Kirjandus ja teater
ulmeraamatud.
Mulle raskelt meeldis 12. märts 2008, kl 17.06 |
k. 12. märts 2008, kl 18.20 |
välismaine @!#$ 12. märts 2008, kl 20.06 |
jj 12. märts 2008, kl 22.34 |
k.-le 13. märts 2008, kl 13.14 |
Sa mine ikka ise, kuna meil ei olegi kodumaist ulmet olemas. See Hargla ja neid teised "ulmekirjanikud" ei sobi isegi koera saba alla mitte.
Aga mis autorisse puutub, siis jah, mida sa ulme all mõtled? Kas Fantasy´t, Science fiction´it või hoopis õudukaid? Siis oskab ka midagi soovitada.
Aga mis autorisse puutub, siis jah, mida sa ulme all mõtled? Kas Fantasy´t, Science fiction´it või hoopis õudukaid? Siis oskab ka midagi soovitada.
eneL 14. märts 2008, kl 19.40 |
Keegi kunagi ütles, et ulmet oskavad kirjutada ainult ameeriklased ja venelased. Jagan seda arvamust.
Eesti ulmest mingi nostalgiline side on jäänud Hellati "Naiste maailmaga" (tol ajal polnud veel eriti palju naiste maailmu lugenud) ja Eiv Elooni "Kaksikliik". Just selle esimene osa.
Aga soovitaks
Simak "Vahejaam"
Card "Enderi mäng"
Tepper "Rohtmaa"
Clarke "Lapsepõlve lõpp"
Asimov "Igaviku lõpp"
Neid võiks soovitada lõpmatuseni ja ei oska öelda, kas just kõige lemmikumad :-)
k.-le,
huvitav, kui minult küsitakse ulmet, siis ei tule selle pealegi, et fantasyt pakkuda. Veel vähem õudukaid. Aga ju ma olen enda jaoks ulme tõlkinud sci-fi-ks.
Eesti ulmest mingi nostalgiline side on jäänud Hellati "Naiste maailmaga" (tol ajal polnud veel eriti palju naiste maailmu lugenud) ja Eiv Elooni "Kaksikliik". Just selle esimene osa.
Aga soovitaks
Simak "Vahejaam"
Card "Enderi mäng"
Tepper "Rohtmaa"
Clarke "Lapsepõlve lõpp"
Asimov "Igaviku lõpp"
Neid võiks soovitada lõpmatuseni ja ei oska öelda, kas just kõige lemmikumad :-)
k.-le,
huvitav, kui minult küsitakse ulmet, siis ei tule selle pealegi, et fantasyt pakkuda. Veel vähem õudukaid. Aga ju ma olen enda jaoks ulme tõlkinud sci-fi-ks.
asd 15. märts 2008, kl 09.55 |
blah 18. märts 2008, kl 00.02 |
Bradbury on vaieldamatu lemmik, kuid viimasel ajal olen hakanud nautima Simmonsit ning julgeksin tema isegi Bradbury kõrvale tõsta. Eesti keeles on ilmunud Hyperioni sari, sellest esimene (Hyperion) oli kõige mõjusam. Esikteost (??) "Song of Kali" ei liigitaks just ulme alla, kuid väga hea ning emotsioone tekitav lugemine. Momendil käsil "Ilium" ning ei jää muud üle kui autori fantaasialennust vaimustuda. Olympos ootab seejärel lugemist.
Meeldib ka kultuuri sari (e.k. fantaasia sarjas mõned raamatud ilmunud). Ja Vonnegut!
Meeldib ka kultuuri sari (e.k. fantaasia sarjas mõned raamatud ilmunud). Ja Vonnegut!
blah 18. märts 2008, kl 00.06 |
puuksupea peeter 16. september 2022, kl 11.27 |
Lisa postitus