Müstika nurgake
jagame harjutusi erinevateks psühhotehnikateks
| OP 19. detsember 2019, kl 22.45 |
Siia võiks kirja panna, kuidas te mediteerite, millele mõtlete ja mida näete ja muu seonduv.
Nimetan ise selliseid keskendumisi psühho tehnikateks, aga tõenäoselt võite leida parema sõna selle jaoks.
Näiteks üks korduvalt tehtud harjutus on selline:
1. Eemalda sokid, muud riided jäävad alles. Heida voodile selili.
2. Sulge silmad, alusta keskendumist.
Individuaalselt mulle annab hea keskendumise kui raadiost käib mingi jutusaade, või kuulate internetist mingit intervjuud, sobib ka teleka uudiste saade. Kui te seansi lõpus ei mäleta jutusaate sisu, ja seansi ajal tajute teadlikult et ei mõista, millest jutt käib, siis ongi see hea märk, et olete piisavalt keskendunud, nn teadvus on piisavalt vaigistunud.
3. Lõdvestage keha.
Minu puhul peamiselt käte asetamine vaagnaluule, või kõrvale on põhiküsimuseks, samuti kaela alla miskit, siis saab täiesti lõdvestund oleku ja miski ei häiri keskendumist.
4. Kui mõtted on piisavalt vaigistatud, siis lülitab aju silmad välja ja hakkab ise pilte joonistama. Ei maksa väga sügavale keskenduda ja liiga palju piltidega kaasa minna, hoidke end ärkvel ja piisab kui aju natuke ühtteist joonistab ja ärge magama ka jääge. Nä keskmine keskendus sügavus seega. Kui kasutate taustaks jutusaadet, siis selles faasis te enam ei saa aru, millest jutusaates räägitakse, lihtsalt kuulete juttu, aga ei mõista seda.
5. Kergete visuaalidega olekus olles hakake kergelt ette kujutama sokkideta jalalabasid. Need võivad olla kord multifilmi formaadis kritseldatud jalad, seejärel muudmoodi. Kuvage jalalabade visuaalset pilti korduvalt. Näiteks 2 minutit järjest 7 korda.
6. Viige mõte mõlema jalalaba sisekülje keskpaika. Kujutage ette, et kummagi jalalaba keskpunktide vahel on välgu sarnane särisev ühendus.
7. Seejärel tajute, kuidas jalalabade keskpunktid hakkavad surisema, vibreerima. Samal ajal visualiseerige elektrilist liikumist vasakust jala labast paremasse ja siis tagasi vasakusse jne.
8. Seejärel kujutage ette, et jalalabade kohal õhus asub veel üks särisev kera, ühendage mõtetes kolmnurgaks kummagi jalalaba vaheline särisev ühendus ja see lisa särisev kera.
9. Seejärel siis kujutage ette, et säriseva kolmnurga sees liigutate väikest elektripalli. Vasakust jalalabast paremasse ja siis vasakusse ja siis paremasse ja siis üles kolmnurga tipuks olevasse särisevasse moodustisse. Ja siis juba improviseerige, kuidas te seal seda särisevat palli/liigutate, kas kellaosuti suunas või vastu. Võib ka näiteks nö hoogu koguda esmalt, et kogute pallile hoogu vasak-parem-vasak liinis ja siis ülesse kolmnurga tippu ja alla ja seejärel hoogsalt mitu ringi kolmnurkapidi.
10. Säriseva kolmnurga visualiseerimisel tunnete ka füüsiliselt kuidas jalalabad vibreerivad, see on sarnane vibratsioon, mida tunnete ka nn tshakrate liigutamisel.
11. Võite tunnetada lisaks lainetuse tunnet kus laine algab kogu vasakust jalast, tekitades sarnase tunde kui lamate vees ja laine tõstab vasakut jalga, ja seejärel vasak jalg maabub aga parem tõuseb ja siis järgmise lainega tõuseb taas vasak hetkeks. Selline lainetuse tunne vahel ei esine, aga pole ka vajalik minu meelest, see on kõrval-efekt, tähtsusetu.
12. Kui särina kolmnurk hakkab kustuma/aeglustuma, siis visualiseerige tugevamalt taas jalalabasid ja nende vahele särina liini ja ehitage kolmnurk taas üles. Tavaliselt peale uuesti ülesehitamist enam see kaua ei kesta.
13 Lisaks lainetuse efektile tunnetate reites/põlvedes suurt nõrkust, justnagu jooksite pika maratoni maha ja ei suuda enam püsti seista, jalad ei kanna. Ometigi tee lamate, aga selline nõrkustunne siis lisandub kõrvalefektina juurde.
14. Kolmnurga särisemise kõrgpunktiks tekib küllalt väljakannatamatu surin jalalabade keskele, aga kanantage ära. Justnagu külm ja kuum põletav tunne üheaegselt.
Kasutage ka seenetrippide tegijate abistavat hingamistehnikat, teisisõnu hingake sügavamalt.
15. Ja seansi lõpetategi siis silmakeste avamisega, veenduge, et te ei mäleta mängiva jutusaate sisust midagi, veenduge, et jalad on ikka alles ja täiesti tavalised, ei ole kuumad ega külmad.
16. Ja esiteks on teil tüüpiline rahulik olek, kuna iga nn keskendumine/meditamine tekitab rahuliku oleku, kuid teiseks on teil siiski jätkuvalt jalad nõrgad ja kõndimine raskendatud. Surin jalalabades jätkub kergel kujul veel kuni 2h.
Mis siis on sellise psühhotehnika eesmärk ja tulemus? Noh, minu arust pole sellel otsest eesmärki, see on lihtsalt harjutus, praktika, et visualiseerite miskit ja seepeale siis keha suriseb.
Mida rohkem mitmesuguseid harjutusi teete, seda keerukamaid tehnikaid hiljem saate teha ja seda rohkem saate asju juhtida seenetrippide ajal.
Selle harjutusega saadav surin on healoomuline, nagu mashaash vms, seega, ega see halba ei tee.
Kui teile meeldib tõlgendada selliseid harjutusi kuidagi esoteeriliselt, siis tõlgendage pealegi. Näiteks siis äki soovite nimetada sellist psühhotehnikat jalalaba tshakra puhastamiseks.
Lisan vast teisigi protokollitud harjutusi siia hiljem ja lisage ka teie või rääkige omam õtteid sellega seonduvalt.
Head rääkimist.
Nimetan ise selliseid keskendumisi psühho tehnikateks, aga tõenäoselt võite leida parema sõna selle jaoks.
Näiteks üks korduvalt tehtud harjutus on selline:
1. Eemalda sokid, muud riided jäävad alles. Heida voodile selili.
2. Sulge silmad, alusta keskendumist.
Individuaalselt mulle annab hea keskendumise kui raadiost käib mingi jutusaade, või kuulate internetist mingit intervjuud, sobib ka teleka uudiste saade. Kui te seansi lõpus ei mäleta jutusaate sisu, ja seansi ajal tajute teadlikult et ei mõista, millest jutt käib, siis ongi see hea märk, et olete piisavalt keskendunud, nn teadvus on piisavalt vaigistunud.
3. Lõdvestage keha.
Minu puhul peamiselt käte asetamine vaagnaluule, või kõrvale on põhiküsimuseks, samuti kaela alla miskit, siis saab täiesti lõdvestund oleku ja miski ei häiri keskendumist.
4. Kui mõtted on piisavalt vaigistatud, siis lülitab aju silmad välja ja hakkab ise pilte joonistama. Ei maksa väga sügavale keskenduda ja liiga palju piltidega kaasa minna, hoidke end ärkvel ja piisab kui aju natuke ühtteist joonistab ja ärge magama ka jääge. Nä keskmine keskendus sügavus seega. Kui kasutate taustaks jutusaadet, siis selles faasis te enam ei saa aru, millest jutusaates räägitakse, lihtsalt kuulete juttu, aga ei mõista seda.
5. Kergete visuaalidega olekus olles hakake kergelt ette kujutama sokkideta jalalabasid. Need võivad olla kord multifilmi formaadis kritseldatud jalad, seejärel muudmoodi. Kuvage jalalabade visuaalset pilti korduvalt. Näiteks 2 minutit järjest 7 korda.
6. Viige mõte mõlema jalalaba sisekülje keskpaika. Kujutage ette, et kummagi jalalaba keskpunktide vahel on välgu sarnane särisev ühendus.
7. Seejärel tajute, kuidas jalalabade keskpunktid hakkavad surisema, vibreerima. Samal ajal visualiseerige elektrilist liikumist vasakust jala labast paremasse ja siis tagasi vasakusse jne.
8. Seejärel kujutage ette, et jalalabade kohal õhus asub veel üks särisev kera, ühendage mõtetes kolmnurgaks kummagi jalalaba vaheline särisev ühendus ja see lisa särisev kera.
9. Seejärel siis kujutage ette, et säriseva kolmnurga sees liigutate väikest elektripalli. Vasakust jalalabast paremasse ja siis vasakusse ja siis paremasse ja siis üles kolmnurga tipuks olevasse särisevasse moodustisse. Ja siis juba improviseerige, kuidas te seal seda särisevat palli/liigutate, kas kellaosuti suunas või vastu. Võib ka näiteks nö hoogu koguda esmalt, et kogute pallile hoogu vasak-parem-vasak liinis ja siis ülesse kolmnurga tippu ja alla ja seejärel hoogsalt mitu ringi kolmnurkapidi.
10. Säriseva kolmnurga visualiseerimisel tunnete ka füüsiliselt kuidas jalalabad vibreerivad, see on sarnane vibratsioon, mida tunnete ka nn tshakrate liigutamisel.
11. Võite tunnetada lisaks lainetuse tunnet kus laine algab kogu vasakust jalast, tekitades sarnase tunde kui lamate vees ja laine tõstab vasakut jalga, ja seejärel vasak jalg maabub aga parem tõuseb ja siis järgmise lainega tõuseb taas vasak hetkeks. Selline lainetuse tunne vahel ei esine, aga pole ka vajalik minu meelest, see on kõrval-efekt, tähtsusetu.
12. Kui särina kolmnurk hakkab kustuma/aeglustuma, siis visualiseerige tugevamalt taas jalalabasid ja nende vahele särina liini ja ehitage kolmnurk taas üles. Tavaliselt peale uuesti ülesehitamist enam see kaua ei kesta.
13 Lisaks lainetuse efektile tunnetate reites/põlvedes suurt nõrkust, justnagu jooksite pika maratoni maha ja ei suuda enam püsti seista, jalad ei kanna. Ometigi tee lamate, aga selline nõrkustunne siis lisandub kõrvalefektina juurde.
14. Kolmnurga särisemise kõrgpunktiks tekib küllalt väljakannatamatu surin jalalabade keskele, aga kanantage ära. Justnagu külm ja kuum põletav tunne üheaegselt.
Kasutage ka seenetrippide tegijate abistavat hingamistehnikat, teisisõnu hingake sügavamalt.
15. Ja seansi lõpetategi siis silmakeste avamisega, veenduge, et te ei mäleta mängiva jutusaate sisust midagi, veenduge, et jalad on ikka alles ja täiesti tavalised, ei ole kuumad ega külmad.
16. Ja esiteks on teil tüüpiline rahulik olek, kuna iga nn keskendumine/meditamine tekitab rahuliku oleku, kuid teiseks on teil siiski jätkuvalt jalad nõrgad ja kõndimine raskendatud. Surin jalalabades jätkub kergel kujul veel kuni 2h.
Mis siis on sellise psühhotehnika eesmärk ja tulemus? Noh, minu arust pole sellel otsest eesmärki, see on lihtsalt harjutus, praktika, et visualiseerite miskit ja seepeale siis keha suriseb.
Mida rohkem mitmesuguseid harjutusi teete, seda keerukamaid tehnikaid hiljem saate teha ja seda rohkem saate asju juhtida seenetrippide ajal.
Selle harjutusega saadav surin on healoomuline, nagu mashaash vms, seega, ega see halba ei tee.
Kui teile meeldib tõlgendada selliseid harjutusi kuidagi esoteeriliselt, siis tõlgendage pealegi. Näiteks siis äki soovite nimetada sellist psühhotehnikat jalalaba tshakra puhastamiseks.
Lisan vast teisigi protokollitud harjutusi siia hiljem ja lisage ka teie või rääkige omam õtteid sellega seonduvalt.
Head rääkimist.
| OP 25. detsember 2019, kl 14.46 |
Ega teie jagatud medimine ei pea paistma teiste jaoks jahmatavalt uudne ega uhke.
Lisan enda jaoks sellise igavama hiljutise nägemuse nüüd, milles oli 2-3 huvitavamat seika, aga üldiselt selline igav.
Kuna tegelen viimasel ajal jalalabadega, siis mõtlesin, et kontsentreerun taas neile, aga seekord läks teisiti.
Mõned päevad tagasi, kuskil kella 17 ajal tekkis unine olek, ja mõtlesin teha pool-und 15 minutit ja kasutada seda ajanatukest siis esoteerika hobi jaoks. Kui olek pole unine, siis on raskem teha psühhotehnikaid, unisena aga lihtsam.
Tekitasin hämarama toa, rull kardin ette, mingi väike valgus pääses kardina vahelt sisse. Ka arvuti ekraan tekitas pisut valgust, üldiselt aga pime/hämar. Kui sulete silmad ja natuke kuskilt paistab valgust, kas siis aknanurgast või arvuti ekraanilt, siis saab natuke vaadata suletud silmadega läbi silma laugade. Näiteks siis liigutate käega suletud silmade eest vasakule ja paremale, siis näete kenasti tumedad käe kontuuri, olgugi, et silmad on suletud. Seda seni ajani, kuni silmad veel töötavad ja aju pole neid välja veel lülitanud ja oma visuaale joonistama hakanud.
Täiesti kaine olek siis, seekord abistavat jutusaadet/raadiot ei pannud käima, heitsin pikali ja hakkasin mugavat füüsilist asendid otsima. Alustasin siis keskendumist jala labadele, kuna see on hetkel minu üks huviteema. Kogu seansi ajal sain jalalabad mõõdukalt vähesel määral surisema, aga rohkemat mitte, visuaalseid elektripalle jalalabadesse ei suutnud tekitada. Pealtnäha oli luhta läinud seanss, aga siiski tekkis 2 uudsemat muud asja.
Lühidalt siis nii, et esmased visuaalid on sellised, et kogu taust on küllalt tume/must/kosmos, kuna silmad on suletud ja siis vaate ekraani keskelt hakkavad paistma väikesed objektid. Need on tõesti väikesed, mõõtkava oleks selline, et kui teie tüüpiline nutitelefoni ekraan on 15 cm x 8 cm, siis väiksed esmased visuaalid on kuskil 1x1 cm või 2x2 cm ruudu alaga, et ikka väikesed ja vaate ekraani keskpaigus. Sellised visuaalid on alati liikumises, näiteks kui kuvatakse ameerika indiaanlase näolappi vaate/nägemise ekraani eskele, siis seda kuvatakse kergelt liikuvalt 3 sekundit ja see haihtub ära. Lisaks on nii, et kuvatavad väiksed pildid pole terviklikud, vaid nagu vaataksite läbi lukuaugu. Et siis sulelise indiaani pea korral näete ülemist peakolu osa alates ninast. See indiaanipea siis oli selgituse eesmärgil näide hetkel. Seekord siis üllatas, et kuvati kuldse värviga ruuni sümboleid. Miks ta siis üllatas? Esmalt seetõttu, et varem pole mulle neid kuvatud ja kuskil nädal enne siis lasin silmadega kiirelt üle sadadest ruuni sümbolitest. Kui lukuaugu taga on paberileht ruuni sümbolitega, siis mulle paistis korraga 2-3 sümbolit. Üritasin siis täpsemalt neid vaadata, et hiljem internetist otsida neid huvi pärast, aga oli raske täpsemalt vaadata ja meelde jätta. Esiteks ei tohi teadvust liiga aktiivseks lasta, sest siis võetakse medimise visiaalid üldse ära. Seega ettevaatlikult tuleb püüda vaadelda asju, aga seekord nagu ei saanud ikkagi sümbolit meelde jätta. See oli siis üks huvitav asi, mis siis tekkis. Esmamõte võiks olla, et eks see aju joonistab asju, mida ta hiljuti nägi. Üldiselt on need ruunid minu jaoks igav teema, seega mul on ükskõik neist ruunidest kui neid ka järgmine kord näen.
Kui ruunide faas sai läbi 4 minutiga, siis käis selgelt tajutav klõps, et silmad lülitati välja ja hakati kuvama visuaale. Ei mäleta, millised olid esmased visuaalid, olek oli unine kuid teadlik. Seejärel siis tekkis teine pisut üllatav uudne moment. Kui tavaliselt tekivad kehasse vibratsioonid, vahel lainetused, siis seekord tekkis kehasse selline võbelemine, st, et nagu oleksite kosmose raketis, mis siis turbulentseerub ja võbeleb üheskoos teiega. Et see poel vibratsioon, ega lainetus, vaid siis võbelemine. Selline võbelemine algas siis rinnakust seekord, jalgadele ma enam ei keskendunud, aga need mõõdukalt muidugi surisesid. Rinnaku võbelemise ajal siis kuvati pilti, mis tundus nagu lendaksin kosmosesse, või minetea mkuhu, igatahes oli näha ümberringi mingeid palle/tükke ja need siis aina lähenesid ja möödusid vaateväljast, just nagu siis kosmosesse lendamise efekt. Seejuures siis kogu see lennupilt võbeles, st, et tavaliselt näete oma nägemis-ekraani paigalseisvana, selel sees siis aga on liikuvad visuaalid, näiteks siis vaatevälja keskel olid alguses liikuvad ruunid aga kogu kuvaekraan oli ikkagi paigal. Seekord siis oli uudsem kogemus, et kogu ekraan võbeles/värises. Sel hetkel oli ka võbelemine liikunud rinnaku piirkonnast kõrgemale, kuid ei tajunud enam, kas ta ikka peakolu võbeles või mitte. Võimalik, et siis peakolu oli nagu spasmides ja võbeles ja seetõttu siis ka kogu kuvatav kosmosesse lendamine oli võbelev nagu päriselt ongi elus kui kosmoselaev/sõiduk kiirust kogub. Igatahes oli seekord ka visuaalne pilt pisut teistsugusem. Mõneti nagu ehamatas, et kuidas nüüd pilt võbeleb/võriseb, et pole nagu väga normaalne ju, samas ei ole nagu sellist hirmu ja on uudishimu, et "lendame siis, anna aga gaasi!". 10 sekundit võbelevat lendamist mingite pallide/objektide vahel, ja seejärel siis kogu lendamise visuaal lülitati täiesti välja, nagu teleka lülitate välja jam omentaalselt pilt kaob. Avasin silmad ja sisi mõistsin, et arvuti ekraani pisut helendav pilt lülitas ekraani välja sekund tagasi. Seega oli nagu huvitav hüpnootiline võte, et olete mingis seisundis ja siis käib mingi plõks, näiteks mingi väike valgusallikas/monitor lülitab end välja/mustaks, või teeb hüpnotisöör mingi plõksu sõrmedega, ja ongi koheselt visuaalid kadunud ja olek teadvusel. See oli siis selline ootamatu huvitav lõpp psühhotehnikale.
Seega oli küllalt huvitav sellist asjaolude tõttu:
1. kuvati asju, mida olin esmakordselt alles hiljuti uurinud internetist.
2. huvitav keha võbelemise tajumine
3. huvitav, et vaate ekraani värises, võimalik, et ka peakolu värises, ei oska öelda, tuleks filmida järgmine kord.
4. huvitav hüpnootiline lõpp psühho tehnikale, et klõps ja kogu pilt võeti eest ära ja tulin nö teadvusele.
Selline siis oli minu üks mediteerimine või kuidas seda niemtada.
Üsna igav eksole. Aga mulle teekski rõõmu, kui ka teie räägiks oma kogemustest ja olgu nad kuitahes igavad.
Head rääkimist.
Lisan enda jaoks sellise igavama hiljutise nägemuse nüüd, milles oli 2-3 huvitavamat seika, aga üldiselt selline igav.
Kuna tegelen viimasel ajal jalalabadega, siis mõtlesin, et kontsentreerun taas neile, aga seekord läks teisiti.
Mõned päevad tagasi, kuskil kella 17 ajal tekkis unine olek, ja mõtlesin teha pool-und 15 minutit ja kasutada seda ajanatukest siis esoteerika hobi jaoks. Kui olek pole unine, siis on raskem teha psühhotehnikaid, unisena aga lihtsam.
Tekitasin hämarama toa, rull kardin ette, mingi väike valgus pääses kardina vahelt sisse. Ka arvuti ekraan tekitas pisut valgust, üldiselt aga pime/hämar. Kui sulete silmad ja natuke kuskilt paistab valgust, kas siis aknanurgast või arvuti ekraanilt, siis saab natuke vaadata suletud silmadega läbi silma laugade. Näiteks siis liigutate käega suletud silmade eest vasakule ja paremale, siis näete kenasti tumedad käe kontuuri, olgugi, et silmad on suletud. Seda seni ajani, kuni silmad veel töötavad ja aju pole neid välja veel lülitanud ja oma visuaale joonistama hakanud.
Täiesti kaine olek siis, seekord abistavat jutusaadet/raadiot ei pannud käima, heitsin pikali ja hakkasin mugavat füüsilist asendid otsima. Alustasin siis keskendumist jala labadele, kuna see on hetkel minu üks huviteema. Kogu seansi ajal sain jalalabad mõõdukalt vähesel määral surisema, aga rohkemat mitte, visuaalseid elektripalle jalalabadesse ei suutnud tekitada. Pealtnäha oli luhta läinud seanss, aga siiski tekkis 2 uudsemat muud asja.
Lühidalt siis nii, et esmased visuaalid on sellised, et kogu taust on küllalt tume/must/kosmos, kuna silmad on suletud ja siis vaate ekraani keskelt hakkavad paistma väikesed objektid. Need on tõesti väikesed, mõõtkava oleks selline, et kui teie tüüpiline nutitelefoni ekraan on 15 cm x 8 cm, siis väiksed esmased visuaalid on kuskil 1x1 cm või 2x2 cm ruudu alaga, et ikka väikesed ja vaate ekraani keskpaigus. Sellised visuaalid on alati liikumises, näiteks kui kuvatakse ameerika indiaanlase näolappi vaate/nägemise ekraani eskele, siis seda kuvatakse kergelt liikuvalt 3 sekundit ja see haihtub ära. Lisaks on nii, et kuvatavad väiksed pildid pole terviklikud, vaid nagu vaataksite läbi lukuaugu. Et siis sulelise indiaani pea korral näete ülemist peakolu osa alates ninast. See indiaanipea siis oli selgituse eesmärgil näide hetkel. Seekord siis üllatas, et kuvati kuldse värviga ruuni sümboleid. Miks ta siis üllatas? Esmalt seetõttu, et varem pole mulle neid kuvatud ja kuskil nädal enne siis lasin silmadega kiirelt üle sadadest ruuni sümbolitest. Kui lukuaugu taga on paberileht ruuni sümbolitega, siis mulle paistis korraga 2-3 sümbolit. Üritasin siis täpsemalt neid vaadata, et hiljem internetist otsida neid huvi pärast, aga oli raske täpsemalt vaadata ja meelde jätta. Esiteks ei tohi teadvust liiga aktiivseks lasta, sest siis võetakse medimise visiaalid üldse ära. Seega ettevaatlikult tuleb püüda vaadelda asju, aga seekord nagu ei saanud ikkagi sümbolit meelde jätta. See oli siis üks huvitav asi, mis siis tekkis. Esmamõte võiks olla, et eks see aju joonistab asju, mida ta hiljuti nägi. Üldiselt on need ruunid minu jaoks igav teema, seega mul on ükskõik neist ruunidest kui neid ka järgmine kord näen.
Kui ruunide faas sai läbi 4 minutiga, siis käis selgelt tajutav klõps, et silmad lülitati välja ja hakati kuvama visuaale. Ei mäleta, millised olid esmased visuaalid, olek oli unine kuid teadlik. Seejärel siis tekkis teine pisut üllatav uudne moment. Kui tavaliselt tekivad kehasse vibratsioonid, vahel lainetused, siis seekord tekkis kehasse selline võbelemine, st, et nagu oleksite kosmose raketis, mis siis turbulentseerub ja võbeleb üheskoos teiega. Et see poel vibratsioon, ega lainetus, vaid siis võbelemine. Selline võbelemine algas siis rinnakust seekord, jalgadele ma enam ei keskendunud, aga need mõõdukalt muidugi surisesid. Rinnaku võbelemise ajal siis kuvati pilti, mis tundus nagu lendaksin kosmosesse, või minetea mkuhu, igatahes oli näha ümberringi mingeid palle/tükke ja need siis aina lähenesid ja möödusid vaateväljast, just nagu siis kosmosesse lendamise efekt. Seejuures siis kogu see lennupilt võbeles, st, et tavaliselt näete oma nägemis-ekraani paigalseisvana, selel sees siis aga on liikuvad visuaalid, näiteks siis vaatevälja keskel olid alguses liikuvad ruunid aga kogu kuvaekraan oli ikkagi paigal. Seekord siis oli uudsem kogemus, et kogu ekraan võbeles/värises. Sel hetkel oli ka võbelemine liikunud rinnaku piirkonnast kõrgemale, kuid ei tajunud enam, kas ta ikka peakolu võbeles või mitte. Võimalik, et siis peakolu oli nagu spasmides ja võbeles ja seetõttu siis ka kogu kuvatav kosmosesse lendamine oli võbelev nagu päriselt ongi elus kui kosmoselaev/sõiduk kiirust kogub. Igatahes oli seekord ka visuaalne pilt pisut teistsugusem. Mõneti nagu ehamatas, et kuidas nüüd pilt võbeleb/võriseb, et pole nagu väga normaalne ju, samas ei ole nagu sellist hirmu ja on uudishimu, et "lendame siis, anna aga gaasi!". 10 sekundit võbelevat lendamist mingite pallide/objektide vahel, ja seejärel siis kogu lendamise visuaal lülitati täiesti välja, nagu teleka lülitate välja jam omentaalselt pilt kaob. Avasin silmad ja sisi mõistsin, et arvuti ekraani pisut helendav pilt lülitas ekraani välja sekund tagasi. Seega oli nagu huvitav hüpnootiline võte, et olete mingis seisundis ja siis käib mingi plõks, näiteks mingi väike valgusallikas/monitor lülitab end välja/mustaks, või teeb hüpnotisöör mingi plõksu sõrmedega, ja ongi koheselt visuaalid kadunud ja olek teadvusel. See oli siis selline ootamatu huvitav lõpp psühhotehnikale.
Seega oli küllalt huvitav sellist asjaolude tõttu:
1. kuvati asju, mida olin esmakordselt alles hiljuti uurinud internetist.
2. huvitav keha võbelemise tajumine
3. huvitav, et vaate ekraani värises, võimalik, et ka peakolu värises, ei oska öelda, tuleks filmida järgmine kord.
4. huvitav hüpnootiline lõpp psühho tehnikale, et klõps ja kogu pilt võeti eest ära ja tulin nö teadvusele.
Selline siis oli minu üks mediteerimine või kuidas seda niemtada.
Üsna igav eksole. Aga mulle teekski rõõmu, kui ka teie räägiks oma kogemustest ja olgu nad kuitahes igavad.
Head rääkimist.
| Q1 25. detsember 2019, kl 15.27 |
| 0P 25. detsember 2019, kl 15.38 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Aga kas Sa OP mingit muud kehalist tegevust ei har
> rasta....näiteks jõusaali?...:)
vahel spordin. Budism tundub olema selline kõige mahukam filosoofia, selle puhul on jooga näol sport sisse kirjutatud inimese elustiili. Muidugi on spordi mõiste hägune, et kas see on ikka sport kui mõni joogatab?
Aga sa Ku jaga teistele oma protokollitud une asju. Mina unesid ei näe eriti seetõttu võiks keegi teine neist arutleda, tegu on ju populaarse temaatikaga.
-------------------------------------------------------
> Aga kas Sa OP mingit muud kehalist tegevust ei har
> rasta....näiteks jõusaali?...:)
vahel spordin. Budism tundub olema selline kõige mahukam filosoofia, selle puhul on jooga näol sport sisse kirjutatud inimese elustiili. Muidugi on spordi mõiste hägune, et kas see on ikka sport kui mõni joogatab?
Aga sa Ku jaga teistele oma protokollitud une asju. Mina unesid ei näe eriti seetõttu võiks keegi teine neist arutleda, tegu on ju populaarse temaatikaga.
| Q1 25. detsember 2019, kl 16.24 |
Jah...mul on natuke sportimine soiku jäänud aga eks siis uueaastalubadus saab mõtte ehk.
Kust Sa Op tead, et unesi ei näe? See, et hommikul ei mäleta ei tähenda mittenägemist. Lihtsalt aju "mälukeskus" on selliste asjade juures mittetöötav...kuna "seal" pole ju midagi vajalikku.
No umbes nagu poolööd üleval istuda ja niisama suvaliselt televiisorit passida. Kui ma Sinult hommikul küsiksin " Mis siis telekast öösel ka huvitavat tuli ?"
Vastaksid Sa: "eee??...ei mäleta..."...:)
Kust Sa Op tead, et unesi ei näe? See, et hommikul ei mäleta ei tähenda mittenägemist. Lihtsalt aju "mälukeskus" on selliste asjade juures mittetöötav...kuna "seal" pole ju midagi vajalikku.
No umbes nagu poolööd üleval istuda ja niisama suvaliselt televiisorit passida. Kui ma Sinult hommikul küsiksin " Mis siis telekast öösel ka huvitavat tuli ?"
Vastaksid Sa: "eee??...ei mäleta..."...:)
| Ajurveeda teaduste doktor striider 25. detsember 2019, kl 18.00 |
Lugesin teie enesehaletsusest ja panin pendelt.
Teie mureks on see, et te ei kasuta piisavalt ajurveeda hambapastat ja see tekitab teil halba hingeõhku, mis omakorda võib viia sooleparasiitide tekkeni.
Toksilistest kemikaalidest rääkides mainisime ka, et oluline on puhas hambapasta – suhu pandu ju imendub meie organismi veel eriti kiirelt! Seega, miks mitte segada enesele kokku oma enda looduspuhas ajurveeda hambapasta! Selleks sega omavahel kokku võimalikult mahedaist allikaist pärit:
1 – 2 spl kookosõli (timmi seda kogust nii, et tekiks sulle meelepärane konsistents, nii umbes 10W-40)
3 spl söögisoodat, 1 spl pesuvalgendit
3 – 4 tilka mõnd eeterlikku õli (riitsinusõli ja münt annavad kõige värskema tunde)
Säilita pastat õhukindlalt suletavas anumas.
Ja ei jäägi üle muud, kui soovida kõigile enesearmastusest ja ojasest pakatavat kevadet!
Teie mureks on see, et te ei kasuta piisavalt ajurveeda hambapastat ja see tekitab teil halba hingeõhku, mis omakorda võib viia sooleparasiitide tekkeni.
Toksilistest kemikaalidest rääkides mainisime ka, et oluline on puhas hambapasta – suhu pandu ju imendub meie organismi veel eriti kiirelt! Seega, miks mitte segada enesele kokku oma enda looduspuhas ajurveeda hambapasta! Selleks sega omavahel kokku võimalikult mahedaist allikaist pärit:
1 – 2 spl kookosõli (timmi seda kogust nii, et tekiks sulle meelepärane konsistents, nii umbes 10W-40)
3 spl söögisoodat, 1 spl pesuvalgendit
3 – 4 tilka mõnd eeterlikku õli (riitsinusõli ja münt annavad kõige värskema tunde)
Säilita pastat õhukindlalt suletavas anumas.
Ja ei jäägi üle muud, kui soovida kõigile enesearmastusest ja ojasest pakatavat kevadet!
| Mädaprits 25. detsember 2019, kl 18.08 | Registreerus: 5 aastat tagasi Postitusi: 66 |
Q kirjeldatud mõte on omane filosoofidele, näiteks alloleva video "Schrödinger's cat"-i puhul.
Tänapäeval on selle filosoofia peale pidanud mõtisklema ka osakeste füüsikud.
Kas me nägime eile und on sarnane küsimus, et kas Schrödinger'i kas on elus või mitte.
https://en.wikipedia.org/wiki/Schr%C3%B6dinger...
Esoteerika huviliste seas on sarnaselt laialt levinud mõte, et esoteerika toimimist ei saagi tõestada. Näitena võivad nad tuua selgituse, et meditatiivsetes/esoteerilistes seisundites ei saa teadvusele tulla, kuna see halvaks meditatsiooni/esoteerika. Jms. Seetõttu on raske esoteerikat tõestada/uurida. Sarnane on siis videos toodud kassi juhtum, et ega pole lihtne tõestada/uurida, kas kass on hetkel elus või hoopis surnud. Ja ka raske on öelda, kas me nägime eile und või ei näinud.
Eks see elu ja inimene ole keerukas ja asju on keerukas tõestada. Raskeks teevad asjaolu juba ka inimkeel. Inimkeel abistab muidugi, aga ka pimestab inimesi. Näiteks luuakse sõna "sport", mis on pimestav ja eksitav ja hägune- keegi ei tea, mis see sport lõplikult on, kas jooga on sport näiteks või mitte? Seega on loodud inimkeelne kehv sõna. Ja paljud inimkeele sõnad teevad ajupesu jms asju, näiteks sõna "haritud/intelligentne" tekitab egohaiget ülemklassi(de) loomist, nagu ka indias on hindudel haige inimeste klassidesse jaotamine. Kui poleks haigeid sõnu nagu "haritlane", "kast/caste", siis võimalik, et poleks ka neid haigeid inimeste klassideks jaotamist. Samas siin on muidugi vaidluskoht, et mis oli enne, kas sõna või tegu, võimalik, et inimestel oli juba enne sõna "haritlane" ja enne eesti keele loomist haiglane suhtumine ülistada hariduse baasil jne.
Aga paraku kaasneb iga asjaga nii head kui ka halba, ja tundub, et kokkuvõttes on inimkeeltel pigem suur kasu ja ainult väike kahju. Inimkeel on ikkagi võimaldanud mõtteid arendada. Näiteks see kassi video on inimkeele abil kirja pandud idee. Kas ilma inimkeeleta oleks kunagi sellise idee peale üldse tuldud? Mõtisklused on ju hääl pea sees kasutades inimkeelt. Kuidas siis saaks üldse kuhugile areneda kui inimkeelt poleks? Võimalik, et äkki saaks ilma inimkeeleta aborigeeni moodi areneda mujale, kuhugile vaimsemasse/esoteerilisemasse olekusse? Paraku minul on kahtlus, et aborigeen ei arene mitte kui kuhugile, ei filosoofia valdkonnas kuhugile, ega ka mitte vaimses/esoteerilises valdkonnas. Mul on selline arvamus, kuid ega see arvamus pole raudpolt kindel. Seetõttu tasub lihtsalt mõtiskleda vahel ja korduvalt millegist, kuni see asi saab selgust. Aktiveerite oma ajus mingeid teemasid ja mõnikord siis tuleb taipamine ootamatult. Kõige abiks on minu arvates rääkimine. Rääkige häälena oma peas ja ka teistega valjult, või siin.
Head rääkimist.
Tänapäeval on selle filosoofia peale pidanud mõtisklema ka osakeste füüsikud.
Kas me nägime eile und on sarnane küsimus, et kas Schrödinger'i kas on elus või mitte.
https://en.wikipedia.org/wiki/Schr%C3%B6dinger...
Esoteerika huviliste seas on sarnaselt laialt levinud mõte, et esoteerika toimimist ei saagi tõestada. Näitena võivad nad tuua selgituse, et meditatiivsetes/esoteerilistes seisundites ei saa teadvusele tulla, kuna see halvaks meditatsiooni/esoteerika. Jms. Seetõttu on raske esoteerikat tõestada/uurida. Sarnane on siis videos toodud kassi juhtum, et ega pole lihtne tõestada/uurida, kas kass on hetkel elus või hoopis surnud. Ja ka raske on öelda, kas me nägime eile und või ei näinud.
Eks see elu ja inimene ole keerukas ja asju on keerukas tõestada. Raskeks teevad asjaolu juba ka inimkeel. Inimkeel abistab muidugi, aga ka pimestab inimesi. Näiteks luuakse sõna "sport", mis on pimestav ja eksitav ja hägune- keegi ei tea, mis see sport lõplikult on, kas jooga on sport näiteks või mitte? Seega on loodud inimkeelne kehv sõna. Ja paljud inimkeele sõnad teevad ajupesu jms asju, näiteks sõna "haritud/intelligentne" tekitab egohaiget ülemklassi(de) loomist, nagu ka indias on hindudel haige inimeste klassidesse jaotamine. Kui poleks haigeid sõnu nagu "haritlane", "kast/caste", siis võimalik, et poleks ka neid haigeid inimeste klassideks jaotamist. Samas siin on muidugi vaidluskoht, et mis oli enne, kas sõna või tegu, võimalik, et inimestel oli juba enne sõna "haritlane" ja enne eesti keele loomist haiglane suhtumine ülistada hariduse baasil jne.
Aga paraku kaasneb iga asjaga nii head kui ka halba, ja tundub, et kokkuvõttes on inimkeeltel pigem suur kasu ja ainult väike kahju. Inimkeel on ikkagi võimaldanud mõtteid arendada. Näiteks see kassi video on inimkeele abil kirja pandud idee. Kas ilma inimkeeleta oleks kunagi sellise idee peale üldse tuldud? Mõtisklused on ju hääl pea sees kasutades inimkeelt. Kuidas siis saaks üldse kuhugile areneda kui inimkeelt poleks? Võimalik, et äkki saaks ilma inimkeeleta aborigeeni moodi areneda mujale, kuhugile vaimsemasse/esoteerilisemasse olekusse? Paraku minul on kahtlus, et aborigeen ei arene mitte kui kuhugile, ei filosoofia valdkonnas kuhugile, ega ka mitte vaimses/esoteerilises valdkonnas. Mul on selline arvamus, kuid ega see arvamus pole raudpolt kindel. Seetõttu tasub lihtsalt mõtiskleda vahel ja korduvalt millegist, kuni see asi saab selgust. Aktiveerite oma ajus mingeid teemasid ja mõnikord siis tuleb taipamine ootamatult. Kõige abiks on minu arvates rääkimine. Rääkige häälena oma peas ja ka teistega valjult, või siin.
Head rääkimist.
| Q1 25. detsember 2019, kl 18.20 |
"Aktiveerite oma ajus mingeid teemasid ja mõnikord siis tuleb taipamine ootamatult"
No ma ikka seda koguaeg püüan seletada, pole olemas mingit aktiveeriat Su sees. See mis toimub on paratamatus. Sinu Op peas olevad mõtted järgnevad Sinu tegevustele ja ongi kõik...neil pole mingit otsustavat-jõudu...:)
No ma ikka seda koguaeg püüan seletada, pole olemas mingit aktiveeriat Su sees. See mis toimub on paratamatus. Sinu Op peas olevad mõtted järgnevad Sinu tegevustele ja ongi kõik...neil pole mingit otsustavat-jõudu...:)
| OP 25. detsember 2019, kl 18.57 |
Kui mõelda, et kõik on paratamatus, siis see sõna "paratamatus" tähendaks filosoofilist lähenemist, mille eesmärk on lihtsustada asju nii, et saaks neid nimetada/selgitada võimalikult lihtsakoeliselt. Näiteks põhjendada, et kõik on hetk iga nähtuse teema kohta. Või öelda, et kõik on paratamatus. Või kasutada inimkeele lihtsaimat sõna "olema" ja öelda, et "nii on" või "asjad (lihtsalt) on", või siis vastata "mina olen". Paraku selline lähenemine valib lihtsalt inimkeele kõige lihtsamad sõnad, sellised üldisemad sõnad, mille abil saab kõike mingil määral selgitada/kirjeldada. Kui selgitada maailma fraasiga "kõik on paratamatus", siis kas see tekitab tunde, et nüüd on kõik öeldud ja selge? Mulle tundub, et kõik ei ole selge kui nii läheneda maailmale. Sest kas tekkis siis selgus küsimusele, et kas ma nägin eile und või mitte, kas tekkis selgus küsimusele, kas kass on elus või mitte, kas tekkisid mingid järgnevad mõtted ja diskussioon- ei tekkinud. Mulle tundub, et paratamatus on üks seletus/tahk/vaatevinkel elule. Kuid nagu selgitasin, siis juba inimkeel kui selline, sh oma kõige üldisemate sõnadega, on piirav ja eksitav.
Näiteks inimkeele abil saab luua täiesti korraliku lause/mõtte: "Kõik, mis ma räägin on vale". Selliseid mõtteid/lauseid laseb inimkeel luua, samas on see lause ju väga vildakas. Sest ta ei anna selgust, on ebaselge ja ju siis võib öelda, et inimkeeled ongi sellised vigased süsteemid kui nad selliseid vigaseid lauseid lasevad koostada. Lause on vildakas, kuna kui on tõene, et lause ütleja räägib alati valet, kõik tema öeldu on vale, siis ka tema käesolev lause "Kõik, mis ma räägin on vale" peab olema valetamine. Järeldus oleks, et pigem kõik mida see ütleja ütleb on tõene. Seega kogu esialgne lause jääb ebaselgeks, ei ole arusaama, kas ütleja räägib siis tõde või valet. Seega inimkeel on ebatäiuslik kui laseb selliseid segaseid lauseid koostada.
Kui öelda, et mõtted järgnevad tegevustele, siis kas saab öelda, et mõtted järgnevad mõtetele ehk mõttetegevusele? Näiteks reaalteadused on näide, kus tehakse järeldusi eelnevate järelduste/mõtete baasil/järel. Nii sünnivad uued mõtted, teooriad ja lõpuks toodud kassi video. Kas kassi video sündimine oli paratamatus, või midagi enamat? Arvan, et oli enamat, tegu oli mõttetöö viljaga. Kas mõttetöö viljad on etteteada paratamatus? Võimalik. Aga esmalt tuleks ju teostada mõttetööd, et jõuda ideedeni, alles seejärel saab soovi korral neid ideid nimetada paratamatuseks, kuid võib nimetada ka muud moodi. Kui mõttetööd mitte teha, siis kas jõuaks kuhugile? Arvan, et mitte.
Esmalt siis sellised mõtted.
Mind ennast huvitab mõttearendus inimkeele teemal. Et kas inimene üldse areneks kuhugile ilma keeleta, teisisõnu küsides: et kas jõuaksime samasse paratamatusesse ni inimkeelega kui ilma? Jms seonduvad keele alased mõtted on viimasel ajal huvipakkuvad.
Näiteks inimkeele abil saab luua täiesti korraliku lause/mõtte: "Kõik, mis ma räägin on vale". Selliseid mõtteid/lauseid laseb inimkeel luua, samas on see lause ju väga vildakas. Sest ta ei anna selgust, on ebaselge ja ju siis võib öelda, et inimkeeled ongi sellised vigased süsteemid kui nad selliseid vigaseid lauseid lasevad koostada. Lause on vildakas, kuna kui on tõene, et lause ütleja räägib alati valet, kõik tema öeldu on vale, siis ka tema käesolev lause "Kõik, mis ma räägin on vale" peab olema valetamine. Järeldus oleks, et pigem kõik mida see ütleja ütleb on tõene. Seega kogu esialgne lause jääb ebaselgeks, ei ole arusaama, kas ütleja räägib siis tõde või valet. Seega inimkeel on ebatäiuslik kui laseb selliseid segaseid lauseid koostada.
Kui öelda, et mõtted järgnevad tegevustele, siis kas saab öelda, et mõtted järgnevad mõtetele ehk mõttetegevusele? Näiteks reaalteadused on näide, kus tehakse järeldusi eelnevate järelduste/mõtete baasil/järel. Nii sünnivad uued mõtted, teooriad ja lõpuks toodud kassi video. Kas kassi video sündimine oli paratamatus, või midagi enamat? Arvan, et oli enamat, tegu oli mõttetöö viljaga. Kas mõttetöö viljad on etteteada paratamatus? Võimalik. Aga esmalt tuleks ju teostada mõttetööd, et jõuda ideedeni, alles seejärel saab soovi korral neid ideid nimetada paratamatuseks, kuid võib nimetada ka muud moodi. Kui mõttetööd mitte teha, siis kas jõuaks kuhugile? Arvan, et mitte.
Esmalt siis sellised mõtted.
Mind ennast huvitab mõttearendus inimkeele teemal. Et kas inimene üldse areneks kuhugile ilma keeleta, teisisõnu küsides: et kas jõuaksime samasse paratamatusesse ni inimkeelega kui ilma? Jms seonduvad keele alased mõtted on viimasel ajal huvipakkuvad.
| Q1 25. detsember 2019, kl 19.13 |
"Et kas inimene üldse areneks kuhugile ilma keeleta, teisisõnu küsides: et kas jõuaksime samasse paratamatusesse ni inimkeelega kui ilma? "
Eee...:)
Tähendab, inimkeel on ego üks väljendusvorme. Ilma ego tunnetamiseta jõuda paratamatusse?? No näiteks koer on paratamatuses. On ta sinna kuidagi jõudnud?
Sul peab ennem olema illusioon, Sa pead seda nägema ja sellekaudu käituma, et saaksid aru ja Valgustuksid...:)
Eee...:)
Tähendab, inimkeel on ego üks väljendusvorme. Ilma ego tunnetamiseta jõuda paratamatusse?? No näiteks koer on paratamatuses. On ta sinna kuidagi jõudnud?
Sul peab ennem olema illusioon, Sa pead seda nägema ja sellekaudu käituma, et saaksid aru ja Valgustuksid...:)
| OP 25. detsember 2019, kl 21.51 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tähendab, inimkeel on ego üks väljendusvorme
Inimkeel teenib mitmeid eesmärke ja ego väljendab end mitete vahenditega ja mitmetel viisidel.
Seetõttu ei ole ego jaoks inimkeelt vaja ja tuleks välja mõelda muu seletus.
Wikipeedias öeldakse, et pole selgust kuidas inimkeel tekkis ja miks ta tekkis, seejuures ei mainita ego üldse. Ka ego definitsioon on segane, kuid minu arvates üks selgeim seletus tuleneb psühhiaatrite Egogram'iga, räägin sellest kunagi hiljem.
Eelnevalt ütlesid, et mõtted järgnevad tegudele. Lisan uuesti oma kahtluse sellele ideele: mõtted järgnevad mõtetele ehk mõttetegevusele. Seega mõtete põhjuseks ehk käivitajaks on eelnevad mõtted.
> . Ilma ego tunnetamiseta jõuda paratamatusse?? No
> näiteks koer on paratamatuses. On ta sinna kuidagi
> jõudnud?
Mida tähendab paratamatusesse jõudmine?
Inimkeelne sõna "paratamatus" on kirjeldav sõna ehk omadus sõna, mis kirjeldab, et miski oli ette ennustatav, möödapöösmatu, kuid ta ei ole nimisõna, st, ei ole olemas sellist kohta nagu paratamatus.
Filosoofiliselt võib mõelda, et iga asi, mis maailmas aset leiab, on põhjustatud mingitest toimunud asjaoludest, põhjustajatest. Näiteks meie olevik on põhjustatud/tingitud ajaloost. Sel juhul võiks mõelda, et inimkeele teke oli põhjustatud mingitest asjadest ja möödapääsmatu. Siis küsiks kordavalt taas, et millistest asjadest oli inimkeel põhjustatud siis, miks ta tekkis. Paraku teadlased omavad mitemid hüputeese, aga ühest vastust ei oma. Võiks olla mõte, et inimkeel tekkis, kuna ego vajas end kuidagi väljendada, st, et ego tekkimisega/eksisteerimisega tekiks inimkeel paratamatult. Aga juba selgitasime, et inimkeel ei teeni ainult ego huve ja ego väljendab peale inimkeele end ka muudel viisidel. Seetõttu seos "ego --> keel" ei kõla loogiliselt.
Ja ka paratamatuse idee ei kõla loogiliselt, kuna paratamatu on ainult üks-ühele protsess, kus on ainult üks variant võimalik. Näiteks kivi viskamisel on ainult võimalik 1 paratamatu tulemus- ta kukub alla. Inimkeele ja ego vahel aga on mitu-mitu vaheline seos, nagu näiteid tõime. Seetõttu seal ei ole midagi paratamatut.
Mida tähendab ego tunnetamine ja kaasnev muu jutt? Ka sellega tahad öelda seda, et loomadel pole inimeste sarnast teadvust, pole nn minapilti? Jah, loomadel on teistsugune psüühika, kuid mismoodi siis loomad pole jõudnud kuhugile mainitavasse paratamatusesse ja mida see üldse tähendab, et loomad pole paratamatuses? Loomadel on psüühika teistsugusem aga nad elavad suht sarnast elu nagu inimesed. Näiteks lõvide karjas käituvad lõvid nagu inimesed oma sootsiumides. Mis mõttes loomad pole kuhugile jõudnud või on kuidagi erinevamad kui inimesed?
> Sul peab ennem olema illusioon, Sa pe
> ad seda nägema ja sellekaudu käituma, et saaksid a
> ru ja Valgustuksid...:)
Sellega tahad vist öelda seda, et illusioonid tekitavad mõtteid, ja tegevusi. Mitte aga inimkeel, ega inimkeeles mõtlemine? Kas ei tundu, et illusioonid ja mõtted tulenevad teistest mõtetest? Ja too näide illusioonist, mis tekitab arengut või mõtteid.
Üldiselt siis ei saanud ma aru, mida sa rääkisid ja peamiselt siis nagu ikka seetõttu, et kasutati tundmatuid termineid. Kuid sel juhul tuleb hakata esmalt mõisteid lahti rääkima. Tuleb vaadelda ka, mis oli esialgseks küsimuseks. Noh ja kui selgub, et siiski ei jõua selgusele ei mõistetes ega muus, siis on kasutegur ikkagi alati olemas. Näiteks kasvõi see, et arutlus tekitas teistele mingeid uusi mõtteid.
-------------------------------------------------------
> Tähendab, inimkeel on ego üks väljendusvorme
Inimkeel teenib mitmeid eesmärke ja ego väljendab end mitete vahenditega ja mitmetel viisidel.
Seetõttu ei ole ego jaoks inimkeelt vaja ja tuleks välja mõelda muu seletus.
Wikipeedias öeldakse, et pole selgust kuidas inimkeel tekkis ja miks ta tekkis, seejuures ei mainita ego üldse. Ka ego definitsioon on segane, kuid minu arvates üks selgeim seletus tuleneb psühhiaatrite Egogram'iga, räägin sellest kunagi hiljem.
Eelnevalt ütlesid, et mõtted järgnevad tegudele. Lisan uuesti oma kahtluse sellele ideele: mõtted järgnevad mõtetele ehk mõttetegevusele. Seega mõtete põhjuseks ehk käivitajaks on eelnevad mõtted.
> . Ilma ego tunnetamiseta jõuda paratamatusse?? No
> näiteks koer on paratamatuses. On ta sinna kuidagi
> jõudnud?
Mida tähendab paratamatusesse jõudmine?
Inimkeelne sõna "paratamatus" on kirjeldav sõna ehk omadus sõna, mis kirjeldab, et miski oli ette ennustatav, möödapöösmatu, kuid ta ei ole nimisõna, st, ei ole olemas sellist kohta nagu paratamatus.
Filosoofiliselt võib mõelda, et iga asi, mis maailmas aset leiab, on põhjustatud mingitest toimunud asjaoludest, põhjustajatest. Näiteks meie olevik on põhjustatud/tingitud ajaloost. Sel juhul võiks mõelda, et inimkeele teke oli põhjustatud mingitest asjadest ja möödapääsmatu. Siis küsiks kordavalt taas, et millistest asjadest oli inimkeel põhjustatud siis, miks ta tekkis. Paraku teadlased omavad mitemid hüputeese, aga ühest vastust ei oma. Võiks olla mõte, et inimkeel tekkis, kuna ego vajas end kuidagi väljendada, st, et ego tekkimisega/eksisteerimisega tekiks inimkeel paratamatult. Aga juba selgitasime, et inimkeel ei teeni ainult ego huve ja ego väljendab peale inimkeele end ka muudel viisidel. Seetõttu seos "ego --> keel" ei kõla loogiliselt.
Ja ka paratamatuse idee ei kõla loogiliselt, kuna paratamatu on ainult üks-ühele protsess, kus on ainult üks variant võimalik. Näiteks kivi viskamisel on ainult võimalik 1 paratamatu tulemus- ta kukub alla. Inimkeele ja ego vahel aga on mitu-mitu vaheline seos, nagu näiteid tõime. Seetõttu seal ei ole midagi paratamatut.
Mida tähendab ego tunnetamine ja kaasnev muu jutt? Ka sellega tahad öelda seda, et loomadel pole inimeste sarnast teadvust, pole nn minapilti? Jah, loomadel on teistsugune psüühika, kuid mismoodi siis loomad pole jõudnud kuhugile mainitavasse paratamatusesse ja mida see üldse tähendab, et loomad pole paratamatuses? Loomadel on psüühika teistsugusem aga nad elavad suht sarnast elu nagu inimesed. Näiteks lõvide karjas käituvad lõvid nagu inimesed oma sootsiumides. Mis mõttes loomad pole kuhugile jõudnud või on kuidagi erinevamad kui inimesed?
> Sul peab ennem olema illusioon, Sa pe
> ad seda nägema ja sellekaudu käituma, et saaksid a
> ru ja Valgustuksid...:)
Sellega tahad vist öelda seda, et illusioonid tekitavad mõtteid, ja tegevusi. Mitte aga inimkeel, ega inimkeeles mõtlemine? Kas ei tundu, et illusioonid ja mõtted tulenevad teistest mõtetest? Ja too näide illusioonist, mis tekitab arengut või mõtteid.
Üldiselt siis ei saanud ma aru, mida sa rääkisid ja peamiselt siis nagu ikka seetõttu, et kasutati tundmatuid termineid. Kuid sel juhul tuleb hakata esmalt mõisteid lahti rääkima. Tuleb vaadelda ka, mis oli esialgseks küsimuseks. Noh ja kui selgub, et siiski ei jõua selgusele ei mõistetes ega muus, siis on kasutegur ikkagi alati olemas. Näiteks kasvõi see, et arutlus tekitas teistele mingeid uusi mõtteid.
| OP 26. detsember 2019, kl 01.40 |
Väga sagedasti kopeeritakse teiste mõtteid ja teksti, mis paneb mind imestama, et kas siis ise ei suuda mõelda ja rääkida?
Alloleva omaloodud jutu sisuks soovitatakse osta nn ajurveeda hambapastasid, need maksavad teil kuskil 6 eur/tuup nagu kiire guugeldus näitas. Nende lihtsam nimetus on "floorivabad" hambapastad. Nad on idee poolest midagi sarnast nagu valge shokolaad ja kofeiinivaba kohvi.
Minu arvamus on selline, et kui te soovite õppida hambaid hooldama, siis küsige nõu nendelt rahvustelt, kellel need on heas korras.
Minu üldine arvamus on selline, et ülitervete hammaste ja organitega surra on raiskamine. See on minu seisukoht, ja pole kusagilt kopeeritud, ega nõua mul pingutust, et teiega jagada, lihtsalt paar minutit, et kirja panna.
Millised on teie seisukohad selles elus?
Head rääkimist.
--
---
Ajurveeda teaduste doktor striider Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lugesin teie enesehaletsusest ja panin pendelt.
>
> Teie mureks on see, et te ei kasuta piisavalt aju
> rveeda hambapastat ja see tekitab teil halba hinge
> õhku, mis omakorda võib viia sooleparasiitide tekk
> eni.
Tundub, et selle ülal oleva jutu kirjutasid ise.
> Toksilistest kemikaalidest rääkides mainis
Alates sellest "Toksilistest" sõnast on kogu sinu tekst kopipasteeritud sealt artiklist:
https://www.nelli.ee/kuus-ajurveeda-nippi-eluenergia-suurendamiseks
Alloleva omaloodud jutu sisuks soovitatakse osta nn ajurveeda hambapastasid, need maksavad teil kuskil 6 eur/tuup nagu kiire guugeldus näitas. Nende lihtsam nimetus on "floorivabad" hambapastad. Nad on idee poolest midagi sarnast nagu valge shokolaad ja kofeiinivaba kohvi.
Minu arvamus on selline, et kui te soovite õppida hambaid hooldama, siis küsige nõu nendelt rahvustelt, kellel need on heas korras.
Minu üldine arvamus on selline, et ülitervete hammaste ja organitega surra on raiskamine. See on minu seisukoht, ja pole kusagilt kopeeritud, ega nõua mul pingutust, et teiega jagada, lihtsalt paar minutit, et kirja panna.
Millised on teie seisukohad selles elus?
Head rääkimist.
--
---
Ajurveeda teaduste doktor striider Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lugesin teie enesehaletsusest ja panin pendelt.
>
> Teie mureks on see, et te ei kasuta piisavalt aju
> rveeda hambapastat ja see tekitab teil halba hinge
> õhku, mis omakorda võib viia sooleparasiitide tekk
> eni.
Tundub, et selle ülal oleva jutu kirjutasid ise.
> Toksilistest kemikaalidest rääkides mainis
Alates sellest "Toksilistest" sõnast on kogu sinu tekst kopipasteeritud sealt artiklist:
https://www.nelli.ee/kuus-ajurveeda-nippi-eluenergia-suurendamiseks
| Q1 26. detsember 2019, kl 17.50 |
| OP 26. detsember 2019, kl 18.15 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Ka sellega tahad öelda seda, et loomadel pole ini
> meste sarnast teadvust, pole nn minapilt"
> Teadv
> us on universaalne mitte lokaalne. Loom ei ole tea
> dvusel...inimene pole teadvusel. Teadvus Ise on te
> advusel...:)
Seega pakud, et inimestel ja loomadel on teadvusega sama olukord, võib öelda, et nad pole teadvusel.
Mida mõtlesid siis selle all, et koer on paratamatuses?
Mida mõtlesid selle all, et mõtted järgnevad tegudele? Kordan sellekohta omapoolsed mõtet, et
mõtted järgnevad mõtetele ja esinevad ka enne tegusid, mitte ainult pärast tegusid.
Kui sa ei soovi olla selge, siis las jääda su jutt arusaamatuks.
Milliseid psühho tehnikaid teised on viimasel ajal praktiseerinud?
-------------------------------------------------------
> "Ka sellega tahad öelda seda, et loomadel pole ini
> meste sarnast teadvust, pole nn minapilt"
> Teadv
> us on universaalne mitte lokaalne. Loom ei ole tea
> dvusel...inimene pole teadvusel. Teadvus Ise on te
> advusel...:)
Seega pakud, et inimestel ja loomadel on teadvusega sama olukord, võib öelda, et nad pole teadvusel.
Mida mõtlesid siis selle all, et koer on paratamatuses?
Mida mõtlesid selle all, et mõtted järgnevad tegudele? Kordan sellekohta omapoolsed mõtet, et
mõtted järgnevad mõtetele ja esinevad ka enne tegusid, mitte ainult pärast tegusid.
Kui sa ei soovi olla selge, siis las jääda su jutt arusaamatuks.
Milliseid psühho tehnikaid teised on viimasel ajal praktiseerinud?
| Q1 26. detsember 2019, kl 18.57 |
| OP 26. detsember 2019, kl 19.34 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Mida mõtlesid siis selle all, et koer on paratama
> tuses?"
> Jah täiesti õigustatud küsimus.Aga... k
> as Sa arvaksid, et koer näeb teadlikke unesi?...:)
>
> ehk - "Mina koer, nüüd näen und ja küll see on
> ikka imelik ja vahva..."?
Seega nagu tavaliselt jätad oma ebaselged terminid ja mõtted selgitamata ja hüppad järgmisele teemale, eksole. Olgu peale, võtame uue teema. Saan aru, et teemaks on, milline on loomade ja inimeste teadvus. Ja täpsemalt, kas loomad näevad nn teadlikke unesid, mida vähesed vahel näevad?
Esmalt, enamik usub, et loomad näevad und. Selle kohta on kõige parem katse tehtud hiirtega, kelle une ajal oli aju liikumine peaaegu, et sarnane nende päevasele seiklusele, kus nad olid labürindis, ja sai isegi oletada, et millises laborindi kohas nad oma unenäos hetkel on. Magavad loomad, eriti nooremad, ka tõmblevad unes, ja teevad muid unenägudele omaseid nähtusi. Seetõttu on väga usutav, et loomad näevad und nägu ka inimesed ja eks neil olegi inimestega üsna sarnane aju ju. Suure tõenäosusega siis loomad näevad und, kuid teaduslikult täpset tõestust on raske tuua, sest ega unenäo pilti arvuti ekraanile ju kuidagi ei kuva.
Loomad näevad päris usutavasti ka seente/hallugeenide poolt esilekutsutud visuaale. Selel kohta olen vaadanud videosid ja on ilmselge, et tühja õhku vahtiv koer näeb hallukaid ja imestab, kuna loomad tavaliselt ju ei vahi tühja kohta, vaid ikka esemete peale.
Seega usutavasti loomad näevad und, ja ka esoteeriliste droogide hallukaid.
Nn peegli testiga on osad loomad ära adunud, et peegel näitab neid. See on siis üsna suur teadlikkuse tase, et mõistetakse, et peeglis on nemad, ehk siis "nemad ise" on olemas, neil on mingi eneseteadlikkus.
Ja nüüd küsida, et kas loomad on teadlikud oma unenägudes, st et saavad une ajal aru, et näevad und, nagu mõned esohobilised? Raske mõõta, mul ei teki küll hetkel ideed, kuidas seda mõõta ja uurida.
Seega sinu küsimusele ei ole kellelgi veel vastust, ja küsiks, et mis on sinu küsimuse eesmärk?
Võimalik, et osad andekad ahvid omavad une ajal mingit teadlikkust. Seda näiteks just nn pool-une faasides, kuna loomadel on ju pidev valvelolek ohtude tõttu, seega uni on selline pinnapealne, teadvus lipsab sinna sageli sisse. Arvan, et ahvid mingil määral aduvad, et magavad.
-------------------------------------------------------
> "Mida mõtlesid siis selle all, et koer on paratama
> tuses?"
> Jah täiesti õigustatud küsimus.Aga... k
> as Sa arvaksid, et koer näeb teadlikke unesi?...:)
>
> ehk - "Mina koer, nüüd näen und ja küll see on
> ikka imelik ja vahva..."?
Seega nagu tavaliselt jätad oma ebaselged terminid ja mõtted selgitamata ja hüppad järgmisele teemale, eksole. Olgu peale, võtame uue teema. Saan aru, et teemaks on, milline on loomade ja inimeste teadvus. Ja täpsemalt, kas loomad näevad nn teadlikke unesid, mida vähesed vahel näevad?
Esmalt, enamik usub, et loomad näevad und. Selle kohta on kõige parem katse tehtud hiirtega, kelle une ajal oli aju liikumine peaaegu, et sarnane nende päevasele seiklusele, kus nad olid labürindis, ja sai isegi oletada, et millises laborindi kohas nad oma unenäos hetkel on. Magavad loomad, eriti nooremad, ka tõmblevad unes, ja teevad muid unenägudele omaseid nähtusi. Seetõttu on väga usutav, et loomad näevad und nägu ka inimesed ja eks neil olegi inimestega üsna sarnane aju ju. Suure tõenäosusega siis loomad näevad und, kuid teaduslikult täpset tõestust on raske tuua, sest ega unenäo pilti arvuti ekraanile ju kuidagi ei kuva.
Loomad näevad päris usutavasti ka seente/hallugeenide poolt esilekutsutud visuaale. Selel kohta olen vaadanud videosid ja on ilmselge, et tühja õhku vahtiv koer näeb hallukaid ja imestab, kuna loomad tavaliselt ju ei vahi tühja kohta, vaid ikka esemete peale.
Seega usutavasti loomad näevad und, ja ka esoteeriliste droogide hallukaid.
Nn peegli testiga on osad loomad ära adunud, et peegel näitab neid. See on siis üsna suur teadlikkuse tase, et mõistetakse, et peeglis on nemad, ehk siis "nemad ise" on olemas, neil on mingi eneseteadlikkus.
Ja nüüd küsida, et kas loomad on teadlikud oma unenägudes, st et saavad une ajal aru, et näevad und, nagu mõned esohobilised? Raske mõõta, mul ei teki küll hetkel ideed, kuidas seda mõõta ja uurida.
Seega sinu küsimusele ei ole kellelgi veel vastust, ja küsiks, et mis on sinu küsimuse eesmärk?
Võimalik, et osad andekad ahvid omavad une ajal mingit teadlikkust. Seda näiteks just nn pool-une faasides, kuna loomadel on ju pidev valvelolek ohtude tõttu, seega uni on selline pinnapealne, teadvus lipsab sinna sageli sisse. Arvan, et ahvid mingil määral aduvad, et magavad.
| OP 26. detsember 2019, kl 19.56 |
Ja veel üks lisamõtisklus: andsid mõista, et inimeste ja loomade nn teadvus on sama/samaväärne. Sel juhul peaks loomad nägema teadlikke unesid nagu ka esohobilised.
Selline järelduste ahel tekib sinu aluseks olevatele eeldustele/mõtetele.
Rääkides veel loomade unenägudest, siis arvan, et seal nad näevad ainult reaalset maailma, seda mida nad igapäev oma silmadega näevad. Ei midagi esoteerilist. Aga nende unes on siiski fantaasia olemas, näiteks näevad kuidas nad mängivad teiste loomadega, kuidas söövad-sellised praktilised elulised unenäod.
Mis teised arvavad?
Selline järelduste ahel tekib sinu aluseks olevatele eeldustele/mõtetele.
Rääkides veel loomade unenägudest, siis arvan, et seal nad näevad ainult reaalset maailma, seda mida nad igapäev oma silmadega näevad. Ei midagi esoteerilist. Aga nende unes on siiski fantaasia olemas, näiteks näevad kuidas nad mängivad teiste loomadega, kuidas söövad-sellised praktilised elulised unenäod.
Mis teised arvavad?
| Q1 26. detsember 2019, kl 20.23 |
| OP 26. detsember 2019, kl 20.33 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "See on siis üsna suur teadlikkuse tase, et mõiste
> takse, et peeglis on nemad, ehk siis "nemad ise" o
> n olemas....,"
> hmm...tähendab... nagu saan aru,
> Sa Onu Pähh pead ennast selleks millist pilti pee
> glist näed?...:)
Jah. Ja mitte ainult mina, vaid ka kõik inimesed saavad aru,et peeglis on nemad, mitte aga keegi teine.
Peegel ei näita mõtteid, ega ajus sees olevaid iseloomu omadusi, kuid on piisav, et tõestada, et isik adub, et ta on olemas ja füüsiliselt sellise väljanägemisega nagu peegel näitab.
Peegli testi detailsemalt oli vist selline, et loom pannakse uinutitega magama, seejärel joonistatakse tema keha peale täpp, mida ta nii kergelt üles ei leiaks, aga just peegli abil leiaks ta selle kiirelt. Uimasena ärkav loom vaatab peeglisse, märkab täppi peegelpildil, seejärel vaatab oma keha ja hakkab täppi oma kehalt uurima, sest ta saab aru, et peegel näitas teda ja ta on olemas, mitte aga pole peeglis mingi muu loom, vaid tema ise, ta teab, et ta on olemas.
Mõtlesin, et kui eemaldada inimkeelest sõna "olema" ja muud sellised sõnad, ka "elama", siis kuidas inimene siis oma olemasolu tunnetaks. Võibolla siis ta ei omaks enese teadlikkust.
-------------------------------------------------------
> "See on siis üsna suur teadlikkuse tase, et mõiste
> takse, et peeglis on nemad, ehk siis "nemad ise" o
> n olemas....,"
> hmm...tähendab... nagu saan aru,
> Sa Onu Pähh pead ennast selleks millist pilti pee
> glist näed?...:)
Jah. Ja mitte ainult mina, vaid ka kõik inimesed saavad aru,et peeglis on nemad, mitte aga keegi teine.
Peegel ei näita mõtteid, ega ajus sees olevaid iseloomu omadusi, kuid on piisav, et tõestada, et isik adub, et ta on olemas ja füüsiliselt sellise väljanägemisega nagu peegel näitab.
Peegli testi detailsemalt oli vist selline, et loom pannakse uinutitega magama, seejärel joonistatakse tema keha peale täpp, mida ta nii kergelt üles ei leiaks, aga just peegli abil leiaks ta selle kiirelt. Uimasena ärkav loom vaatab peeglisse, märkab täppi peegelpildil, seejärel vaatab oma keha ja hakkab täppi oma kehalt uurima, sest ta saab aru, et peegel näitas teda ja ta on olemas, mitte aga pole peeglis mingi muu loom, vaid tema ise, ta teab, et ta on olemas.
Mõtlesin, et kui eemaldada inimkeelest sõna "olema" ja muud sellised sõnad, ka "elama", siis kuidas inimene siis oma olemasolu tunnetaks. Võibolla siis ta ei omaks enese teadlikkust.
| Mädaprits 26. detsember 2019, kl 20.37 | Registreerus: 5 aastat tagasi Postitusi: 66 |
| Q1 26. detsember 2019, kl 20.51 |
No kust otsast see siis eneseteadlikuse test on? See, et laps hakkab eristama keha objektina teistest objektidest (tegelikult objekte reaalselt ei eksisteeri), pole eneseteadlikusega kuidagi seotud. Mõnikord tahaks juukseid katkuda, et Sa OP aru ei saa mis ma räägin...ja ma pole kindel kas juukseid tahan endal või Sinul katkuda...:)
| OP 26. detsember 2019, kl 21.27 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No kust otsast see siis eneseteadlikuse test on? S
> ee, et laps hakkab eristama keha objektina teistes
> t objektidest (tegelikult objekte reaalselt ei eks
> isteeri), pole eneseteadlikusega kuidagi seotud. M
> õnikord tahaks juukseid katkuda, et Sa OP aru ei s
> aa mis ma räägin...ja ma pole kindel kas juukseid
> tahan endal või Sinul katkuda...:)
Ega peegli testi puhul ongi vaidlused, et kas ta ikka on piisavalt pädev, kuid üldiselt inimesed arvavad, et see test tõestab kenasti. Võib-olla kasutasin valet sõna. Õigem väljend on, et peegli test mõõdab laste puhul "Bodily self-awareness"'-i ja loomade puhul tundub, et sama. Aga jah, loomade puhul on see sõna "bodily/kehaline" milelgipärast siit-sealt tekstidest ära jäetud, seega eksitav, mis sõna kasutada.
Saan aru, et uueks teemaks on eneseteadlikkuse mõiste, eksole?
Noh, see mõiste on lähedane ego mõistega, mille puhul üritatakse selgitada asju virtuaalse inimesena. Et leidub selline ego, mis on mingi persoon, kellel on sellised ja sellised omadused ja on teistsugused nähtamatud persoonid inimese peas, ja siis inimene käitub kord ühe ettekujuteldava persooni järgi ja kord teise järgi. Näiteks on siis mõnikord lapsemeelne, teinekord lapsevanemalik- mõlema rolli puhul armastatakse modelleerida/selgitada nähtamatu /virtuaalne persoon ja nimetada seda siis ego'ks ja alter ego'ks ja ka tõeliseks mina'ks.
Samas ei ole vajadust vaadelda asju sedalaadi virtuaalsete inimestena ja seda tõdes ego mõiste looja Freud ise ja tunnistas, et ta eksis selel mõistega ja andis uue tähenduse egonduse mõistetele. Mäletamistmööda oli see sedapidine, et enam ei vaadelda, et inimese iseloom koosneb minadest, egam uduest elusolenditest, vaid inimese peakolu koosneb lihtsalt hulgast objektidest ja funktsioonidest. Et siis pole olemas mingit ego "kuri lapsevanem", vaid on mitu emotsiooni, mälestust, soovi , tõekspidamist, uskumust ja muud, mis määravad selle, kui inimene käitub "kurja lapsevanemana". Ja ei ole olemas mingit tõelist mina kusagil peakolus nende kurjade lastevanemate ja asjade vahel, vaid on olemas selline supp erinevatest asjadest, ja raske hinnata, millal milline neist aktiviisem on või tõelisem on, nad on kõik neutraalsed ja tõelised, nende hulgas pole mingit ego ega tõelist mina. Sedapidine huvitav seletus siis.
Uueks teemaks on siis eneseteadlikkuse mõiste, eksole. Eks see sõna tähendab, kuivõrd teadlik inimene on oma peakolu sees toimuvast. Kui ta suudab öelda oma lemmik toidu ja filmi, siis on ta endast juba hästi teadlik. Kuid ega need lemmik toidud ja muud asjad ei ole nii püsivad, näitena siis saame tuua, et lemmiktoit pitsa pole ju enam lemmik kui seda igapäev süüa. Seetõttu võib eelmise mõttelõnga juurde tulle ja öelda, et ega nn enese teadlikkus pole mingi täpne detailne reeglistik, vaid hea ku ivahel oskate ette ennustada, mis emotsioonid ja mõtted teil millegi suhtes tekivad ja on.
Lisaks annad mõista, et sulle tundub, et ma ei saa aru millestki. Ma arvan, et ma saan piisavalt aru, ka peegli testi osas lugesin detailsemalt üle nüüd, ja ei tunne et ma seda kuidagi valesti mõistaks. Hea meelega naaseks ka algse paratamatuse teema juurde ja teadvuse teema juurde.
-------------------------------------------------------
> No kust otsast see siis eneseteadlikuse test on? S
> ee, et laps hakkab eristama keha objektina teistes
> t objektidest (tegelikult objekte reaalselt ei eks
> isteeri), pole eneseteadlikusega kuidagi seotud. M
> õnikord tahaks juukseid katkuda, et Sa OP aru ei s
> aa mis ma räägin...ja ma pole kindel kas juukseid
> tahan endal või Sinul katkuda...:)
Ega peegli testi puhul ongi vaidlused, et kas ta ikka on piisavalt pädev, kuid üldiselt inimesed arvavad, et see test tõestab kenasti. Võib-olla kasutasin valet sõna. Õigem väljend on, et peegli test mõõdab laste puhul "Bodily self-awareness"'-i ja loomade puhul tundub, et sama. Aga jah, loomade puhul on see sõna "bodily/kehaline" milelgipärast siit-sealt tekstidest ära jäetud, seega eksitav, mis sõna kasutada.
Saan aru, et uueks teemaks on eneseteadlikkuse mõiste, eksole?
Noh, see mõiste on lähedane ego mõistega, mille puhul üritatakse selgitada asju virtuaalse inimesena. Et leidub selline ego, mis on mingi persoon, kellel on sellised ja sellised omadused ja on teistsugused nähtamatud persoonid inimese peas, ja siis inimene käitub kord ühe ettekujuteldava persooni järgi ja kord teise järgi. Näiteks on siis mõnikord lapsemeelne, teinekord lapsevanemalik- mõlema rolli puhul armastatakse modelleerida/selgitada nähtamatu /virtuaalne persoon ja nimetada seda siis ego'ks ja alter ego'ks ja ka tõeliseks mina'ks.
Samas ei ole vajadust vaadelda asju sedalaadi virtuaalsete inimestena ja seda tõdes ego mõiste looja Freud ise ja tunnistas, et ta eksis selel mõistega ja andis uue tähenduse egonduse mõistetele. Mäletamistmööda oli see sedapidine, et enam ei vaadelda, et inimese iseloom koosneb minadest, egam uduest elusolenditest, vaid inimese peakolu koosneb lihtsalt hulgast objektidest ja funktsioonidest. Et siis pole olemas mingit ego "kuri lapsevanem", vaid on mitu emotsiooni, mälestust, soovi , tõekspidamist, uskumust ja muud, mis määravad selle, kui inimene käitub "kurja lapsevanemana". Ja ei ole olemas mingit tõelist mina kusagil peakolus nende kurjade lastevanemate ja asjade vahel, vaid on olemas selline supp erinevatest asjadest, ja raske hinnata, millal milline neist aktiviisem on või tõelisem on, nad on kõik neutraalsed ja tõelised, nende hulgas pole mingit ego ega tõelist mina. Sedapidine huvitav seletus siis.
Uueks teemaks on siis eneseteadlikkuse mõiste, eksole. Eks see sõna tähendab, kuivõrd teadlik inimene on oma peakolu sees toimuvast. Kui ta suudab öelda oma lemmik toidu ja filmi, siis on ta endast juba hästi teadlik. Kuid ega need lemmik toidud ja muud asjad ei ole nii püsivad, näitena siis saame tuua, et lemmiktoit pitsa pole ju enam lemmik kui seda igapäev süüa. Seetõttu võib eelmise mõttelõnga juurde tulle ja öelda, et ega nn enese teadlikkus pole mingi täpne detailne reeglistik, vaid hea ku ivahel oskate ette ennustada, mis emotsioonid ja mõtted teil millegi suhtes tekivad ja on.
Lisaks annad mõista, et sulle tundub, et ma ei saa aru millestki. Ma arvan, et ma saan piisavalt aru, ka peegli testi osas lugesin detailsemalt üle nüüd, ja ei tunne et ma seda kuidagi valesti mõistaks. Hea meelega naaseks ka algse paratamatuse teema juurde ja teadvuse teema juurde.
| Q1 26. detsember 2019, kl 21.37 |
| OP 26. detsember 2019, kl 22.06 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Lisaks annad mõista, et sulle tundub, et ma ei sa
> a aru millestki..."
> No niisama tögan, ära siis
> solvu.
> Ma panen nii lühidalt kui suudan.
> Par
> atamatus on inimene (ego)....kõrbes olev miraaz nä
> iteks.
> Teadvus on Mina...kõrbes oleva miraazi ä
> ratundmine (illusioonist läbinägemine!!!!)...:)
Inimkeeltes on paratamatuse mõiste paraku teistsugune kui sinu filosoofias. Samuti on hetke mõiste inimkeeltes lühike poole sekundiline ajaperiood, aga filosoofide mõistes on hetk midagi müstilist. Teadvuse mõistet, ego mõistet jms-seid asju on teadlastel raske uurida ja seletada, seetõttu pakuvad filosoofia hobilised ja esoteerikud omapoolseid variante, kuidas neid seletada, näiteks sina seletad enamasti teadvust kui ühte suurt kõigi inimeste poolt jagatud ühist moodustist. Justnagu teadvus pole iga inimese aju sees eraldi erinev moodustis, vaid näiteks üks superarvuti, millega on siis iga inimese peakolu ühendatud. Seekord pakkusid ka lisaks, et ühisteadvus pole ainult inimeste osa, vaid ka loomade osa, ja seetõttu küllap loomad näevad ka teadlikke unenägusid.
Seekord lisad siis, et Teadvuse teine nimetus on Mina, kasutage kumba soovite, ja see teadvus/mina tähendab seda, kui adume, et kõrbes olev miraash või muu optiline illusioon või halluks pole reaalselt olemas, vaid see lihtsalt näib meie ajule reaalsena. Seega siis teadvus/teadvustamine on seekordse definitsiooni järgi adumise protsess. Nii vist mõtled, eksole?
Lisan kõrvalmõttena selle, et sageli soovitatakse aduda ja ära tunda, milline osa meie iseloomust/isiksusest hetkel räägib. Näiteks, et kui on suur soov osta omale mingit toodet, siis tekib kärsitu olek ja väike tung, et tahaks ju osta. Kui inimene suudab keskenduda sellisele emotsioonile, aju olekule, siis tekib tema peas dialoog. Esmalt kõlab peas hääl, et pole vaja raha raisata asja peale, mida sul tegelikult vaja pole. Lisaks on ikkagi lapsik jonni tunne, et tahaks ju osta. On ka muid mõtteid ja tundeid sellel hetkel. Vaimsed õpetused arvavad, et sellisel ostmise tungi ajal saab tunnetada mitmeid egosid või osasid endast ja nad pakuvad, et sel hetkel saaks ka tunnetada nn tõelist mina. Paraku on see nn tõelise mina mõiste sel juhul hämar, sest ega tõeline mina ei pruugi olla mingi ratsionaalne ja eetiline kogum, mis soovitab, et ära osta. Vaid võib vaadelda, et hoopis tõelisem on see osa iseloomust, mis tunneks ostust rõõmu ja soovitaks osta. Seega oleks mõttetu defineerida tõelise mina mõistet või üleüldse mina mõistet. Sellised ostu tungid on ka nn valgustunute peakoludes ja kord nad ostavad lõpuks ja kord mitte.
Mulle tundub selline lähenemine mõistlik, see eemaldaks ebaselged mõisted nagu "tõeline mina" ja "mina" ja "ego".
-------------------------------------------------------
> "Lisaks annad mõista, et sulle tundub, et ma ei sa
> a aru millestki..."
> No niisama tögan, ära siis
> solvu.
> Ma panen nii lühidalt kui suudan.
> Par
> atamatus on inimene (ego)....kõrbes olev miraaz nä
> iteks.
> Teadvus on Mina...kõrbes oleva miraazi ä
> ratundmine (illusioonist läbinägemine!!!!)...:)
Inimkeeltes on paratamatuse mõiste paraku teistsugune kui sinu filosoofias. Samuti on hetke mõiste inimkeeltes lühike poole sekundiline ajaperiood, aga filosoofide mõistes on hetk midagi müstilist. Teadvuse mõistet, ego mõistet jms-seid asju on teadlastel raske uurida ja seletada, seetõttu pakuvad filosoofia hobilised ja esoteerikud omapoolseid variante, kuidas neid seletada, näiteks sina seletad enamasti teadvust kui ühte suurt kõigi inimeste poolt jagatud ühist moodustist. Justnagu teadvus pole iga inimese aju sees eraldi erinev moodustis, vaid näiteks üks superarvuti, millega on siis iga inimese peakolu ühendatud. Seekord pakkusid ka lisaks, et ühisteadvus pole ainult inimeste osa, vaid ka loomade osa, ja seetõttu küllap loomad näevad ka teadlikke unenägusid.
Seekord lisad siis, et Teadvuse teine nimetus on Mina, kasutage kumba soovite, ja see teadvus/mina tähendab seda, kui adume, et kõrbes olev miraash või muu optiline illusioon või halluks pole reaalselt olemas, vaid see lihtsalt näib meie ajule reaalsena. Seega siis teadvus/teadvustamine on seekordse definitsiooni järgi adumise protsess. Nii vist mõtled, eksole?
Lisan kõrvalmõttena selle, et sageli soovitatakse aduda ja ära tunda, milline osa meie iseloomust/isiksusest hetkel räägib. Näiteks, et kui on suur soov osta omale mingit toodet, siis tekib kärsitu olek ja väike tung, et tahaks ju osta. Kui inimene suudab keskenduda sellisele emotsioonile, aju olekule, siis tekib tema peas dialoog. Esmalt kõlab peas hääl, et pole vaja raha raisata asja peale, mida sul tegelikult vaja pole. Lisaks on ikkagi lapsik jonni tunne, et tahaks ju osta. On ka muid mõtteid ja tundeid sellel hetkel. Vaimsed õpetused arvavad, et sellisel ostmise tungi ajal saab tunnetada mitmeid egosid või osasid endast ja nad pakuvad, et sel hetkel saaks ka tunnetada nn tõelist mina. Paraku on see nn tõelise mina mõiste sel juhul hämar, sest ega tõeline mina ei pruugi olla mingi ratsionaalne ja eetiline kogum, mis soovitab, et ära osta. Vaid võib vaadelda, et hoopis tõelisem on see osa iseloomust, mis tunneks ostust rõõmu ja soovitaks osta. Seega oleks mõttetu defineerida tõelise mina mõistet või üleüldse mina mõistet. Sellised ostu tungid on ka nn valgustunute peakoludes ja kord nad ostavad lõpuks ja kord mitte.
Mulle tundub selline lähenemine mõistlik, see eemaldaks ebaselged mõisted nagu "tõeline mina" ja "mina" ja "ego".
| Q1 26. detsember 2019, kl 22.16 |
"Samuti on hetke mõiste inimkeeltes lühike poole sekundiline ajaperiood, aga filosoofide mõistes on hetk midagi müstilist. Teadvuse mõistet, ego mõistet jms-seid asju on teadlastel raske uurida ja seletada, "
Hetk ei ole ajaline.
"Kui inimene suudab keskenduda sellisele emotsioonile, aju olekule, siis tekib tema peas dialoog. Esmalt kõlab peas hääl, et pole vaja raha raisata asja peale, mida sul tegelikult vaja pole..."
jaa...aga nende "peasolevatehäälte" juures pole valijat..."valija" on lihtsalt järgmine mõte kes kujutab ennast ette valijana...:)
Hetk ei ole ajaline.
"Kui inimene suudab keskenduda sellisele emotsioonile, aju olekule, siis tekib tema peas dialoog. Esmalt kõlab peas hääl, et pole vaja raha raisata asja peale, mida sul tegelikult vaja pole..."
jaa...aga nende "peasolevatehäälte" juures pole valijat..."valija" on lihtsalt järgmine mõte kes kujutab ennast ette valijana...:)
| OP 26. detsember 2019, kl 22.39 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Hetk ei ole ajaline.
Wiki:
"Hetk ehk silmapilk ehk moment ehk viiv on tavakeeles täpselt määratlemata lühike ajavahemik,"
"An instant is an infinitesimal moment in time, a moment whose passage is instantaneous. "
Hetk on ajaline, see on vast lühend sõnast "ajahetk". Eesti keeles näite lause;
"Veebileht võib olla ajutiselt kättesaamatu või liialt hõivatud. Proovi mõne hetke pärast uuesti. "
Selles lauses "hetke pärast" tähendab lühikest ajaperioodi.
> jaa...aga nende "
> peasolevatehäälte" juures pole valijat..."valija"
> on lihtsalt järgmine mõte kes kujutab ennast ette
> valijana...:)
Valija mõiste all mõtled eraldi seisvat lisaüksust, kes siis justnagu vaatleb vestlusringi viite isikut ja siis valib ühe neist võitjaks. Samas võib valik toimuda ka nii, et 5 väitlejat lihtsalt peavad sõda ja kes jääb peale see siis saabki valituks/võimule ja teostab oma tahte, pole kohtunikku vajagi. Seda viimast oletadki olevat, eksole? Sest kui sa ütled, et järgmine mõte oli otsustajaks, siis see ei kõla loogilisena, kuna järgnev asi ei saa olla kohtunik enam, kuna sõda on juba ära toimunud ju? Pigem mõtlesid siis nagu näite tõin, et lihtsalt 5 vaatevinklit sõdivad ja kellel on rohkem veenvust see siis teostab oma tahte.
Ego mõiste looja Freud muidu mõtles esialgu oma ego ja ID mõiste all sellist asja, et ego on siiski kohtunik/valija, tema esialgses mõistes "ego" siis.
Näited:
1. ID on kaasasündinud instinktid.
The id (Latin for "it",[5] German: Es)[6] is the disorganized part of the personality structure that contains a human's basic, instinctual drives.
2. Ego rahuldab ID'd/instinkte ratsionaalsel viisil. On ratsionaalne kohtunik/valija.
The ego (Latin for "I",[20] German: Ich)[21] acts according to the reality principle; i.e., it seeks to please the id's drive in realistic ways that, in the long term, bring benefit, rather than grief.
https://en.wikipedia.org/wiki/Id,_ego_and_super-ego#Ego
-------------------------------------------------------
> Hetk ei ole ajaline.
Wiki:
"Hetk ehk silmapilk ehk moment ehk viiv on tavakeeles täpselt määratlemata lühike ajavahemik,"
"An instant is an infinitesimal moment in time, a moment whose passage is instantaneous. "
Hetk on ajaline, see on vast lühend sõnast "ajahetk". Eesti keeles näite lause;
"Veebileht võib olla ajutiselt kättesaamatu või liialt hõivatud. Proovi mõne hetke pärast uuesti. "
Selles lauses "hetke pärast" tähendab lühikest ajaperioodi.
> jaa...aga nende "
> peasolevatehäälte" juures pole valijat..."valija"
> on lihtsalt järgmine mõte kes kujutab ennast ette
> valijana...:)
Valija mõiste all mõtled eraldi seisvat lisaüksust, kes siis justnagu vaatleb vestlusringi viite isikut ja siis valib ühe neist võitjaks. Samas võib valik toimuda ka nii, et 5 väitlejat lihtsalt peavad sõda ja kes jääb peale see siis saabki valituks/võimule ja teostab oma tahte, pole kohtunikku vajagi. Seda viimast oletadki olevat, eksole? Sest kui sa ütled, et järgmine mõte oli otsustajaks, siis see ei kõla loogilisena, kuna järgnev asi ei saa olla kohtunik enam, kuna sõda on juba ära toimunud ju? Pigem mõtlesid siis nagu näite tõin, et lihtsalt 5 vaatevinklit sõdivad ja kellel on rohkem veenvust see siis teostab oma tahte.
Ego mõiste looja Freud muidu mõtles esialgu oma ego ja ID mõiste all sellist asja, et ego on siiski kohtunik/valija, tema esialgses mõistes "ego" siis.
Näited:
1. ID on kaasasündinud instinktid.
The id (Latin for "it",[5] German: Es)[6] is the disorganized part of the personality structure that contains a human's basic, instinctual drives.
2. Ego rahuldab ID'd/instinkte ratsionaalsel viisil. On ratsionaalne kohtunik/valija.
The ego (Latin for "I",[20] German: Ich)[21] acts according to the reality principle; i.e., it seeks to please the id's drive in realistic ways that, in the long term, bring benefit, rather than grief.
https://en.wikipedia.org/wiki/Id,_ego_and_super-ego#Ego
| OP 26. detsember 2019, kl 23.00 |
Aga peegli testi läbinud loomadepuhul on raske ettekujutada, mis nende peas sel hetkel toimub.
Kui loomadel oleks inimkeel, siis lausuks nad mõttes, et "sellel peegliasjal olen mina". Seega kasutaksid nad sõna "mina", mis tähendab, et nad on teadlikud, et nad on eraldi seisev füüsiline kogum/keha. Arvatavasti loomadel poleinimkeelt, pole sõna "mina", ja võimalik, et neil on oma häälitsus, mis neid identifitseerib, näiteks siis "kraaks kraaks". Ja kui nad peeglisse vaatavad ja end ära tunnevad seal peegeldaval asjal, siis nende mõttes kõlabl ihtsalt neile omane kraaksatus, mitte aga inimkeelne lause "see olen mina". Ja seda kraaksatust siis kasutavad nad ka suhtlemisel, näiteks kui kutsikas kaob ära, siis teeb talle omast kraaksatust ehk inimkeeli ütleb "mina olen siin" ja siis kutsika lapsevanem teeb hääle järgi kindlaks, kellega tegu ja leiab võsukese üles. Kui aga võsuke taas peegli vaatab, siis teeb mõtetes taas kraaksatuse ja adub, et ta on olemas ja peegliese näitab kuidas ta välja näeb. Teised rumalamad loomad aga arvavad, et peeglis on teine võõras loom.
Või mis te arvate?
Kui loomadel oleks inimkeel, siis lausuks nad mõttes, et "sellel peegliasjal olen mina". Seega kasutaksid nad sõna "mina", mis tähendab, et nad on teadlikud, et nad on eraldi seisev füüsiline kogum/keha. Arvatavasti loomadel poleinimkeelt, pole sõna "mina", ja võimalik, et neil on oma häälitsus, mis neid identifitseerib, näiteks siis "kraaks kraaks". Ja kui nad peeglisse vaatavad ja end ära tunnevad seal peegeldaval asjal, siis nende mõttes kõlabl ihtsalt neile omane kraaksatus, mitte aga inimkeelne lause "see olen mina". Ja seda kraaksatust siis kasutavad nad ka suhtlemisel, näiteks kui kutsikas kaob ära, siis teeb talle omast kraaksatust ehk inimkeeli ütleb "mina olen siin" ja siis kutsika lapsevanem teeb hääle järgi kindlaks, kellega tegu ja leiab võsukese üles. Kui aga võsuke taas peegli vaatab, siis teeb mõtetes taas kraaksatuse ja adub, et ta on olemas ja peegliese näitab kuidas ta välja näeb. Teised rumalamad loomad aga arvavad, et peeglis on teine võõras loom.
Või mis te arvate?
| Q1 26. detsember 2019, kl 23.18 |
| OP 26. detsember 2019, kl 23.29 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Kui loomadel oleks inimkeel, siis lausuks nad mõt
> tes, et "sellel peegliasjal olen mina""
> Mina ei
> ole objekt . Minat ei saa näha. See mis "peeglist
> " paistab on illusioon. Illusioon iseenesest on ol
> emas. Seda kuidagi hävitada pole võimalik, ja sell
> ise tegevusena on mõtetu...:)
Seega sa tutvustad oma filosoofia terminit Mina, mis tähendab illusiooni.
Paraku loomadel pole teadmist sinu filosoofiast.
Samuti kui laps tunneb peeglist 2 aastaselt end ära, siis mainib ta justnimelt kogu elu, et seal peeglis on tema, mitte aga illusioon. Ka sina esmakordselt peeglit nähes ei kasutanud sõna "illusioon", ega omanud oma praegust filosoofiat.
Eks meil ole siin kontekst selline, et päris laste tasemel sõnavara ei kasuta, kuid kas peaksime siis kasutama kellegi üksiku eripärast sõnavara ja filosoofiat kui arutleme?
Mulle tundub, et mõistlikum on kasutada üldlevinud sõnavara ja filosoofiat, üldlevinud inimkeelt.
Seekord siis tõid mõtte, et kõik on illusioon.
Aga sa lähed ju poodi, mis pole illusioon vaid täiesti olemas, küsid müüjalt "palun pudel viina", mitte aga ei küsi, et "palun pudel illusiooni", naased koju ja jood ja oled purjus. Kui sa elaks oma filosoofia järgi, et kõik on illusioon, siis poleks vaja poodi minna, sest sind pole ju olemas, poleks vaja ju viina osta, kuna viin on illusioon, miraash?
Kuidas siis sinu filosoofia reaalses elus rakendub?
-------------------------------------------------------
> "Kui loomadel oleks inimkeel, siis lausuks nad mõt
> tes, et "sellel peegliasjal olen mina""
> Mina ei
> ole objekt . Minat ei saa näha. See mis "peeglist
> " paistab on illusioon. Illusioon iseenesest on ol
> emas. Seda kuidagi hävitada pole võimalik, ja sell
> ise tegevusena on mõtetu...:)
Seega sa tutvustad oma filosoofia terminit Mina, mis tähendab illusiooni.
Paraku loomadel pole teadmist sinu filosoofiast.
Samuti kui laps tunneb peeglist 2 aastaselt end ära, siis mainib ta justnimelt kogu elu, et seal peeglis on tema, mitte aga illusioon. Ka sina esmakordselt peeglit nähes ei kasutanud sõna "illusioon", ega omanud oma praegust filosoofiat.
Eks meil ole siin kontekst selline, et päris laste tasemel sõnavara ei kasuta, kuid kas peaksime siis kasutama kellegi üksiku eripärast sõnavara ja filosoofiat kui arutleme?
Mulle tundub, et mõistlikum on kasutada üldlevinud sõnavara ja filosoofiat, üldlevinud inimkeelt.
Seekord siis tõid mõtte, et kõik on illusioon.
Aga sa lähed ju poodi, mis pole illusioon vaid täiesti olemas, küsid müüjalt "palun pudel viina", mitte aga ei küsi, et "palun pudel illusiooni", naased koju ja jood ja oled purjus. Kui sa elaks oma filosoofia järgi, et kõik on illusioon, siis poleks vaja poodi minna, sest sind pole ju olemas, poleks vaja ju viina osta, kuna viin on illusioon, miraash?
Kuidas siis sinu filosoofia reaalses elus rakendub?
| Q1 26. detsember 2019, kl 23.40 |
Lisa postitus