ei suutnud sa omapoolset säutsumist põhjendada ei enne ega nüüd. Näitena sarnane dialoog:

A: sa oled skiso, kuna sul on skisode sümptom nr 1 ja 2, selle kohta on siis näide 1 ja 2.
B: sa oled ise skiso.
A: põhjenda oma väidet, näita, millistele sümptomitele vastan?
B: Ma ei ole skiso. Hoopis sina oled skiso ja pähh!
A: Seega sa ei suuda tõestada oma säutsumist ja ei lükka ka ümber minu toodud tõestust, põhjendusi, näiteid. Eitamisega kaugele ei jõua.


> hmm...kelleks Sa OP enna
> st pead?

Ma pean ennast ravijaks.

> Kui oled skisofreenik siis tõenäoliselt S
> a ei suuda sellele adekvaatselt vastata. Või oskad
> ?...:)

On fakt, et erinevalt sinust olen vastanud kõigele ja mitmetahuliselt.
Vastan sinu psühhiaatria-valdkonna küsimusele selgitusega, et skisod oskavad küll aru saada küsimustest ja vastavad neile. Ega nad pole idioodid. Skisoidsed tunnused on väga levinud ja üldse enamikel on vaimuhaigused. Võime tuua ka näitevideo skisodest siia, nad on youtuberid ja vastavad mitmesugustele küsimustele.

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> lisan...et püüa ennast kirjeldada ilma peas oleva
> pildita...
> Natuke aitan:
> Mina olen Onu Pähh.

Mis mõttes mina olen Onu Pähh? See on minu eelmise raviperioodi ajal patsientide pandud nimi, pärineb nende peakolust, kuulub neile, see on osa neist, mitte minust. Mina ei tituleeri end selle nimega ega vali üldse nimesid omale ega pea mitte-sisulisi asju nagu nimed üldse oluliseks. Näiteks seekordse ravitsükli ajal soovitasid sinu rahvuskaaslased hoopis teist nimetust mulle. Ja see pole Onu Pähh.
Saan aru, et soovitad, et teha harjutust, kus igaüks kirjeldaks end ilma visuaalsete sõnadeta? Näiteks, et ei kirjelda kuidas nad välja näevad, vaid hoopis näiteks fantaseeriks Plaatoni teooriakese järgi, et milline on inimese kui sellise tegelik idee, mis on siis ajatu ja perfektne ja tõeline, nagu Plaato filosofeerib? Sel juhul, ega keegi ei tea millised on need Plaatoni mainitud ideaalsed vormid inimestest ja muudest asjadest. Võime fantaseerida ja võime ka öelda, et filosoofiaid on mitmeid ja miks me peaks Plaatoni oma ülistama?


> ..
> Nüüd...ära kirjelda seda mis toimub Su peas.
> ... vaid püüa defineerida sõnadega ILMA peas oleva
> pildita Onu Pähhist...:)

Mis siis küsimuseks ikkagi on. Et mis on inimese vorm/idee Plaatoni filosoofias või? Mul ei ole peas mingit Onu Pähhi pilti, see pilt on sinu kui selle nime autori peas, ja teiste tollaste patsientide peas. Mina ei kujuta ette, mis nad seda mõeldes näevad. Võib-olla Plaaton teab.

Sul pole peas Onu Pähhi ?....Mis pilt siis seal on? Mittemingit Sa ei saa öelda ,kuna sellisel juhul Onu Pähh seesama ju ongi...:)
Või mis?

Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sul pole peas Onu Pähhi ?....Mis pilt siis seal on
> ? Mittemingit Sa ei saa öelda ,kuna sellisel juhul
> Onu Pähh seesama ju ongi...:)
> Või mis?

Ma vastasin juba su piltküsimustele, ja põhjendasin juurde, et see on mõttetu, kuna peagi küsid järgmist pilti ja hüppad järgmisele teemavälisele uuele teemale.

Kui võtaksin suurema esoteerilise doosi, siis saaksin küsida Plaatoni enda käest. Aga seejärel tuleksid sa järjekordse küsimusega ja järjekordsega ja kuhu su enda areng nõnda areneb?

Seekord siis tood mõtte, et kui inimestel ei teki peakolusse pilti, siis järelikult pole asja olemas? St, et kui mul ei tekiks Onu Pähhi visuaalset pilti, siis seda Onu Pähhi pole olemas. Ma võin iga asja kohta pildi manada, aga sageli tuleb ikkagi nn müra ja võib öelda, et tegelikult pilti ehk vastust ei tulnud.

Kui ma mõtlen tegelase Onu Pähh "pildile", siis mõte liigub esmalt ikka sinna, et kuidas patsiendid seda ette kujutavad, just nemad. Ja siis proovin oletada, mis toimub nende peakolu sees selle tegelasnime lausumise järel ja selle nende pildi siis saan kuvada ja esitada. Aga seejärel võin ka proovida, et tulistame küsimuse välja ilma mingi seoseta, unustades patsiendid, ja üldse vaigistades mõtted ja küsiks sellise segase küsimuse. See oleks sama segane küsimus nagu "Mis on akari paka?", teadmata isegi mida see sõnapaar tähendab. Ma ei mäleta, et oleks sedalaadi proovinud ja võin proovida. Eks siis võib hiljem analüüsida, aga see eeldab siis eelevat pikemat keskendumist, kuna pole nii lihtne summutada/ellimineerida teadmist, et Onu Pähhi mõiste on loonud patsiendid.

Ma vaatasin nüüd samaaegselt sinu promotavasse Paravweebi unenäo teemasse ja seal pole peale säutsumise midagi ju, seal on lausa vaikus pikki aastaid. Seetõttu arusaamatu, miks tõid enne põhjendust, et seal on huvitavad unenäo alased arendavad arutlused. Kordan, et võrreldes sealse kamraadiga, on siinne sinu dialoog märksa kõrgemal arengutasemel.