Rääkide huvitavaid lugusid oma elust.

Nägin und mõned päevad tagasi, et onutütretütar avab ja avab oma ust aga võti ei keera. Ärkasin üles, keetsin kohvi ja telefon helises - võtan vastu ja onutütre tütar küsib tere asemel, mida sa tahtsid öelda? Uurisin, et kust sa selle võtad? Tema vastu, et terve öö nägi ta mind unes nagu tahaksin talle midagi öelda...Rääkisin ka oma une. Õhtul helistas onutütar ise, oli haiglasse pandud.Kukkunud jala vigaseks teel poest koju. Vat siis.

Nägin unes ilusaid punaseid saapaid,ühel saapal oli tald hakanud lahti minema.Mõtlesin,kas viia parandusse või mitte,nad olid nii ilusad.
Kohtasin meest,kellega kohtusin mitte kohtamise eesmärgil,oli hoopis teine põhjus.Armumine ..ja oligi abielus,kel pere purunemas.Ma ei suutnud peret ju purustada,ei oleks tohtinud-karmavõlad hiljem ja südametunnistuse piinad.See oli 2a tagasi.
Nii et punased saapad on suur armastus!:)

1.hakkasin pliidi alla tuld tegema, puud olid juba pandud ja tikku läites vaatan - kaks pilbast ristikujuliselt puude ees, mina neid nii ei pannud..ja õhtul helistati, et üks peretuttav ära surnud.
2.laps oli ekskursioonil, minul vaba päev ja kell üks tekkis selline jube suruv-rõhuv tunne ja õhupuudus ja paha olemine, et ei osanud kuidagi olla ja õhtul laps räägib - bussil tuli ratas alt ära ja veeres kraavi, õnneks sai buss pidama ja kõik läks hästi...küsisin, et mis kell see juhtus - vastus - kell üks täpselt, sest bussiraadiost hakkasid just uudised!

veel - naabritädiga meil hea läbisaamine ja mitmeid kordi on nii juhtunud, et üheaegselt telefonitoru tõstame ja üks hakkab rääkima, st. on just numbri valinud ja pole veel kutsungitki!

Mul on kaks juhust olnud, kus olen saanud kellegi surmateate ja millegipärast esimese asjana selle surnud inimese kellegi teisega segi ajanud. Ühel juhul oli tegemist noormehega, kelle surma puhul mõtlesin, et teade käib tema sõbra kohta. Kuu aega hiljem suri ka see sõber. Mõlemad olid 15-aastased poisid. Teisel korral eksisin mõttes ühe töökaaslase surmateadet kuuldes, kui automaatselt mõtlesin teise töökaaslase peale (neil olid sarnased nimed). Teine töökaaslane suri paar nädalat hiljem.

Veel pean veidraks, et linnas ringi käies on tihti nii, et eemalt justkui näeksin mõnd tuttavat inimest,aga lähedale jõudes selgub, et olen valesti näinud. Siis läheb mõnikümmend minutit, kui näengi seda arvatud tuttavat juba päriselt.

Ma tihti lugu näen oma tuttavaid unes, siis teada värk,et kohtume varsti.
J´a seda on pidevalt.

ja minu lapse sünd siia oli ka kummaline, sest lapse tulekust oli teadlikum kass, kes väikseid titepapusid laiali kandis ja üks tuttav, kes mainis, et joonistas pildi varsti sündivast tüdrukust. kõige naljakam on see, et ma ise ka ei teadnud, siis et ma rase olen...aga täppi läks

to spunk

Jah, see kellegi sarnase inimese nägemine ongi ise hoiatus, et näed seda tõelist.Minul on see nii ja alati näengi tõelist, enne aga tema sarnast.

Endal oli veel juhus, aastaid tagasi nägin bussis ühte head kolleegi , rahvast oli vähe, kuid temani ma ei saanud, jalad olid nagu kinni, kaugelt tervitasime. Olin imestunud, et temani ei saanud minna,mingi ärevus oli südames, ta seisis bussi teises otsas. Paar päeva hiljem lugesin õhtulehest: koerad olid ta surnuks kiskunud.

Peale ema surma nägin nii tihti tänaval selja tagant täpselt nagu oleks minu ema,minu sõbranna rääkis sama..et nägin täna sinu ema linnas(ta elas Soomes,ei teadnud emna surmast veel).Hirm tuli peale..
Ema metustel eksis surnumatja kogu aeg ema perkonnanimega ja ütles ema sõbranna nime-täpselt 2 kuud hiljem tädi Salme suri ootamatult.

Võtan allergiaravimeid mida arst kirjutab välja iga retsepti eraldi peale arstijuures kontrollis käimist et tulemusi näha. Paar päeva tagasi oli arsti juurde aeg. Käisin kohal sain retsepti ja tõin rohud apteegist ära. Vanas purgis oli veel 4 tabletti alles ja mõtlesin, et kallan need uude purki saab vana ära visata. Tegin korgi peaaegu lahti aga telefon helises ja tuli muud tegemist. õhtul tulid tabletid meelde ja võtsin selle uue purgi ja pidin pikali kukkuma. Kork oli samuti nagu enne poolkinni ja purgis oli vaid 4 tabletti. Sama palju kui vanas. Muidest 100% oli purk alguses täis. Helistasin apteeki ja nemad ütlesid samuti, et teavad kindlalt et purk oli täis. Elan üksinda, koduloomi lapsi ei ole. Külalisis ei käinud, ise hull ei ole. Helistasin oma arstile rääkisin looa ära ja palusin uued rohud.

mäletan et pool aastat enne Dan Põldroosi surma nägin unes, et ta sureb ära-hästi selge unenägu oli, samas mitte õudne ja kurb.Sõnum oli väga intensiivne, mäletan tulin hommikul kohvi jooma ja rääkisin teistele, et selline unenägu..unustasin kogu loo.Kuni selle päevani, kui see päriselt juhtus, väga kurvaks tegi see teade.Noh mingeid analoogseid asju on ennegi juhtunud.

Elasin siis veel üksi ja mul oli pisike korter vanas puumajas. Uks kööki läks kohe toast ja magama minnes jätsin alati köögiukse lahti ja kustutasin kõik tuled ära. Ma lihtsalt absoluutselt ei saa magada, kui mõni tuli kuskilt paistab.
Ühel ööl nägin und, et olid mingid mehed köögis ja mängisid kaarte. Ärkasin miskipärast üles ja köögiuks oli kinni, tuli köögis põles (ukse vahelt paistis valgustriip) ja tunda oli suitsuhaisu. Junni võttis täitsa jahedaks. Lõpuks julgesin vaadata. Muidugi oli köök tühi. Aga kust suitsuhais korterisse sai? Ise pole ma iial suitsetanud. Siiani ei tea, mis see siis oli, sest täitsa kindlalt läksin ka tookord magama nii, et köögiuks jäi lahti ja tuli ei põlenud. Kuutõbine äkki? Aga kust ikkagi see suitsuhais?

poeg vaatas see õhtu kuskilt koos vanema tütrega ESTONIA laeva jatütar rääkis,kui ilus see on!ta käis klassiga Rootsis.poeg ütles.:hirmus,kui selline laev peaks põhja minema ja öösel oligi käes..töökaaslase tütar jäi õnneks seal ellu.

- Veel pean veidraks, et linnas ringi käies on tihti nii, et eemalt justkui näeksin mõnd tuttavat inimest,aga lähedale jõudes selgub, et olen valesti näinud. Siis läheb mõnikümmend minutit, kui näengi seda arvatud tuttavat juba päriselt. -

Naljakas lugeda, sest mul on täpselt samamoodi. Ei arvanud, et see nii üldine nähtus on.

Palju aastaid tagasi mäletan isa rääkis, et näeb tööle minnes(umbes 4km jalgsikäiku) vana Juhanit enda ees kõndimas aga juurde ei jõua, hõikab aga see ei tee väljagi. Juhan oli surnud, mingi aasta jagu jätkus selline jutt meie peres.Ema lohutas, et karta pole vaja.

kenake

see "jalad olid nagu kinni" on nii tuttav tunne!
Mõnikord lihtsalt on nii, et tahad minna, hakkad nagu minema, aga jalg ei tõuse. Täiesti haige.

Mina olin ülikooliajal nädalavahetusel kodus ja tundsin ühel hetkel , et pean Tartusse minema , hommikul esimese bussiga sõitsingi.Tartus bussist väljudes nägin äkki nagu kinolinal , et meie ühikatoas laua taga istub minu kavaler ja vestleb mu toakaaslasega.Ühikas avaneski just selline pilt , isegi riided olid need mida nägin.Keskkooliajal tundsin ka täpselt ette millal ta mulle külla tuleb.Kui ta praegune abikaasa lapseootele jäi , tundsin ka seda ette ja neid pulmariietes nägin ka nende pulmapäeal unes kuigi ei teadnud siisnende pulmadest midagi.Nüüd käib ta kodukülas harva , aga tunnen alati , et ta on ..... jaanipäeval tundsin seljaga , et keegi jälgib mind ja mu mees tuli ja näitas tema poole , et näe kes siin on.Sellist telepaatiat ei ole kellegi teisega kogenud.

Üks teine asi on veel, mis mind on imestama pannud, vat Mustamäel, Tallinnas on üks koht, lühikese tee peal (mingi 10 meetrit on tee pikk),kus kõnnin nagu sama koha peal ühes lõigus , sekundeid olen jälginud, 30 sekundi võrra liigun paigal, järsku nagu ärkan ja liigun edasi, enda teada, teekond ei vähenenud sellest momendist, mil panin stopperi käima ja siis lükkasin kinni kui sain aru, et teekond ei vähene.Peaksin nagu edasi liikuma, ma ju sammun. Aga tuleb välja, et aeg liigub, mina mitte. Pelgan seda kohta.

mulle ilmutas end ingel

Soovitan lugeda Ingvar Luhaääre "Nägin tonti jaamas" Parapsühholoogilisi juhtumeid eesti inimeste elust.
http://www.apollo.ee/product.php/0991471

Seal on eessõnana ära toodud, et kui teil endal on olnud selliseid müstilisi ja seletamatuid kogemusi, siis palun saatke oma lood tema aadressile. Väga võimalik, et tehakse uus raamat ja Teiegi lugu võib sinna sisse ära mahtuda! ;)

mina näen kevadeti - mai lõpp juuni algus - vanu tuttavaid tänaval. just neid, kellega on kord intiimsemalt läbi käidud ja keda tegelikult ei tahaksi enam ühel või teisel põhjusel kohata. muul ajal kohtan tuttavaid harva.
olen korduvalt kogenud ja näinud ühte pahaloomulist vaimu, millele pööras ka mu sõber, kes asjast midagi ei teadnud, tähelepanu. aga vaimud on vist tavaline nähtus. see viimane kord hirmustas mind küll tõsiselt ära ja seega palusin Jumalalt, et ta mind enam paranähtustega kokku ei viiks. siiani on ta mind kuulda võtnud.
ärkasin öösel üles ja nägin voodi jalus elukaaslase valget kogu. tegelikult ta magas mu kõrval.

Olin ühel suveööl kella ühe paiku akna peal ja tundsin laibalehka, ise mõtlesin, et see ei saa ju olla päriselt surnu hais.
Hommikul sõbranna teatas (elab paar maja edasi), et ta ema suri nelja paiku öösel.

Siin foorumites juhtus ka kunagi kummaline asi, et vaatasin silmadega teemad üle ja üks teema oli hakklihakaste (või siis soust, kööginõus), kui uuesti vaatasin, ei olnud seda teemat.
Imelik, et inimene saab lugeda midagi, mida seal ei ole (mõtlesin).
Järgmisel päeval, oops, täpselt see teema. Arvasin, et ju ma siis ikka algul nägin ja hiljem jäi kahe silma vahele, aga kui läksin postituse aega vaatama ... see oli postitatud peale seda kui ma olin arvutist lahkunud.

kui olin v2ike,viidi mu vanaema haiglasse. kylastuse lopus kallistasin teda ja hakkasin palatist v2lja minema. j2rsku miski nagu t6mbas mind paigale ja sundis vanaema pikalt vaatama. tundsin,et PEAN tagasi minema ja teda k6vasti kallistma,pean sellest hetkest viimast v6tma..j2rgmisel p2eval ta suri. sama oli vanavanaemaga paar aasat hiljem ja sama oli s6braga. pole mingi eriline mystika kuid just on j22nud meelde see tunne,kus olen tajunud,et see on viimane kord :(

Mul koguaeg juhtub. No tänane näiteks...
Kell neli hakkas mul halb. Mul on selline sabakondi tunne, kui midagi mädasti on, ärevus ja selline nõrkus... Õnneks läks üle. Kella kümne ajal hakkas uuesti ja jube koledasti, hakka või nutma, paanika tuli peale... Kella pooleüheteistkümne paiku hakkas veidi parem. Nüüd just hiljuti rääkisin oma endisega msnis just, tal oli kell neli korraks nõrgaks läinud, aga siis järsku paremaks tagasi. Kell kümme aga hakkas oksendama ja tundis, kuidas palaviku ülesse lõi. Ma koguaeg tunnen teda... Hästi segav on. Ka tunnen, kui ta lähedal on, aga seda rohkem seljaga, sabakont on siis, kui tal tervisega midgai halvasti või vanasti, kui ta mind pettis... Väga vastik ja oma elu segav.

Väga tore, et selline nurgake avati, olen seda pikalt oodanud!
Ma näen juba lapsest saadik unes ette, peaaegu kõike, mis peres tuleb, ka muid asju. Ühe armsa loo panen kirja: tütar jäi rasedaks eelmisel sügisel, tegi oma testi ära ja olime rõõmsad küll, kui tulid 2 triipu. Samal öösel nägin unes, et meie hoovi tuleb mustlaseit ja läksin talle vastu, siis ta ütles mulle, et tuleb sõnumit tooma - siia majja tuleb üks pisike poiss, ütles ja läks. Kui tütrel esimene UH tehti, siis ütles mulle - nägid jälle ammu ära, pole sind millegiga üllatada! Nüüd ongi meil pisike poiss juures!

Mul oli vanatädi, kes mind millegipärast väga hoidis. Kord ärkasin öösel kohutavate külmavärinatega. Olin jumalast veendunud, et olen haigeks jäänud, aga kui ennast kraadisin, oli temperatuur normis. Tegin kuuma teed, võtsin veel mitu tekki peale, aga ei midagi. Magama siiski jäin. Hommikul ärgates olid kondid nii valusad, justkui oleksin peksa saanud, ja pea lõhkus valutada. Tööle ma sel päeval ei saanudki. Õhtul helistas vanatädi minia ja teatas, et vanatädi suri öösel, umbes sel ajal, kui mina külma käes vappusin.

Enne surma oli isa soov, et teda kremeeritaks. Öösel pärast matuseid nägin unes, kuidas ma seisan ahju kõrval, kuhu isa parasjagu sisse lükatakse, ja panen tema rinnale valge roosi. Ärkasin ja tundsin selgelt roosi ja suitsu lõhna. Kui me hiljem isa põrmul järel käisime, lugesin meile antud paberilt tema tuhastamise kellaaega - see oli täpselt sel ajal, kui ma temaga ahju juures hüvasti jätsin.

Paar suve tagasi, oli meeletu äike ja vihma kallas nagu oavarrest, olin just elukaaslasega mere ääres jalutamas ja hakkasime otsima kuhu varju minna, siis nägime eemal 1 puud, mille alla jooksime, ootasime puu all vihma lõppemist ja äkki täitsa lambist hakkasin oma joru ajama, et lähme siit puu alt minema, panin sealt jooksu ja haarasin elukaaslase kaasa, leidime õnneks eemalt 1 vana katusealuse. Aga kui pärast vihma sellest puust mööda jalutasime, kus enne seisime, nägime et välk oli sellesse puuse sisse löönud, puu oli otsast keskelt pikuti pooleks, siis võttis ikka seest õõnsaks küll :)

Aga mina tunnen vahel surma lõhna. Täiesti selgelt tunnen ja tean ka kes lõhnab rahvahulgast. Vanasti bussis sõites oli hirmus. Kord paari kuu jooksul ikka juhtus ja no mina ei tea millest nii. Hirm tuleb alati seda lõhna tundes ja ega ma ju tea kas nende inimestega juhtub midagi või ei, võõrad on. Aga eksimatult tean, et surma lõhn :(
Ahh, igasugu teisi asju ka juhtunud, no neisse suhtun rahulikult, kuid see surma lõhn tekitab kerget paanikat, kuna ei saa asjast aru.

kunagi lebasin haiglas peale opi, oli kuum suveöö,aken oli avatud, siis tundsin kuidas keegi õljus aknast sisse, üle mu voodi, isegi tekki nagu sikutas veidi ja hetke pärast läks hirmsaks saginaks, sirmi taga oleva tädi süda seiskus ja nii ta läkski...

nägin unes, et mu kiisu käpp oli katki murdunud, õla pealt kont väljas, olin ehmunud ja koridoris seisis õepoeg, palusin temalt kiirelt vetkiirabi kutsumist...samal ööl sõitis õepoeg põdrale otsa ja murdis rangluu, sellest kuulsin hommikul


kui unes mind meesterahvas kallistab, jään haigeks ja nii ma siis näen ilusat und, kõik roosiline ja siis ma unes mõtlen ,ära mind jumala pärast suudlema hakka, läks ikka suudluseks ka ja hommikul ärgates mul temperatuur juba 38