Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Müstika nurgake
luupainajad
 
To Lala 15. veebruar 2011, kl 16.21
Seda mõistavad kõige paremini need kes ise kogenud. Aga n.n ''mööda tuba lennutamine'' nii imelik kui see ka pole, tundub üsna poltergeisti moodi olevat. Ma viimased ööd olen ikka saanud magada, kuigi kindel ei saa milleski olla enam.
 
kuku 18. veebruar 2011, kl 11.09
Isver mis inimestel ikka toimub.
 
rivo 18. veebruar 2011, kl 12.03
minu luupainaja oli selline roheline, väike karvatuust ! täpselt samasugune, mis köharohu reklaamis on, telekas. tuli üks öösse lihtsalt telekast välja mind käggistama, ahhv selline. mina talle kohe sajatusi peale lausuma ja needuse sain ka lõpuks ära panna. peale seda ta veereski minema, nagu kakuke muinasjutus..
 
Maiko 22. märts 2011, kl 19.33
Ma vaatan, et siin käib ikka päris usin arutlus, lugesin kõik läbi ja päris huvitav oli ausalt öeldes, ja tekkis tahtmine ka oma lugu ära rääkida, jagatud mure pidi ju kergem kanda olema...

Kusagilt teisest foorumist lugesin, et luupainajatel pidi seos olema eksnaistega, ja nüd järele mõeldes tekkis selline huvitav arusaam et, kui ma oma eelmisest eksist lahku läksin sis elasin vanemate juures (maja oli uus, aasta kahe vanune), ja unes tekkis täpselt see seis kui oli harri potteril kui ta kuulis seina sees kedagi rääkimas, ma kuulsin et keegi seina sees sositab mulle midagi, kaks erinevat lauset oli, üks oli mingi paarisõnaline ja teine oli suht pikk, teisest ma ei saanud aru, ja ma hakkasin häälele järgnema (ma ei tea kas ma ka tglt voodis püsti tõusin ja seinasi kuulasin, vb juhtus see ainult unes, aga ma tean et ma paaniliselt üritasin otsida kust see tuleb). See hääl sosistas seda kolm korda, sis lõpetas, ma jäin uuesti magama ja ta ütles uuesti kolm korda ja nii see kordus öö läbi, ja tegelikult oli see niiii hirmus, sest varem oli mu õudsaim öö olnud see kui unes olin kusagilt kõrgelt alla kukkunud. Need laused olid küsimused, ma teadsin et ma pean need küsimused lahendama öö jooksul, ja ma päästan ühe noore neiu elu (ma ei tea kust ma seda tean, aga ma lihtsalt teadsin seda), see hakkas mind meeletult painama, ma hullult üritasin välja nuputada, see oli niii painajalik, ma vähkresin voodis, aga keha oli kuidagi nagu krampis, et ma sain liigutada aint tervet keha, jalgu, käsi, pead mitte midagi ma ei saanud eraldi liigutada, aint kõikke korraga ja sis ka aint natukene küljele, keha oli nagu pulk.... Lõpuks ma nuputasin esimese küsimuse ära, peale seda, nägin ma seinas voodi kohal täpselt lae all, ventilatsiooni ava ( mida tegelikult seal ei olnud), ja sealt seest tuli välja üks käsi, mis hoidis enda käes küünalt põlemas, ma sain püsti tõusta ja tema juurde minna, ta ütles selle teise pikema lause uuesti, ja nüd sain ma sellest aru, nüd ma kuulsin kõikki sõnu korralikult aga see küsimus oli nagu niii rakse et ma karjusin talle järgi et mismõttes "see", mai saanud nagu küsimusele täiesti pihta, et mida ta saada tahab, ja ta lihtsalt kadus, ma üritasin ja üritasin välja mõelda, kui kogemata läksid mõtted millegi teise peale, sis kohe kordus kusagilt seina seest see küsimus, lõppes see nii, et mai saanudki sellele vastust. Ma läksin tööle, ja ainult sellele mõtlesingi, ja nii imelik kui see ka ei ole, ma leidsin sellele vastuse, ja mis veelgi imelikum, kui ma selle vastuse kätte sain, sis ma sain hetkeks absoluutselt kõigest aru, nagu täiesti kõigest, täielik valgustatus ja kergushetk oli, ja natukese aja pärast käis kehast selline väga imelik värin läbi, mu pilk klaasistus täielikult, ma jäin ühe koha peale seisma vahtisin põrandat kus oli maha aetud õlleplekk, mis oli täpselt nagu see käsi hoidmas küünalt enda käes, mida ma nägin öösel enda seina seest välja tulemas... Ma ei tea kui kaua ma seda vahtisin, aga peale seda kui ma nö nagu kangestusin, ei mäletanud ma enam ei neid küsimusi, ega ka seda valgustushetke, ma tean et see oli, aga ma ei mäleta neist mitte midagi, isegi neid küsimusi mitte, kuigi ma olin viimased 12 tundi kindlalt koos ööga üritanud neile vastust leida.....

Nii okei see selleks, see oli nagu esimene kokkupuude millegiga, teinekord juhtus sis kui ma enam ei elanud seal. Nimelt mõtlesin ma üks nädalalõpp minna nö õigesse koju tagasi ja veeta see vanemate juures (seal samas majas kus juhtus eelmine lugu), ma ei olnud seal juba mitmeid kuid ööbinud. Ja sis ma jäin magama, ja järsku keset ööd, ma ei saanud liigutada, tekk oli mu peal nagu rauast, ma ei saanud isegi pead liigutada, ja mööda tuba lendas ringi üks pealuu, hull habe oli ees, ja sall oli kaelas, salliks oli eesti lipp.... Ja ta tuli mulle kallale, ta haaras hammastega mu paremast käest, ja räigelt pures seda, lahti ei lasknud, ma võin käsi südamel vanduda et see oli valusaim asi mida ma eales kogenud olen...ja järsku ta lasi lahti, ta kadus, sama kiirelt kui ta ilmus, sama kiirelt ta kadus.. Peale seda ma ei julgenud silmi lahti teha, isegi tuld ei julgenud põlema panna, ja sis ma kuidagi nagu jäin uuesti magama, aga ma olin meeletult vihane, ja ma nägin teda, ma jooksin tal eest ära, läksin peitu igalepoole kuhu sain, ise sõimasin teda, et kuradi jorss, värdjas mida sa tahad must, miks just mina, ja ta vastas et sa oled keskmine, ma sis vastu et käi ***** mis kuradi keskmine, kao ära ( kuigi järelemõeldes on tal õigus, kui ära jätta korrused sis minust vasakul on teisel korrusel ema ja isa, ja minust paremal esimesel korrusel õde ja vend, ehk sis ma olengi ju keskmine), ja peale seda lendas ta mulle jälle kätte kinni, see oli veelgi valusam kui eelmine kord, ma sõimasin teda veel hullemalt, ütlesin et mai karda, et ongi ainus mida suudad v? et mu väike õde suudab mulle ka rohkem valu tekitada jne jne ja sis ma ütlesin veel midagi (ma ei mäleta mida aga see toimis), ja selle peale, lasi ta lahti, lendas eemale, vaatas mind eriti löödud näoga, ja kadus, rohkem see öö ma teda ei näinud. Ma tean et ta on sõjaväelane, mai tea kust ja kuidas ma seda tean, aga ma tean seda kuidagi.
Peale seda olin ma sunnitud veel ühe öö seal olema, see öö oli jube, lihtsalt meeletu.. ja nii hakkas juhtuma igakord kui ma tulin vanemate juurde ööseks, iga öö nägin unes räigeid õudusunenägusi, mis olid täielikud painajad, ei saa liigutada ega mitte midagi, iga öö ärkasin ma üles selle peale et ma olin higist täiesti läbimärg, ikka nii märg et käega katsudes pm lirtsub lausa..... voodi teise nurka magama jäädes kordus sama asi viie mintsa jooksul, ja nii öö läbi, ma ärkasin selle peale üles et avastasin et ma ei hinga, lihtsalt olen sellili voodis, silmad lahti ja järsku avastan et ei hinga, ja sis hingan räigelt ahmides sisse....
Ja mõelge nüd, ma olen töökaotuse tõttu pidanud juba kõvasti üle poole aasta järjest vanemate juures elama... Ja sellised asjad juhtuvad igal ööl.....
Kunagi isegi uurisin natuke asja, ja selgub et see koht kuhu see maja on ehitatud, see koht oli kunagi sõjaala, kuhu maeti kõik surnud sõdurid, aeg-ajalt käiakse siin isegi vanu münte vms otsimas, ja neid ka leitakse, järelikult on siia neid sõdureid maetud usinalt....

Ütleks veel, et igalpool mujal ma saan magada, täiesti rahus saan magada, aga vanemate juures ei saa...

Ikkagi paljud ütlesid et peab seda aamenit lugema, no kammooon, lõpetage ära kuidas saab selline asi aidata, nagu mina asjast aru olen saanud, sis siin aitavad kas asjasse süvenemine ja lahenduse otsimine, või sis hull sõim ja mõnitamine, ja mitte kartmine, aga mingid palved no ei.

Lisaks veel nii palju, et nagu näha sis kokkupuuteid on ju, ja on siiamaani iga öö, ja on ka varem olnud, ja veelgi jahmatavamaid asju,ikka selliseid asju mida ei saaks ka kõige kallimas hollivuudi vilmis näha, aga ma ei usu ikkagi selliseid asju, lihtsalt mu aju keeldub uskumast selliseid asju....

Meeletult pikk jutt tuli, loodan et keegi viitsis ka läbi lugeda, ja ehk sai keegi ka miskit abi ehk sellest vms, ja vb oskab keegi ka midagi tarka selle kohta öelda, tahaks juba rahu saada....
 
niisama lugeja 22. märts 2011, kl 22.48
hmm. veidrad lood siis. Ehk peaksid teadjamate poole p66rduma, kohe otseselt, otsi hea sensitiiv, ehk on mingi portaal avanenud mis lahti ei peaks olema, sinu suhtes, ja nad saavad abistada selle sulgemisel. Aga ka kiriku6petajast v6ib abi olla. Pead ainult hoolega otsima et 6ige inimese ja protseduuri leiaksid. Aga see sinu esimene kogemus on ju huvitav, ehk oligi mingi valgustumisega tegu.
 
sille 22. märts 2011, kl 23.39
Maiko
a sa muidu üldse tead meie isa palvet? kui tead ja kui suudad antud olukorras üleüldse millelegi keskenduda, siis ürita lugeda. või kutsu jeesust appi.
mulle tundub, et neile vamudele pakub just lõbu, et nad sa neid sõimad - negatiivsus tekitab negatiivsust. äkki nad saavad su sõimust hoopis jõudu ja innustust juurde.
proovi teinekord teisiti ja vaata, mis siis saab.
ja kui viitsid, anna meile ka teada. päris põnev on see su lugu.
 
Maiko 23. märts 2011, kl 22.04
Sille- ei ma ei tea seda palvet peast, ja ausalt öeldes ma olen sellega juba niii ära harjunud et mingil määral ma isegi ootan uinumist et saaksin midagi sellist jälle kogeda, jah okei seda osa et ärkan higist läbimärjana ja et ei saa hingata küll mitte, aga kõik ülejäänu tekitab juba nagu mingis mõttes hasarti, uudishimu et mis edasi, mida järgmiseks.

Ja noh ma olen seda lugu rääkinud ka teistele ja on soovitatud minna mõne sensitiivi poole, ema isegi rääkis ühega, ja viimane tahtis et ma tema juurde läheks, ja et ta õpetaks mind neist asjadest aru saama, ja see nagu ongi põhjus miks ma siia selle jutu kirjutasin, et tahtsin kuulda arvamusi, et kas tõesti peaksin minema mõne sensitiivi poole? Kuigi ma ei väsi kordamast, et ma ei usu selliseid asju... Samas on elu mind kokku viinud väga paljude sensitiivide ja luukuulajate ja kellega iganes, ja need on olnud kordi hullemad, õudust tekitavamad ja juukseid püsti tõstvamad kui need luupainajad... Isegi üks üle eesti tuntud sensitiiv olnud mulle needuse peale pannud (asjade järgi üle mõeldes on sellega seoses liiga palju kokkusattumusi et seda mitte uskuda)....
See asi hakkab mind järjest enam ja enam huvitama, et kas tõesti ongi selle taga niiii palju põnevat, nii paljut huvitavat, et peaks vist ikka kellegiga rääkima kes asjast rohkem jagab...
 
aher 24. märts 2011, kl 00.40
Su ekseit läks nõia-ella juurde ja kurtis oma muret sinuga. Nõid siis tegi mis suutis. Läks siis kui sa magasid, seina juurde nagu oleks see sinu sein ja hakkas sulle sosistama seda mida õigeks arvas või mida eks sinu kohta valetas või kurtis. Seejärel sundis su psüühikasse sulle täiega sisse sõites lahendama ülesandeid mida talle tema meel ja sinu eide kurtmine kokku andis käkerdada. Kui said pihta siis andis mõista küünla andmisega, et oled õigel teel. Niimooodi üritas see nõid sind töödelda.
Ma ei tea kas selline seletusvariant vastab tõele aga igatahes tee endale järeldus, et enda kohta ei jagata infot igasuguste piiranguteta laiali. Kus sa asud, elad, magad, kellega läbi käid või kuhu sõidada ja kus parasajagu viibid, olgu ainult sinu teada ja inimeste kellelt pole midagi halba oodata või keda absoluutselt usaldad.
Kui su eit ja hiljem ka nõid tema kaudu poleks teadnud su asukohta siis vähemalt sellist poleks sa kunagi kogenud. Nüüd jääbki see neile teada olev koht sinule selliseks.
Soovitan mitte passiivne olla vaid pikalt saata kohe kui sellised kummitajad tulevad. Hakka meie isa palvet lugema ja ristimärke neile tegema või usalda oma vaimu kes ühe sellise saasta juba sult minema lõi visates talle näkku selle "mu väike õde suudab mulle ka rohkem valu tekitada" või sellele järgneva.
 
keskiga 24. märts 2011, kl 12.49
kui seal on sõda olnud kus oled, siis on noored mehed lihtsalt auku aetud hinged, kellel tegemised pooleli ja elud elamat jäänud, pole keegi neid teispoolsuse teele saatnud, nii nad rändavad kahe maailma vahel. elan ka ise kohas kus on sellised asjad juhtunud, mul on käinud paar sarnast öösel külas,esimene oli kuri ja püüdis mulle vihases venekeeles midagi selgitada...nii 35 aastane ja kirsadega.luupainaja ehtne.teine oli noor eesti poiss seljakotiga ja küsis mis ta tegema peab, küsisin kust ta pärit on ja siis arutasime mis edasi....arvasime, et ta peaks koju minema Saaremaale oli alla 20 laps heledapäine, ümara näoga.ärgates oli tunne, et olin midagi head teinud.....proovige küsida mida need luupainajad tahavad ja mida teha...
 
Mimm 28. märts 2011, kl 16.05
Mu vanaemal on nendega palju kogemusi ning teda aitas meie isa palve. Luupainaja olevat seepeale undama hakanud, justkui tal oleks valus, ning läks minema, kuigi ilmselgelt vastu tahtmist. Pärast seda olevat ka veel mõnel korral käinud, aga vanaema oli enda jaoks töötava abinõu leidnud ja lõpuks luupainaja loobus :) Usun, et tasub proovida, isegi kui ei ole religioosne inimene.

Minul endal ei ole õnneks nii hirmsaid kogemusi, kui eelpool kirjutanud kirjeldanud on. Paar väikest seika siiski meenuvad. Mõlemal korral magasin selili (kuigi ma tavaliselt kunagi selili ei maga). Ühel korral ärkasin öösel ja ei saanud liigutada, mul oli tunne, et miski/keegi hõljub mu kohal, kuigi tuba oli kottpime ja ma ei näinudki midagi. Kui see tunne üle läks (lugesin vist meie isa palvet, kuna meenusid vanaema jutud), keerasin külili ja jäin uuesti magama. Teisel korral oli tegemist juba varahommikuga, tuba oli üsna valge, aga ma ei näinud midagi, sest magasin kuidagi nii, et tekk ulatus üle pea ja jalad olid teki alt väljas. Siis tundsin, et mu jalgade juures toimub midagi. Ma ei tundnud, et keegi oleks mind puudutanud, aga tundsin jalgadel kõhedusttekitavaid külmalaineid korduvalt (igaks juhuks mainin, et tuba oli soe ja tuult ei saanud kuskilt tulla) ja sel hetkel oli mul jälle kindel teadmine, et miski/keegi üritab midagi mu jalgade juures.
 
sille 02. aprill 2011, kl 12.57
Maiko
loodan, et sa puht huvist ja uudishimust neid asju ise tagant õhutama ei hakka. olen selliseid asju discoveri kanalilt näinud. ei tea muidugi, kui palju seal tõtt on, aga igaks juhuks mina selliste asjadega ei mängiks. seal olid samad lood, et noored mehed puht uudishimust katsetasid. pärast oli nii, et ei saanud enam lahti - oht on kaotada mõistus, või sooritatakse enesetapp jne.
eks proovi sellist juttu mõnele psühhiaatrile rääkida. kes sind usub, et tegemist vaimudega. pannakse kohe "tabletile":)

nii et ole ettevaatlik. ja kordan veel - sinu sõim neile just meeldibki. sealt saavad nad energiat juurde, sealhulgas ka võimu sinu üle.
 
neiu 02. aprill 2011, kl 15.24
endaga pole kunagi midagi taolist juhtunud, aga vanaema rääkis kunagi, et kui luupainaja tuleb, siis peab meie isa palvet lugema või siis üritama vasaku käega vastu parema poole selga taguda. Ei mäleta enam kumma käega, võis olla ka parema käega vastu vasakpoolset selga, ta rääkis seda nii ammu. Muidugi kui räägite jälle, et liigutada ei saa, siis vist ei saa ka vastu selga taguda.
 
Stepihunt 29. august 2014, kl 14.33
Huvitav, et luupainaja on nii paljudel olnud. Minul ka ja jagu olen saanud just teadvuses nende vastu võideldes. Ütled talle lihtsalt, et sa ei saa must jagu ja kõik. Varsti annab järele. Muide hästi aitab ka Meie Isa palve, kas siis, kui sa pole ristitud. See on väga energeetiline palve. Olen neid ka näinud, kord vanamehe, kord lapse, kord noore naisena. Arvasin ka algul, et tegu on meditsiinilise probleemiga, et oled magades midagi kinni pigistanud ja seepärast ei saa ennast liigutada ja on tunne, et keegi on su peal või hoiab lihtsalt kinni. Üks tervendaja selgitas, et tegu on võõrhingedega, kes toituvad inimeste energiast ja sedaviisi klammerdudes otsivad lekkekohti astraalkehas. Nad kasutavad sagedamini just nõrgestatuid: haigeid, alkohoolikuid, eriti aga narkomaane, sest neilt on lihtsam energiat välja pumbata ja nende auralekked on suuremad. Need, kes näevad võõrhingi ka tegelikult,ütlevad, et kõige rõvedamad tegelased on just uimastisõltlaste küljes. Viimati kasutasin ise luupainaja vastu hamsat, peopesale maalitud silma. Olen mõnevõrra kogenud juba, tunnetan võõrhinge lähenemist ja enne, kui ta mu halvas, panin enda ja tema vahele hamsaga peopesa. Kostis vihane turtsatus ja ta oligi läinud. Võite uskuda või mitte, nad on olemas ja ma saan neist vajadusel jagu.
 
PKT 21. november 2014, kl 00.20
Sul võib olla uneapnoe, soovitan minna arsti juurde.
 
Nukkuke 30. august 2015, kl 16.09
Minul oli täna öösel luupainaja,(seda on ennegi 2-3 korral juhtund) Pean ütlema et olen suht uskuja inimene ja imelikke ja kummalisi asju muul-ajalgi läbi elanud ja kogenud kui unes,kuid kirjeldan siis enda kogemust : Hommikupoole nii umbes 3 paiku tuli mu mees täispeaga peolt-töökaaslase sünna oli.kui olin ta sisse lasknud ja magama pannud ,üritasin uinuda aga ei saanud sees keeras ja süda ei olnudki nagu paha aga kui silmad sulgesin oli täielik karusell,pealegi hakkas minu seedimises mingi jama niiet jooksin vähemalt 10x wc vahet.Kuna mees hakkas norskama otsustasin minna meie korterikaaslase tuppa magama(keda polnud hetkel kodus) tema tuba asub korteri teises otsas,veendudes et tal on päris mugav voodi,püüdsin uinuda :D wc ralli jätkus,süüdistasin selles õhtusöögiks söödud 3-me šnitslit ja 2 virsikut :D Ma olin uinunud -lõpuks siis,kella ei oska öelda arvan et nii umbes 5 paiku hommikul,tundsin,kuidas paremalt poolt põlvekõrvalt hüppas voodile miskit üpris rasket ja ronis kõhule ja rinnale,tunne oli nagu oleks 100kg-se kartulikoti alla jäänud ja mulle oleks käsi suule surutud ,ma üritasin karjuda,kuid peale imevaikse inina vist miskit ei kostnud.Kuna olen nagu sama asja varemgi kogenud siis ma erilisse paanikasse ei sattunud,ootasin,kuni Luupainaja järgi annab ja ma end liigutada sain,lugesin meie isa palve,lõin risti ette ja ütlesin vist vaikse kindla häälega ja ka mõttes palju kordi et mingu ära,mina teda ei karda! Keerasin küljele ja püüdsin uinuda,mis õnnestuski,edasiste vahejuhtumiteta äratas mind hommikul mees ,kes tuli vaatama et miks ta üksi magab :D
 
Uriinik 01. september 2015, kl 22.01
Ei, see polnud luupainaja.
See oli hüdroisohüps.
Nendel ongi sellised väga radikaalsed vaated, kui kui keegi oma mehe kõrvalt naabri voodisse magama ronib...
Ja mis see sajakilome hüdroisohüps ikka ära kannatada on.
Meie palati veteran Meetal käib neid üsna tihti, kui ta vahest välja saab. Mõni toob isegi šokolaadi kaasa ja tal on suht ükskõik Meeta "pisut paistes alaseljast".
 
a 30. oktoober 2019, kl 22.02
Tahan siin ka oma kogemustest kirjutada.
Olen selliseid kogemusi väga pikalt saanud tunda, umbes viis aastat.
Alguses kui need juhtumid algasid oli need üsna tihedalt, kuid kui hakksin öisel ajal öölampi kasutama siis see kadus, kuid kahjuks viimasel korral see enam ei aidanud. Aga siiski räägin oma kogemustest.
Öiseid juhtumeid on olnud raskemaid ja kergemaid. Raskemaid iseloomustab lämbumistunne, liikumatus, erakordselt tugev pressing - tunne nagu vajuks läbi voodi, lihtsalt erakordselt vastik tunne, veidike isegi ebamaine ning kergema vormi puhul on halvatud kas jalad või käed. Siiani kui öösiti need intsidendid on juhtunud on mind aidanud kallis abikaasa, kes on need korrad olnud alati kõrval ja sekkunud, sest siiani ma pole sellest haardest ise välja rabelenud, kuigi ma olen isegi rohkem kui ärkvel. Viimasel korral kui sai lahti rabeletud, tänu jälle abikaasale, siis oli kuulda veel toas samme, mis voodi kõrvalt eemaldusid, mille tunnistajaks ka abikaasa oli ja mis veel omakorda kõhedust juurde lisas. Olen näinud ka helendavaid kogusi, rohkem nagu udupilv. Kord õnnestus ka kuidagi vastu hakata ja see kogu enda haardesse võtta - tunne oli selline nagu kallistad kedagi ja tema kallistab sind veel tugevamini vastu ja sina püüad veel kõvemini vastata, õnneks abikaasa sekkus ja see lõppes.
Mitte ei saa aru millega või kellega tegu on, kas maine või ebamaine, jah küsimusi jääb palju õhku?
Edaspidi ei julgegi üksi ega pimedas magada, kes teab.....?
Tundub, et need öised juhtumid vist niisama ära ei kao.
 
Janika 12. detsember 2019, kl 12.49
Olen ka luupainaja tunnistajaks. Täna hommikul tunnen, et mingi raskus istub mu rinnul, ma ei näinud teda, tundsin. Ta nagu surus mind yha raskemini. Keha oli halvatud mul, kuidagi sain kätt liigutada, siis ta kadus. Niikui liikumatuks jäin, oli ta jälle tagasi mu rinnal. Pyydsin ka rääkida, tahtsin öelda, et kao ära, aga sõnad ei tulnud välja. Kordasin mõttes, et ta lahkuks ja lõpuks ma nägin teda vilksamisi, läbipaistev inimkuju, kes istus mu rinnal. Aga siis ma ärkasin. Kusjuures ma ei kartnud yldse, tahtsin lihtsalt väga magada, olin vihane, et sellised jamad just minuga juhtuvad.
Aga olen muidugi palju õudsemaid öid üle elanud, kus tont võtab kuju nagu õudusfilmis. Olen võidelnud ka saatana endaga, siis olin kyll hirmust kange. Ma tean, et see oli saatan, ta näitas mulle ka põrgut. See on eraldi teema.
Õnneks lämbumistunnet pole ma kordagi kogenud, selle eest olen tänulik. Aga kogen jh seda, et keegi katsub mind või lausa istub mul seljas või rinnal. Ja ise ei saa liigutada.
Miks see meiega ometi juhtub, ma ei julge mingite sensitiividega ka jamada, ehk läheb veel hullemaks. Aga palve jõudu proovin. Ma usun, et saatan eksisteerib, samuti ka Jumala olemasolu (too öö, kui saatanaga võitlesin, pyydis Jumal sekkuda, kutsus mind enda juurde, aga saatan oli paraku tugevam).
 
opp 13. detsember 2019, kl 00.56
Ma arvan esmapilgul niimoodi, et su elu on stressirohke ja vaja oleks stressi vähendada, st et vaja oleks probleeme lahendada. Proovi korraldada elu nii, et poleks stressoreid. Näiteks isegi nii saab stressi vähendada, et korralda oma kodu mugavamaks, et kõik oleks käe jala ulatuses jne. Mul näiteks mõnikord tekib kerge stress kui ei leia salfrätikuid/paberrulli, ja siis olen need pannud mitmesse kohta- kohe voodi juurde, arvuti juurde, ja mujale. Ja nii see stress ei saagi tulla. Tõsisemaid stressiallikaid/probleeme saab ka mingil määral ju leevendada, sageli suhtumise muutmisega täielikult eemaldada.

Arvan, et su stress/probleemid on alateadvuses tiksumas koguaeg ja seal on neil siis visuaalselt selline kuju nagu sa oma tonte kirjeldasid rinnal istumas jne. Minul pole isegi suuremate seenedoosidega tonte näha olnud. On sellised kolli moodi tegelased, aga need nagu ei ehmata. Need sarnanevad teie rahvuse ühe kunstniku piltidega, kes ka seeni sööb. Sellised suhteliselt süütud tondikesed.

Võib-olla soovitaks, et tarbi rahustavat hashi. See on hea kuna toime on 10 minutiga kohal ja tunned märgatavat pingelangust. Lisaks siis ka seened, nendega on sinu puhul tõenäoselt üsna rasked rännakud esimestel kordadel, tõenäoselt elad need tondid taas üle ja võibolla 3X intensiivsemalt, kuid seejärel on enamusel ka järgnevad 2 nädalat palju kergem olla, lisaks on lootus, et võibolla tondid kaovad üldse, kuna paari nädalaga lööb taipamise pähe, mida need tondid tähendavad ja alateadvus saab rahu/puhtaks.

Arvan, et võiksid ühineda meie siinse ravigrupiga ja teeme üheskoos läbi ravipraktikad ja räägime elu selgemaks. Oluline on et harjutaksid ka rääkimist, see on tugeva raviväega.

Head rääkimist/paranemist.
 
Janika 22. jaanuar 2020, kl 08.25
Lugesin kuskilt, et voodi alla tuleb panna kausiga soola ja seda iga 21 päeva tagant, vahetama, pidavat andma rahulikuma une. Erilist vahet küll ei tunne. Eile öösel olid deemonid jälle kohal. Selja tagant tunnen, et kellegi väiksed võikad käed liiguvad mu rinna poole. Teadsin, et pean end liigutama ning ärkama. Lugesin Meie Isa Palvet mõttes, rääkida ei saanud. Aga ma sain aru, et deemonile see ei meeldinud, ta nagu takistas mind kuidagi, kuna oli raske palvet lugeda. Siis ta kadus. Jäin uuesti magama (päriselt ma vist ei ärganud) ja see sama või mingi teine värdjas oli jälle mu kallal, seekord tundsin, et mu kaela ümber on midagi nagu mingi sall ja kui see koomale tõmbub, ei saa ma hingata. Taaskord pyydsin end kohe liikuma saada ja palusin Jumalalt abi sellest värdjast vabanemiseks. Õnneks ta läks minema niikui liikuda sain ja siis ärkasin juba täielikult. Tänasin Jumalat ja sõimasin deemoneid, et jätku mind rahule. See on minu ruum siin ja teil siia asja pole. Ülejäänud öö oli rahulik. Fck nii närvi ajab, mis asi see on, kes mu seljas elab nagu painaja. Väga jube ja ebameeldiv, lisaks väsitav.
 
Embolia Afanasjevna 22. jaanuar 2020, kl 14.45
Te kobate pimeduses.
Ei aita see soolakauss voodi all ega seente söömine. Nii teevad ainult neegrid. Ja samuti sikhid, kelle aura on pirnikujuliselt väljaveninud.
Luupainutajate vastu aitab ainult üks asi - lõkke tegemine voodi alla.
 
Xy 04. oktoober 2021, kl 03.12
Ei ole ise kokku puutunud, aga luupainajad on juskui unehalvatuse taolist, öeldakse et kui keegi inimene sulle halba soovib, siis see ongi toosama luupainaja.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!