Kirjandus ja teater
Kui palju raamatuid teil kodus on?
yx 29. juuni 2009, kl 19.13 |
eneL 29. juuni 2009, kl 20.51 |
eneL 29. juuni 2009, kl 21.02 |
Näide kreeda dialoogist, mis oli lausa nauditav:
K: "... ja ma ei viitsiks lugeda niikuinii, sest loevad need, kellel omal fantaasia puudulik või kes on lihtsalt noliferid"
T: "veidi halvustava ja solvava tooniga Su väide:"loevad need,kel fantaasia puudulik"-sry,mu fantaasial pole suurt häda midagi,minu jaoks täitsa jätkub."
K: "oih sorry ma ei tahtnud kedagi solvata, ma lihtsalt räägin nii kuidas asjad on"
yx, arvan tõesti, et kreet Su kaitset ei vaja. Ükskõik, kas ta on teadlik provokaator või tõeliselt paksunahaline.
K: "... ja ma ei viitsiks lugeda niikuinii, sest loevad need, kellel omal fantaasia puudulik või kes on lihtsalt noliferid"
T: "veidi halvustava ja solvava tooniga Su väide:"loevad need,kel fantaasia puudulik"-sry,mu fantaasial pole suurt häda midagi,minu jaoks täitsa jätkub."
K: "oih sorry ma ei tahtnud kedagi solvata, ma lihtsalt räägin nii kuidas asjad on"
yx, arvan tõesti, et kreet Su kaitset ei vaja. Ükskõik, kas ta on teadlik provokaator või tõeliselt paksunahaline.
loll mees 29. juuni 2009, kl 22.21 |
eneL, see on lihtsalt hariduse puudumine, usun, et Jüri Mõis ei saanud siiralt aru miks on vaja teatreid;) ja et tema kultuurielamuste seas on suurimaid Disneylandi külastus, nojah;)
Aga. Trepiastmeid on. Ülesse. Nt http://www.ylikool.ee/et/13/mart_velsker
Kui jõuda selles Jürgen Rooste luuletuseni, mille ta ise ette loeb (muide, seda on paremini teinud Jan Kaus kusagil saates kunagi), siis võiks püüda laialt mõista;)
Aga. Trepiastmeid on. Ülesse. Nt http://www.ylikool.ee/et/13/mart_velsker
Kui jõuda selles Jürgen Rooste luuletuseni, mille ta ise ette loeb (muide, seda on paremini teinud Jan Kaus kusagil saates kunagi), siis võiks püüda laialt mõista;)
eneL 29. juuni 2009, kl 23.57 |
loll mees,
Vastates retoorilisele küsimusele loengust - "Eesti luulet on tarvis neile eestlastele, kes seda naudivad". Kuulasin pisut loengu algust ja häirib see keerutamine. Mulle meeldiks väga, kui lektor ei ütleks sõnu, et eesti luulet on sellepärast vaja, et keegi seda ostab. Eks ma homme kuulan selle ära ja teen selgeks mida mulle öelda taheti.
Lisan, et mina ei arva, et kõik inimesed peaksid teatrist või luulest huvituma selleks, et olla haritud inimesed. Igasugune tegevus eliiti kuulumise nimel on snooblus. Inimene peaks ikka asju tegema sellepärast, et ta ise nendest rõõmu tunneb. Alles siis on asjal sügav sisu. Ja tegevus võib olla mis iganes ega pruugi olla tunnustatud kultuurilise tegevusega isegi seotud. Peaasi, et vaim nüriks ei jääks ning suudaks vastu võtta uut ning huvituda ümbritsevast.
Vastates retoorilisele küsimusele loengust - "Eesti luulet on tarvis neile eestlastele, kes seda naudivad". Kuulasin pisut loengu algust ja häirib see keerutamine. Mulle meeldiks väga, kui lektor ei ütleks sõnu, et eesti luulet on sellepärast vaja, et keegi seda ostab. Eks ma homme kuulan selle ära ja teen selgeks mida mulle öelda taheti.
Lisan, et mina ei arva, et kõik inimesed peaksid teatrist või luulest huvituma selleks, et olla haritud inimesed. Igasugune tegevus eliiti kuulumise nimel on snooblus. Inimene peaks ikka asju tegema sellepärast, et ta ise nendest rõõmu tunneb. Alles siis on asjal sügav sisu. Ja tegevus võib olla mis iganes ega pruugi olla tunnustatud kultuurilise tegevusega isegi seotud. Peaasi, et vaim nüriks ei jääks ning suudaks vastu võtta uut ning huvituda ümbritsevast.
loll mees 30. juuni 2009, kl 11.53 |
lollile mehele 30. juuni 2009, kl 19.59 |
no see kirjandusloeng oli küll ju lausa hobuse unenägu. luulet on keelele vaja...ja keelt on riigile vaja. aga kas rahvale on vaja riiki, mis ei paku talle varsti enam midagi, kuid võtab hinge tagant viimase?
vabalt saab luulest emotsiooni ka võõras keeles. luule on viis oma tundeid väljendada. ega eesti luule ei sisalda küll ammu enam midagi geniaalset ja sügavat sõnumit. sellist, mis rahvaga räägiks. sellist, mis suudaks üldistada lihtsalt ja sügavalt elu ja ümbritsevat. no ja sellepärast inimesed ei tahagi seda pealiskaudset pahna lugeda. ja ei ole kõik ka kadakasaksad,kes ropu sõna peale "vuih" ütlevad. lihtsalt, eesti luule ei kõnele inimesega praegu. ma mõtlen just seda kaasaegset luulet. ja siis polegi seda ju vaja.
vabalt saab luulest emotsiooni ka võõras keeles. luule on viis oma tundeid väljendada. ega eesti luule ei sisalda küll ammu enam midagi geniaalset ja sügavat sõnumit. sellist, mis rahvaga räägiks. sellist, mis suudaks üldistada lihtsalt ja sügavalt elu ja ümbritsevat. no ja sellepärast inimesed ei tahagi seda pealiskaudset pahna lugeda. ja ei ole kõik ka kadakasaksad,kes ropu sõna peale "vuih" ütlevad. lihtsalt, eesti luule ei kõnele inimesega praegu. ma mõtlen just seda kaasaegset luulet. ja siis polegi seda ju vaja.
loll mees 01. juuli 2009, kl 01.16 |
Ma lausa pean mitte nõustuma;)
Mu vastuargumendid nõuaksid aga mõnda tundi mõnes õdusas kohvikus:D
Lühidalt: luule on üks suuremaid keele uuendajaid; kõiki tundeid ei ole võimalik ratsionaalselt väljendada, nii jääb luule üheks selliseks võimaluseks, nt toortõlkes üks luul jaapani keelest:
kivi, peaaegu ümmargune
uhutud merelainete poolt aastasadu
näitab kodupoole
see ei pruugi muidugi kõiki kõnetada jne, aga ehk andsin mõtte edasi.
On levind klišee: maal ei ole enam maal ja luule luule. Tõsi, keeled on keerulisemaks läinud. Aga lihtsus ei ole kuhugi kadunud. Selles on kerge veenduda. Astuge raamatupoes riiuli juurde ja lugege kõik läbi. Enne ei ole mõtet suud avada, kui sulgub viimane kaas:D Siis räägime edasi.
Mu vastuargumendid nõuaksid aga mõnda tundi mõnes õdusas kohvikus:D
Lühidalt: luule on üks suuremaid keele uuendajaid; kõiki tundeid ei ole võimalik ratsionaalselt väljendada, nii jääb luule üheks selliseks võimaluseks, nt toortõlkes üks luul jaapani keelest:
kivi, peaaegu ümmargune
uhutud merelainete poolt aastasadu
näitab kodupoole
see ei pruugi muidugi kõiki kõnetada jne, aga ehk andsin mõtte edasi.
On levind klišee: maal ei ole enam maal ja luule luule. Tõsi, keeled on keerulisemaks läinud. Aga lihtsus ei ole kuhugi kadunud. Selles on kerge veenduda. Astuge raamatupoes riiuli juurde ja lugege kõik läbi. Enne ei ole mõtet suud avada, kui sulgub viimane kaas:D Siis räägime edasi.
xcxcxcvvb 01. juuli 2009, kl 07.27 |
lollile mehele 01. juuli 2009, kl 08.28 |
no olgu see luule siis suurimaid keeleuuendajaid. kuigi seda on raske uskuda, sest uute oskussõnade osakaal on keeles kindlalt suurem, kui luule uuenduslikud keelevõtted. aga milleks seda keelt on uuendada vaja luule abil? keel on ikka suhtlemiseks inimestele, asjaajamiseks, uute avastuste/nähtuste väljendamiseks. milleks see ilutsemise pärast keerutamisne sõnadega? no kunstifriigile vast pakub see vaheldust. no aga siis pole ju mõtet kurta, et luulel vähene publik on. sest seda ilutsemist ja sõnadega veiderdamist pole kellelegi vaja ju tegelikult (v. a kunstifriikidele).
ei saagi sõnadega kõiki tundeid väljendada. sellepärast meil ongi lisaks muusika, kujutav kunst jne.
see haiku ümmargusest kivist ka ei kirgastanud mind millegi uuega. elu räsib inimest, siis inimene väsib ja pöördub tagasi oma juurte poole, oma lapsepõle juurde tagasi, et oleks kergem surra. no mis seal siis niiväga uut on? milleks on vaja selle teadmise edastamiseks kirjutada luuletus?
ei saagi sõnadega kõiki tundeid väljendada. sellepärast meil ongi lisaks muusika, kujutav kunst jne.
see haiku ümmargusest kivist ka ei kirgastanud mind millegi uuega. elu räsib inimest, siis inimene väsib ja pöördub tagasi oma juurte poole, oma lapsepõle juurde tagasi, et oleks kergem surra. no mis seal siis niiväga uut on? milleks on vaja selle teadmise edastamiseks kirjutada luuletus?
loll mees 01. juuli 2009, kl 13.40 |
Ma olen seda varemgi kohanud, et luule ajab mõned inimesed sama vihale kui religioon. Mõnda lausa häirib millegi olemasolu. Isegi siis kui ta sellega kokku ei puutu. Sa esitad küsimusi, millele vastati põhikoolis. Kool (ehk kehv õpetaja) on kusjuures paljuski "süüdi", et mõned ei saagi luulest aru. Kahju muidugi. Aga on ka mitteluule.-nimesi muidugi;)
Sinu haiku tõlgendus on väga ühekülgne. Luule ei ole maksuametile esitatav ankeet. Ehkki ankeetvormina on luulet tehtud küll. See luuletus väljendab väljendamatut, sõnadega minnakse sõnatuks, tunde kirjeldus, mida defineerida ei saa, nt.
Nii nagu luule on ka keeleuuendus loomulik asi. Sa räägid milleks on vaja vett. See on lihtsalt olemas ja meie maailma osa;)
Sa ei tunne keele vastu huvi, ei ole keeleajaloost lugenud, selleks sa midagi sellest ka ei tea, nagu mina mammograafiast:D Selleks ma rohkem sinusugustega ka ei diskuteeri, mõttetu;) Loe palun: Vikerkaar, Keel ja kirjandus, Teater.Muusika.Kino, Sirp, Looming, Akadeemia - siis saab asi kah selgeks kord, mis ja miks.
Sinu haiku tõlgendus on väga ühekülgne. Luule ei ole maksuametile esitatav ankeet. Ehkki ankeetvormina on luulet tehtud küll. See luuletus väljendab väljendamatut, sõnadega minnakse sõnatuks, tunde kirjeldus, mida defineerida ei saa, nt.
Nii nagu luule on ka keeleuuendus loomulik asi. Sa räägid milleks on vaja vett. See on lihtsalt olemas ja meie maailma osa;)
Sa ei tunne keele vastu huvi, ei ole keeleajaloost lugenud, selleks sa midagi sellest ka ei tea, nagu mina mammograafiast:D Selleks ma rohkem sinusugustega ka ei diskuteeri, mõttetu;) Loe palun: Vikerkaar, Keel ja kirjandus, Teater.Muusika.Kino, Sirp, Looming, Akadeemia - siis saab asi kah selgeks kord, mis ja miks.
lollile mehele 01. juuli 2009, kl 19.09 |
jajah, luule on seline müstiline ja tabamatu ja...mida hägusem, seda luulelisem.
õpetajate kohta arvasid ehk isegi õigesti, polnud tõesti suuremad asjad. kuigi need on eestis oma ala tunnustatuimad spetsialistid - lektorid. keeleajaloo kohta olen hulgi eksameid andnud. mäletan küll seda teooriat, et kunst kunsti pärast, väärtus iseeneses ja blabla.
ma ei ole luulevaenulik, mul on oma lemmikluuletajad, kelle loomingut ma mõttetuks ei pea. tagore on üks mu lemmikuid. lihtne, sügav, puhas ja igavikuline.
suurem osa luuletajaid lihtsalt vahutab vahutamiserõõmust, et enda eksistentsile mingisugunegi õigustus leida. ja need vahumeistrid võiksidki jääda sahtlisse kirjutama. eesti kaasaegsest luulest pole ammu enam midagi tõeliselt head lugenud. üks lullutamine ja vahutamine vaid.
mina ei ole küsinud, et milleks on vett vaja. ma nii rumalaid küsimusi ei esita. vesi on elu alus ja eeldus. luule küll ei ole. lollakamat võrdlust oleks raske välja mõelda.
ega minagi sinuga diskuteerida ei soovi...intelligent...isehakanud intelligent. vahutab stringidest füüsikas, aga samas esitab küsimusi, et milleks on vett vaja ja võrdleb seda luulega.
ja veel keeletargale niipalju, et eesti keeles öeldakse "sellepärast", mitte "selleks". liiga palju "keeleuuenduslikku" luulet oled lugenud, kirjakeel on juba üsna tuksis sul, kui hakata grammatikavigu su kommentaarides analüüsima.
õpetajate kohta arvasid ehk isegi õigesti, polnud tõesti suuremad asjad. kuigi need on eestis oma ala tunnustatuimad spetsialistid - lektorid. keeleajaloo kohta olen hulgi eksameid andnud. mäletan küll seda teooriat, et kunst kunsti pärast, väärtus iseeneses ja blabla.
ma ei ole luulevaenulik, mul on oma lemmikluuletajad, kelle loomingut ma mõttetuks ei pea. tagore on üks mu lemmikuid. lihtne, sügav, puhas ja igavikuline.
suurem osa luuletajaid lihtsalt vahutab vahutamiserõõmust, et enda eksistentsile mingisugunegi õigustus leida. ja need vahumeistrid võiksidki jääda sahtlisse kirjutama. eesti kaasaegsest luulest pole ammu enam midagi tõeliselt head lugenud. üks lullutamine ja vahutamine vaid.
mina ei ole küsinud, et milleks on vett vaja. ma nii rumalaid küsimusi ei esita. vesi on elu alus ja eeldus. luule küll ei ole. lollakamat võrdlust oleks raske välja mõelda.
ega minagi sinuga diskuteerida ei soovi...intelligent...isehakanud intelligent. vahutab stringidest füüsikas, aga samas esitab küsimusi, et milleks on vett vaja ja võrdleb seda luulega.
ja veel keeletargale niipalju, et eesti keeles öeldakse "sellepärast", mitte "selleks". liiga palju "keeleuuenduslikku" luulet oled lugenud, kirjakeel on juba üsna tuksis sul, kui hakata grammatikavigu su kommentaarides analüüsima.
loll mees 01. juuli 2009, kl 19.59 |
lollile mehele 01. juuli 2009, kl 20.40 |
ma ei tulnud siia välja elama. veetsin vaid pisut aega siin täishingatud õhuga toas.
nägin lolli meest, meenusid vanad ajad lollide ülikooliaegsete humanitaarmeestega.
sinulgi tekkis korraks anonüümne võimalus "diipi" panna kukekesena kanakarjas. kuniks üks sulle nokaga pähe lajatas.
ole mureta, ütlen ka reaalis lollidele meestele, et nad on lollid, kui nad seda on. ükskõik siis, kui kalliks see mulle ka maksma ei läheks.
nägin lolli meest, meenusid vanad ajad lollide ülikooliaegsete humanitaarmeestega.
sinulgi tekkis korraks anonüümne võimalus "diipi" panna kukekesena kanakarjas. kuniks üks sulle nokaga pähe lajatas.
ole mureta, ütlen ka reaalis lollidele meestele, et nad on lollid, kui nad seda on. ükskõik siis, kui kalliks see mulle ka maksma ei läheks.
loll mees 01. juuli 2009, kl 22.27 |
s 01. juuli 2009, kl 22.31 |
kreet 01. juuli 2009, kl 23.54 |
Reet 02. juuli 2009, kl 00.34 |
kreet 02. juuli 2009, kl 13.17 |
reet, sa niisama lahmid või on sul mõni tõsiseltvõetav argument ka ? ma pigem arvan, et sa ei suuda midagi vahedat vastata ja siis lähed nii-öelda lihtsamat teed pidi ja loobid kuiviku kombel stampväljendeid, mis peaksid mind solvama.
aga selleks, et mind solvata peab ikka pagana hea sõnasepp olema.
aga selleks, et mind solvata peab ikka pagana hea sõnasepp olema.
lollile mehele 02. juuli 2009, kl 14.16 |
Reet 02. juuli 2009, kl 18.42 |
Veronika 25. aprill 2011, kl 03.57 |
Täpselt 25 raamatut, toad mõnusalt suured ja tühjad, ei meeldi kui kõik kohad on kappe täis! Oi KUIDAS mul on kahju teist, kes te omate tuhandeid raamatuid, täiesti haiged inimesed olete. Tänapäeval saab internetist ka kõike teada ning kiire eluviisiga inimene on õhtuks peale arvuti toimetusi piisavalt väsinud, et ei viitsigi mingeid raamatuid lugeda.
ullike 25. aprill 2011, kl 12.06 |
oi mis vahva teema siin "minu äraolekul" püsti pndud! raamatuid on mul väga palju ja kuigi peaaegu üldse ei osta, sigineb neid juurdegi. osa olen viinud kohaliku keskraamatukogu äraandmisriiulisse. ja seal ära andes ka ise saaki saanud: viimati näit Jessenini luulekogu "Loojumatu tund" ja millalgi varem Lorca!
ullike 25. aprill 2011, kl 12.25 |
tahtsin veel öelda, et minul on küll turvalisem maailmas elada, kui tean, et on palju raamatufänne. alati, kui oma riiuleid puhastan ja üle vaatan, teeb see hea tuju: justkui kohtaks paremat osa elatud elust (enamalt jaolt on mul ikka loetud raamatud, nn ilukirjandus). eriti luuletused tõstavad meeleolu ja muidugi ka mitm huumorivärk alates seitsmekümnendatest, mil oli täiesti eriline vaimsus. kui kedagi huvitaksid vanad "Pikrid", siis need oleks ära anda.
Veronika 29. aprill 2011, kl 16.33 |
Kuule ullike vana sa oled? 50+ - no ma üldse ei imestaks! :D Ainult "parim enne" tähtaja ületanud vanainimesed kargavad muudkui raamatute ümber. Oled sa märganud, et mõnes moodsas tänapäevases kodus, kus elavad noored, oleksid toad täis mingeid raamaturiiuleid? Mina olen näinud ainult ilusaid, avaraid ruume. Rõve on lausa minna kuskile koju, kus toad kappe ja asju täis on..
ullike 29. aprill 2011, kl 22.28 |
hellr 02. mai 2011, kl 19.06 |
Marion 08. mai 2011, kl 00.01 |
Ülessoojendatud teemat lugedes tekkis küsimus, kuidas siingi leidub närviajajaid ja veel enam, nende kirjutatust tuldvõtvaid persoone. Kui õhuke siis ikka on me kultuurikiht, kui nauditavat teksti kirjutajad mingil hetkel jõuavad lauseni: "Ise oled loll."? See selleks.
Oma raamatute arvu ei oska öelda (2000?,3000?), kindlasti on neid liiga palju ja kindlasti jääb osa neist minul (tõenäoliselt ka teistel pereliikmetel) lugemata. Korrastades tekitavad paljud neist huvi, kuid uusi asju tuleb juurde, enne und lugemiseks sobivad kergemakaalulised (sisult) ja kogu vaba aega ei saa ju ainult lugemisele ka pühendada. Niigi olen seda liiga palju teinud. Lugemispäeviku põhjal on rekord olnud 130 raamatut aastas, pooled neist vast väikseformaadilised. Ühest küljest kahju kulunud ajast, teisalt oli see siiski nauditav aeg. Nauditav on ka hommikul silmi lahti lüües vaadata raamaturiiulisse, sinna olen koondanud lemmikud. Ei kujuta ette, et lemmikuid peaksin raamatukogust laenutama. Üsna palju olengi peale kogust võetud raamatu lugemist selle ka koju ostnud. Paljud raamatud sisaldavad fakte, teooriaid vm, mida vajadusel kohe vaadata saab; ilukirandust saab aga mõne aasta pärast uuesti lugeda.
Külastades vaatan alati, kui palju ja mis raamatud kellelgi kodus on. Midagi see ju näitab, eriti kui aastate jooksul seal mingit muutust pole märgata. Inimesi hindan ikka nende endi järgi, kuid kahju on, et ei saa nendega raamatutest rääkida.
Oma raamatute arvu ei oska öelda (2000?,3000?), kindlasti on neid liiga palju ja kindlasti jääb osa neist minul (tõenäoliselt ka teistel pereliikmetel) lugemata. Korrastades tekitavad paljud neist huvi, kuid uusi asju tuleb juurde, enne und lugemiseks sobivad kergemakaalulised (sisult) ja kogu vaba aega ei saa ju ainult lugemisele ka pühendada. Niigi olen seda liiga palju teinud. Lugemispäeviku põhjal on rekord olnud 130 raamatut aastas, pooled neist vast väikseformaadilised. Ühest küljest kahju kulunud ajast, teisalt oli see siiski nauditav aeg. Nauditav on ka hommikul silmi lahti lüües vaadata raamaturiiulisse, sinna olen koondanud lemmikud. Ei kujuta ette, et lemmikuid peaksin raamatukogust laenutama. Üsna palju olengi peale kogust võetud raamatu lugemist selle ka koju ostnud. Paljud raamatud sisaldavad fakte, teooriaid vm, mida vajadusel kohe vaadata saab; ilukirandust saab aga mõne aasta pärast uuesti lugeda.
Külastades vaatan alati, kui palju ja mis raamatud kellelgi kodus on. Midagi see ju näitab, eriti kui aastate jooksul seal mingit muutust pole märgata. Inimesi hindan ikka nende endi järgi, kuid kahju on, et ei saa nendega raamatutest rääkida.
naine 35 22. mai 2011, kl 22.19 |
Mul on kodus palju raamatuid ja palju kappe kus neid hoida(kobakad antiik kapid).Raamatuid oleks rohkemgi,kui mitte muud huvid ei nõuaks ka osa - näit.kunst ja portselan.Seega seal,kus pole raamatuid,on maalid ja vastupidi.Mulle nii meeldib,on hubane.Kohati on küll palju tolmu ja rasket antiik mööblit,kuid mina tunneks end ebamugavalt sellises tühjas ruumis,kerge pappkastisarnase mööbliga.
Igaühele oma.
Igaühele oma.
Lisa postitus