Kõige esimesel korral nagu tõsteti kehast välja. Olin tookord haige ja kohutav uni oli, aga ei suutnud magama jääda. Kui inimene on haige, siis astraalkeha ei ole "nii tugevalt füüsilises kehas kinni" ja võib rännakule minna.
Uurisin astraal projektsiooni kohta ja õppisin võtteid, kuidas ise algatada.
Algul on ikka hirm, aga pärast läheb üle. Esimesed korrad võib ikka ära ehmatada. Kõrvus on siuke kohutav staatiline hääl/vile mis võib nii valjuks minna, et tunned et kõrvakiled kohe kohe lõhkevad ja tunned kuidas kogu keha väriseb(vibratsioonid, tegelikult keha ei värise vaid magab). Aga igalühel on asi erinev ja igaüks ei pruugi hääli kuulda ja vibratsioone tunda.
Kui tahad kehast välja siis pead suutma olla täiesti mõttevaba teatud hetkel. Nii, et ei mõelnud midagi.
Mul on paksud kaustad täis kirjutatud kogemusi, paljud on isiklikud ja siia ümber trükkima ei hakka. Aga muidugi annab palju neile kes kardavad, et peale surma ei tule midagi. Me elame ilma füüsilise kehata edasi, pole lõpp vaid algus.
Seal on kõik võimalik. Nii, et lõbu jätkub kauaks. Võib ka surnutega/inglitega/deemonitega/jumalaga suhelda, kui oled küllalt kogenud.
Nagu LSD tripp, aint parem.
LSD pole tarvitanud... :P