mina olen ka usin raamatukogust laenaja. isiklik raamat on ju tore, aga kui ma endale kõik need raamatud ostnud oleks, mis ma aastate jooksul laenutanud olen, ei mahuks ma vist enam oma korterisse ära. ja milleks osta riiulisse tolmuma raamatut, millest tean, et loen ta korra läbi ja sellega asi piirdub... aga see selleks.
teemaga haakudes - vat mina imestan ka mõnd raamatut käes hoides, et mismoodi neid raamatuid loetud on. mingi "loomulik kulumine" on ju täiesti normaalne, ka võib inimlikult aru saada keset raamatut ilutsevast üksikust punaveiniplekist - vahel ikka juhtub... aga kui tasvaplekid on vaat et üle lehe, mõne pleki küljes ollus, millest ei saa aru, on see jäänuk söödud koogist või ninakollist, raamatu vahelt pudeneb küpsisepuru, lehenurgad musta käega pööramisest räpased... endalegi sattus hiljuti üks selline, kusjuures tegu ei olnud mingi "sopakaga", vaid teosega, mida tõsiseks väärtkirjanduseks võib liigitada.
et haridus matsi ei riku?