Keegi kunagi ütles, et ulmet oskavad kirjutada ainult ameeriklased ja venelased. Jagan seda arvamust.
Eesti ulmest mingi nostalgiline side on jäänud Hellati "Naiste maailmaga" (tol ajal polnud veel eriti palju naiste maailmu lugenud) ja Eiv Elooni "Kaksikliik". Just selle esimene osa.
Aga soovitaks
Simak "Vahejaam"
Card "Enderi mäng"
Tepper "Rohtmaa"
Clarke "Lapsepõlve lõpp"
Asimov "Igaviku lõpp"
Neid võiks soovitada lõpmatuseni ja ei oska öelda, kas just kõige lemmikumad :-)
k.-le,
huvitav, kui minult küsitakse ulmet, siis ei tule selle pealegi, et fantasyt pakkuda. Veel vähem õudukaid. Aga ju ma olen enda jaoks ulme tõlkinud sci-fi-ks.