jajah, luule on seline müstiline ja tabamatu ja...mida hägusem, seda luulelisem.
õpetajate kohta arvasid ehk isegi õigesti, polnud tõesti suuremad asjad. kuigi need on eestis oma ala tunnustatuimad spetsialistid - lektorid. keeleajaloo kohta olen hulgi eksameid andnud. mäletan küll seda teooriat, et kunst kunsti pärast, väärtus iseeneses ja blabla.
ma ei ole luulevaenulik, mul on oma lemmikluuletajad, kelle loomingut ma mõttetuks ei pea. tagore on üks mu lemmikuid. lihtne, sügav, puhas ja igavikuline.
suurem osa luuletajaid lihtsalt vahutab vahutamiserõõmust, et enda eksistentsile mingisugunegi õigustus leida. ja need vahumeistrid võiksidki jääda sahtlisse kirjutama. eesti kaasaegsest luulest pole ammu enam midagi tõeliselt head lugenud. üks lullutamine ja vahutamine vaid.
mina ei ole küsinud, et milleks on vett vaja. ma nii rumalaid küsimusi ei esita. vesi on elu alus ja eeldus. luule küll ei ole. lollakamat võrdlust oleks raske välja mõelda.
ega minagi sinuga diskuteerida ei soovi...intelligent...isehakanud intelligent. vahutab stringidest füüsikas, aga samas esitab küsimusi, et milleks on vett vaja ja võrdleb seda luulega.
ja veel keeletargale niipalju, et eesti keeles öeldakse "sellepärast", mitte "selleks". liiga palju "keeleuuenduslikku" luulet oled lugenud, kirjakeel on juba üsna tuksis sul, kui hakata grammatikavigu su kommentaarides analüüsima.