See inimene on sinu fantaasia. Sa ei tunne teda. Ei tea tema harjumusi, iseloomu, ei sobivust sinu maailmaga. Mida vähem sa teda tead, seda rohkem loob oma kujutlusi sinu fantaasia. Mida eemalolevam ta on, seda kättesaamatum ja omakorda ihaldatum. Isegi tema äraütlemine äratab uut iha ja uusi fantaasiaid ("justkui tal oleksid süümepiinad"). Sinu enda poolt genereeritud ja enda jaoks elustatud "reaalsus" saavutab oma kulminatsiooni unenägude "reaalsuses". Lahknevus ärkveloleku tegelikkusega on viinud või viib aina suurema lahknevuseni tunnetuses ja sealt edasi kannatuseni. Kui oled noor, on see normaalne. Lihtsalt õppeprotsess. Kui oled mitte nii väga noor, on oht neuroosiks ja ka suurenevaks kannatuseks.
Mis on lahendus?
Vastus on sinus.
Ära vaata teda (mis ta VÕIKS mõelda, tunda, teha), pööra pilk väljamõeldud fantaasialt endasse. Oma olemusse. Miks sa nii tunned inimese suhtes, kes pole sinust reaalsuses huvitatud? Miks just sellised inimesed on nii suures osas hõlmanud su tähelepanu? Vaatle end eemalt. See "Tema" on selles olukorras vaid õppevahend leidmaks vastuseid sinu enda kohta.
Kui need vastused leiad, saad tulla oma fantaasiamaailmast tagasi Ellu. Et nautida tõelisi küllastavaid KOOSOLEMISI kellegi Tõelisega, VASTASTIKKU armastavaid suhteid sellega, kes näeb Sind ja tunneb tõelist huvi just Sinu vastu.