Vist tahtsin jah. Kurb on, et endal näen aina rohkem sama trendi, vaatan, et see ei ole ju eesti keel, siis aga, et seda väljendit juba kasutatakse ju nii laialt ja paremat lahendust justkui polekski. Nii see risustamine jätkub (aga üsna kindlalt peeti kunagi risustamiseks kõiki uuendusi, nii et patt oleks kurjustada, ilus on ikka see meie keel)
uuendused uuendusteks, mingite üksikasjade õüle võib alati vaielda, aga igal juhul on olemas niisugused eristused nagu hea stiil(tundlik, mitmekesine, läbimõeldud sõnakasutuse ja stiilivarjundite tajuga) ja halb stiil (vaene, mage, üheülbaliselt toortõlkeline...)
no stiililiselt peavad originaal ja tõlge kattuma, see on elementaarne. aga kui originaali autor/koostaja on jobu, siis tunneb vaene tõlkija tema pärast...noh, ütlege, mida? jõetut raevu?
... siis tuleb ka ikka kogu jobusus tõlkes edasi anda nähtavasti :) aga kindlasti sinna mitte lisada toortõlkelisuse puisust. Eks see ole paras kuntstükk muidugist