Keeleteemalised küsimused sobivad vist kõige paremini raamatufoorumisse? Vähemalt ei tohiks nad siin päris asjakohatud olla.

On mõned sõnad, mis pärinevad otseteed nõukogude ajast, tähendasid tihti ka tollal midagi veidi muud, aga omandasid juba siis mingi muu tähenduse. Kõige selgem näide oleks "dekreet" sünnituspuhkuse tähenduses. Enam vähem samasse kapsaaeda läheks ka alimendid, kuigi seal on see tähenduse muutus väiksem. Veel on sellised "sissekirjutus" ja maja või korteri kellegi "nimele kirjutamine".

Kas tuleb teilgi selliseid sõnu meelde?

Palgapäev äkki?

Siis veel ERKI, Peda, Tipp... Need ju ikka veel kasutuses. Pole veel kuulnud, et mõni EKA (kunstiakadeemia siis) tudeng end ekakaks nimetaks, nemad on ikka erkikad.

Ja Arnold Rüütel loomulikult. Riigijuhina.

defitsiit meenub esimesena

Leti alla panemine. Siis saadi ju väga tihti leti alt, kui müüjad soostusid sinna panema...

Kui võib natuke veel täpsustada, siis mõtlesin eelkõige neid, mis siiamaani kasutuses on. Kolhoos on tolleaegne sõna aga enam ei kasutata, kui, siis irooniliselt.

Fašist - kasutatakse tavaliselt täiesti vales tähenduses.

Kolhoos, sohvoos, kulak, viisaastak, kommunistliku töö eesrindlane - meenusid esimesena.

kvaliteedi märk

kaadriosakond
personaalküsimus
ideoloogia

heakord

ÜKT, pioneer, oktoobrilaps, komsomol, partei nomenklatuur, pioneerijuht, koondus, vennasvabariik.

Paraadna, Pagaasnik- äärmiselt rõve sõna aga noo kas keegi ytleb Autopanipaik jne.
Haltuura väkk.

autolavka

sinine leht - võttis sinise lehe (jäi haiguslehele)

järjekord ehk saba
VTK normid
BAM
stahhaanovlane
kalts (käibeväljend pioneeriräti kohta, tulnud venekeelse kalstuk ´ist)
makulatuur
võidurelvastumine
pioneerikoondus

neidki enam ei kasutata :)) aga nõukogude kord tõi eesti keelde pöördumise kodanik ja muutis mõiste seltsimees sisu
kasutusel on nt. komandeering, kombain ... rohkem ei tule meelde

ajakiri " Nõukogude naine". ütlen siiamaani "Eeesti Naise " kohta nii

lineika, öine häire, põuavälk, pioneerilaager, atesteerimine, pommivarjend, lõkkeõhtu, rahvamalev, spartakiaad, kohtumisõhtu, kohvik-klubi, noorte suvepäevad, sõpruskool, rivivõistlus, kangelaspioneer, koondus, makulatuur, timurlased, almavü, vilenöör, tõotus, kohustus, sõjaline algõpe, agitatsioonikava, agitbrigaad, nääripidu, riviõpe, raporteerimine, marssimine, paraad, koolipidu, eeskava, kandlering, kunstiring, mudilaskoor, neidude ansambel, melodeklamatsioon, kirjandivõistlus, järgusportlane, raadioamatöör, teenindusmaja, eesrindlane, autahvel, kiituskiri, auaadress, vimpel, käitis, tuusik (ametiühingu), plaani ületamine, ennaktempo, gaasitorbik, klassi korrapidaja, klassiorganisaator, abituurium, tööstaaž, importriided, vahetusjalatsid, piimaköök, erasektor, aiamaa, suvilakooperatiiv, asutuse saun-suvila, autoostuluba, vaibatalongid, kartulivõtmine, šeflusettevõte, laupäevak, noorpaaride pood, viinatalongid

agitprop, piimabaar, selvepood ja selvesöökla (jube!), deklameerijate võistlus, sõjaveteran, kodanlus, kodanlik Eesti, personaalpensionär, oktoobrilaste juht, täheke (märgi ja ajakirja tähenduses), säde (ajaleht ja "Sädemest tõuseb leek" tähenduses), gastronoomia, galanteriikaubad, proletariaat, valuuta, valuutapood, viru ärikas, somm, Tööliste Kelder, sotsialistlik põllumajandus, aeroflot, GUM (Moskva Kaubamaja), rahvasaavutus näitus (vist oli nii), diplom, miilits, kilid, tshurkad

lõikuspidu, teatri ühiskülastus, kulturnik, nädala ringvaade, süütenöör, spordipäev, susped, kupsus käima, marlimask, vennasvabariik, vennasrahvad, raudteerestoran, bitkii, kuhnja-fabrika, hoiukassa, hoiuraamat, riigilaenuobligatsioonid, riigiloteriipiletid, spordiloto, lastehommik, näitering, telklaager, sõjalis-patriootlikud mängud, tsiviilkaitseõppus, teaduslik kommunism, klassivõitlus, külanõukogu, täitevkomitee, demokraatlik tsentralism, välislähetus, kultuurivahetus-programm, majavalitsus, osoaviahim, pasportist, numbritehas, hoogtöö, rahvaste sõpruse festival, bemberg, krimpleen, tervishoiutöötajate maja, raudteeklubi, noortemaja, ohvitseride maja, noorukite polikliinik, kooli hambaarst, punanurk, seinalehe toimkond, rändraamatukogu, pioneeride tuba, komsomolilaager, sotsialistlik võistlus, piiriluba, naisvõimlemine, tööstuskaupade pood, nahkgalanterii, internaatkool, eriinternaatkool, miilitsa lastetuba, näidissovhoostehnikum, silotorn, lüpsiagregaat, ruutpesiti, jaroviseerimine, noorte naturalistide maja, rahvaülikool, lasketiir, villavahetuspunkt, masinatraktorijaam

minu jaoks on pagasnik sama loomulikult kõlav vene päritolu laensõna nagu nt tolku olema või pohmell

Ilged vene laensõnad maika ja trussikud. Nagu keegi kasutab, tulevad kohe silme ette jubedad sinised sitsist meeste aluspüksid, ehkki inimene ütles nii võibolla hoopis oma viimase mudeli La Perla pesu kohta.

Kaader on sõna, mis on kuidagi juurdunud ja mille kasutamise eest olen noomida saanud... Ja veel selline asi nagu ALMAVÜ - ma ei saanud lapsena kunagi sellest õieti aru, millega tegemist on :D

Nõuka-aja lõpus võeti kasutusele selline lühend nagu VIA - vokaalinstrumentaalansambel. VIA Radar näiteks

Mis tänaseni kasutusel, vast bardatshokk - auto kindalaegas, podest (sõnast podjesd, arvan) - märgib trepimadet.
Veel pakaa, möllima - sisse kirjutama, aga nendega on ju tegelikult nii, et kes kasutab, kes mitte. Vanemad kasutavad, sest vene ajast harjumus sees, nooremad enam mitte, kuigi võibolla on neid sõnu kuulnud, ning teavad tegelikult, mis need tähendavad, ning kus kontekstis neid kasutada.

möllima on vist lausa eestiaegne sõna? saksa päritolu.

Tossud, laen soome keelest kasutatakse ka tänaseni botaste asemel. Pusa- pehme sportlik pluus. Import-oli väga kõva asi.

defitsiit, natšalnik, salooga, brigadir

podest tähendab tänapäeva ehitajatel kusjuures hoopis midagi muud kui podjezd ehk paraadna (mida täpselt, ei mäleta kahjuks)

aga paraadna trepikoja tähenduses on küll lahe sõna, tuleneb vist paraadsissekäigust, mis minul seostub sellise uhke kahepoolse limusiinide või kalesside sissesõiduteega

Firmariided, nõuka ajal tähistasid need igasuguseid välismaalt saadud/toodud hilpe, tänapäeval on päris naljakas seda kuulda;)
Podest peaks trepimadet tähistama.

Just "botas" on nõukogude-aegne jäänuk. "Botas" oli Tšehhoslovakkia firma, mis tootis spordijalatseid, need olid ka ainukesed tossumoodi asjad, mis sovjetini jõudsid.

Huvitav, kas mõnes muus keeles on ka jooksuking "botas"?