Kirjandus ja teater
Kas keegi enam teatris ei käigi?
juta 29. jaanuar 2015, kl 15.24 |
nii palju kui minu mäletamine algas,ikka teatrist ja siiani, alates 72, estonia teatriga algas ja vanemuises ka veel varem ehk 70.ndatel.
siis juba jätkuvalt estoonia esikohal,draamateater, vene teater, linnateater, vat teater..
viimati nähtud, vene teatris - mick jageri huuled, draamateatris -aiamajas, järgmine etendus -estonias -tsirkusepintsess,siis draamateatris-teed juuakse kell viis, siis- roman baskini mono etendus- vabalaval, siis aprillis -viimasel minutil jne.....
teatri armastus hakkab ikka lapsepõlvest pihta,kui ei pole ka suurena sinna asja..
siis juba jätkuvalt estoonia esikohal,draamateater, vene teater, linnateater, vat teater..
viimati nähtud, vene teatris - mick jageri huuled, draamateatris -aiamajas, järgmine etendus -estonias -tsirkusepintsess,siis draamateatris-teed juuakse kell viis, siis- roman baskini mono etendus- vabalaval, siis aprillis -viimasel minutil jne.....
teatri armastus hakkab ikka lapsepõlvest pihta,kui ei pole ka suurena sinna asja..
alissandra 30. jaanuar 2015, kl 13.33 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 4,219 |
alla 30ne 31. jaanuar 2015, kl 11.21 |
Minu viimase aja etendused:
1) Savoy ball - üldiselt meeldis, negatiivse maigu jättis odav lavakujundus ja esinejate välimus. Iseenesest on tegemist ju üliglamuurse ajastuga ja üheks õhtuks oleks tahtnud viibida tolles ajastus, kuid kohati olid naisnäitlejatel nõukaaja kittelkleite meenutavad kleidid.
2) Teed juuakse kell viis - algus väga veniv, üldmuljelt ka ei midagi erilist (samas mulle ei meeldigi komöödiad).
3) Wabadusrist - meeldis, kuna ajastu ja teema on südamelähedased.
4) Aabitsa kukk - Tõnu Oja üks minu lemmiknäitlejaid ja millegi üle nuriseda ei ole. Etendus tekitas kahetisi tundeid - ühelt poolt muigama ajav, kuid teisalt väga kurb.
Hetkel piletid olemas veel Utoopia rannikule ja Uinuvale kaunitarile. Tahaks ka Tsirkuseprintsessi ära vaadata.
1) Savoy ball - üldiselt meeldis, negatiivse maigu jättis odav lavakujundus ja esinejate välimus. Iseenesest on tegemist ju üliglamuurse ajastuga ja üheks õhtuks oleks tahtnud viibida tolles ajastus, kuid kohati olid naisnäitlejatel nõukaaja kittelkleite meenutavad kleidid.
2) Teed juuakse kell viis - algus väga veniv, üldmuljelt ka ei midagi erilist (samas mulle ei meeldigi komöödiad).
3) Wabadusrist - meeldis, kuna ajastu ja teema on südamelähedased.
4) Aabitsa kukk - Tõnu Oja üks minu lemmiknäitlejaid ja millegi üle nuriseda ei ole. Etendus tekitas kahetisi tundeid - ühelt poolt muigama ajav, kuid teisalt väga kurb.
Hetkel piletid olemas veel Utoopia rannikule ja Uinuvale kaunitarile. Tahaks ka Tsirkuseprintsessi ära vaadata.
to juta 03. veebruar 2015, kl 11.13 |
Ma pole absoluutselt nõus väitega, et teatriarmastus hakkab lapsepõlvest pihta. Kuna olen pärit Tartu kandist, siis põhiliselt sai ainult Vanemuises käidud lapsena. Ja ei tekkinud mul mingit teatriarmastust... Aga kui täiskasvanuna sattusin esimest korda Linnateatrisse, olin kohe müüdud!
Ülla-ülla 11. veebruar 2015, kl 12.17 |
Noh, vaatasin siis "Savisaare" ära.
Ega ma temast palju lootnud - arvasin vaikselt, et poliitiline nägelemine nagu need eelmised poliitilised tükid.
Tegelikkus oli hoopis parem, kui loota oskasin.
Võimas etendus. Vaimukas.
Lavastus oli andekas, lisaks veel hea muusika. Ausalt öeldes ei lootnud Eplikult nii häid lugusid, aga tuli meeldivalt üllatuda.
Näitlejad tublid nagu ikka, ei mängitud üle ega jäädud kohmakaks. Varem arvasin, et ohjummel, Maarika Vaarik mängib Savisaart, no ega ta seda küll välja ei mängi, ikkagi naisterahvas ja nii teistmoodi - ja teise poole peal unustasin ära, et see oli Maarika Vaarik, see oli ikka täitsa "vana haisev poliitik", käis see siis Savika või mõne muu poliitiku kohta.
No ja lisaks kogu kujundus kenasti paigas.
Ja sisust me ei räägi - seda kohati oli väga ja mõni koht oli ka lausa imelik, aga ega ma ise ka paremat oskaks. Vähemalt tragöödia oli olemas.
Igatahes mina nautisin seda ja olen rahul ja soovitan teistele ka.
Ega ma temast palju lootnud - arvasin vaikselt, et poliitiline nägelemine nagu need eelmised poliitilised tükid.
Tegelikkus oli hoopis parem, kui loota oskasin.
Võimas etendus. Vaimukas.
Lavastus oli andekas, lisaks veel hea muusika. Ausalt öeldes ei lootnud Eplikult nii häid lugusid, aga tuli meeldivalt üllatuda.
Näitlejad tublid nagu ikka, ei mängitud üle ega jäädud kohmakaks. Varem arvasin, et ohjummel, Maarika Vaarik mängib Savisaart, no ega ta seda küll välja ei mängi, ikkagi naisterahvas ja nii teistmoodi - ja teise poole peal unustasin ära, et see oli Maarika Vaarik, see oli ikka täitsa "vana haisev poliitik", käis see siis Savika või mõne muu poliitiku kohta.
No ja lisaks kogu kujundus kenasti paigas.
Ja sisust me ei räägi - seda kohati oli väga ja mõni koht oli ka lausa imelik, aga ega ma ise ka paremat oskaks. Vähemalt tragöödia oli olemas.
Igatahes mina nautisin seda ja olen rahul ja soovitan teistele ka.
Manni 12. veebruar 2015, kl 13.41 |
Samad sõnad selle "Savisaare" kohta.
Lisaks veel niipalju, et sellest muusikast jäi küll rohkem meelde kui näiteks eelmise laupäeva Eesti Laulu eelvoorust. See Savika ja Laari ühine tantsulauluke "Tänu meile te oletegi vabad" oli nii hoogne, nii meeldejääv . . . suunaks sealt paar lugu Eesti Laulu konkursile, oleks selle keskmine tase tunduvalt talutavam.
Tragöödia osas - ilmselt päris igaühele Savisaare surm tragöödia ei ole.
Lisaks veel niipalju, et sellest muusikast jäi küll rohkem meelde kui näiteks eelmise laupäeva Eesti Laulu eelvoorust. See Savika ja Laari ühine tantsulauluke "Tänu meile te oletegi vabad" oli nii hoogne, nii meeldejääv . . . suunaks sealt paar lugu Eesti Laulu konkursile, oleks selle keskmine tase tunduvalt talutavam.
Tragöödia osas - ilmselt päris igaühele Savisaare surm tragöödia ei ole.
Ülla-ülla 09. märts 2015, kl 11.42 |
Ugala "Mee hind"
Tahtsin vaatama minna "Eesriie avaneb", aga kohapeal selgus, et kahjuks oli see asendatud etendusega "Mee hind". Kui ma juba läbi selle reedese vihma nii kaugele vantsinud olin, siis mõtlesin, et noh, eks ma siis katsu seda vaadata.
Pole kunagi varem tundnud, et teatris on nii väga puudu see kanalivahetamise-nupp. Maainimesed jaurasid oma maainimese-asju, polnud eriti muud sisu kui et inimesed on imelikud.
Aga seda ma teadsin juba varemgi, mul ämm oli ka maainimene ja samuti tema naabrid ja muud sugulased.
Tahtsin vaatama minna "Eesriie avaneb", aga kohapeal selgus, et kahjuks oli see asendatud etendusega "Mee hind". Kui ma juba läbi selle reedese vihma nii kaugele vantsinud olin, siis mõtlesin, et noh, eks ma siis katsu seda vaadata.
Pole kunagi varem tundnud, et teatris on nii väga puudu see kanalivahetamise-nupp. Maainimesed jaurasid oma maainimese-asju, polnud eriti muud sisu kui et inimesed on imelikud.
Aga seda ma teadsin juba varemgi, mul ämm oli ka maainimene ja samuti tema naabrid ja muud sugulased.
klaara 10. märts 2015, kl 14.55 |
eile Võrus 11. märts 2015, kl 11.42 |
Ülla-ülla 26. märts 2015, kl 10.23 |
Siiani on ikka see NO99 päevakajalisi teemasid arutanud, nüüd siis on Draamateater sellesama asja ette võtnud.
Etendus on "Wabadusrist", autoriks Indrek Hargla.
Jah, etendus käsitleb eelmise vabariigi aega, aga ajalugu ju kordub - ja kui täpselt veel kordub, eriti halvem osa!
Olen kogu seda ajaloolist tausta ennegi korduvalt lugenud ja kaotanud oma austuse muidu väga austatud Konstantin Pätsi vastu, aga siin olid needsamad faktid koos ja õiges järjestuses ja puust ja punaseks.
Seesama hüsteeriline madin rahvuslaste ehk vapsidega, nagu neid kutsuti - noh, seesama, mis praegu EKRE suhtes toimub.
Seesama poliitikute koostöö rahaga - tolles näidendis (ja eelmises vabariigis) esindas seda "Puhk ja Pojad", kes endale kasulikumaid parteisid kinni maksis ja muidu toetas.
Seesama poliitikute omavaheline vingerdamine, kasuahned kokkulepped vastandlike ideoloogiatega parteide vahel, üksteise võlgade ja pankrottide riigi kaela maha kirjutamine, "eesmärk pühendab abinõu".
Praegu oleme meie oma ajaga enam-vähem esimese ja teise vaatuse vahepeal. Ja see teine vaatus läheb kohati jubedaks - rahvuslaste mahasurumine, vapside massilised arreteerimised ja sõjakohtu alla andmised, nende eestvedaja A.Sirk-i põgenemine ja atendaat Luksemburgis (sõjakohus aastal 1934 - jah, ideeliste eestlaste nälkjaks surumiseks tuli välja kuulutada sõjaseisukord ehk kaitseseisukord, nagu seda tol ajal nimetati!)
Ja siis - vene baaside sisselubamine ja Pätsi suuresuulised kinnitused, et venelased on kultuurne ja korralik rahvas, küll nad oma lepingut punktipealt täidavad. Ah et need vene lennukid käivad siit meie baasist Soome rahvast pommitamas - no kas meie süüdi oleme, et soomlased ei oska praktilist realistlikku poliitikat ajada! Ah et Puhk, nurjatu, rahastab nüüd hoopis eesti vabatahtlikke sõdureid ja ostab relvi ja varustust ja saadab neid Soome appi venelaste vastu võitlema - et sa lurjus selle kohe ära lõpetad, venelased võivad seda pahaks panna!
Ja siis tuli pimedus.
**********************************************************
Tänud Indrek Harglale. Mu arvamus temast kerkis samm-sammult, kui ta oma jutte alles "Algernonis" avaldas, tõusis kõrgele pärast "French ja Koulu" esimest osa, vajus väheke pärast "Süvahavvat" ja tõusis nüüd jälle kõrgustesse.
Ja muidugi kogu see näitlejate ansambel kõrgel tasemel nagu alati, lavastus usutav ja mõjuv.
Üldjuhul ma teatris ei nuta, näiteks Savisaare surm jättis mu väga külmaks. Aga seekord läksin välja, pisarad silmis.
Soovitan väga, soovitan kõigile - kasvõi selle meie eelmise vabariigi ajaloo teadasaamiseks. Minuvanused inimesed seda koolis ju ei kuulnud.
Etendus on "Wabadusrist", autoriks Indrek Hargla.
Jah, etendus käsitleb eelmise vabariigi aega, aga ajalugu ju kordub - ja kui täpselt veel kordub, eriti halvem osa!
Olen kogu seda ajaloolist tausta ennegi korduvalt lugenud ja kaotanud oma austuse muidu väga austatud Konstantin Pätsi vastu, aga siin olid needsamad faktid koos ja õiges järjestuses ja puust ja punaseks.
Seesama hüsteeriline madin rahvuslaste ehk vapsidega, nagu neid kutsuti - noh, seesama, mis praegu EKRE suhtes toimub.
Seesama poliitikute koostöö rahaga - tolles näidendis (ja eelmises vabariigis) esindas seda "Puhk ja Pojad", kes endale kasulikumaid parteisid kinni maksis ja muidu toetas.
Seesama poliitikute omavaheline vingerdamine, kasuahned kokkulepped vastandlike ideoloogiatega parteide vahel, üksteise võlgade ja pankrottide riigi kaela maha kirjutamine, "eesmärk pühendab abinõu".
Praegu oleme meie oma ajaga enam-vähem esimese ja teise vaatuse vahepeal. Ja see teine vaatus läheb kohati jubedaks - rahvuslaste mahasurumine, vapside massilised arreteerimised ja sõjakohtu alla andmised, nende eestvedaja A.Sirk-i põgenemine ja atendaat Luksemburgis (sõjakohus aastal 1934 - jah, ideeliste eestlaste nälkjaks surumiseks tuli välja kuulutada sõjaseisukord ehk kaitseseisukord, nagu seda tol ajal nimetati!)
Ja siis - vene baaside sisselubamine ja Pätsi suuresuulised kinnitused, et venelased on kultuurne ja korralik rahvas, küll nad oma lepingut punktipealt täidavad. Ah et need vene lennukid käivad siit meie baasist Soome rahvast pommitamas - no kas meie süüdi oleme, et soomlased ei oska praktilist realistlikku poliitikat ajada! Ah et Puhk, nurjatu, rahastab nüüd hoopis eesti vabatahtlikke sõdureid ja ostab relvi ja varustust ja saadab neid Soome appi venelaste vastu võitlema - et sa lurjus selle kohe ära lõpetad, venelased võivad seda pahaks panna!
Ja siis tuli pimedus.
**********************************************************
Tänud Indrek Harglale. Mu arvamus temast kerkis samm-sammult, kui ta oma jutte alles "Algernonis" avaldas, tõusis kõrgele pärast "French ja Koulu" esimest osa, vajus väheke pärast "Süvahavvat" ja tõusis nüüd jälle kõrgustesse.
Ja muidugi kogu see näitlejate ansambel kõrgel tasemel nagu alati, lavastus usutav ja mõjuv.
Üldjuhul ma teatris ei nuta, näiteks Savisaare surm jättis mu väga külmaks. Aga seekord läksin välja, pisarad silmis.
Soovitan väga, soovitan kõigile - kasvõi selle meie eelmise vabariigi ajaloo teadasaamiseks. Minuvanused inimesed seda koolis ju ei kuulnud.
kati 27. märts 2015, kl 06.26 |
Miks ei käida, käiakse küll! Alles nädal tagasi sai käidud Ugalas; suur saal oli pilgeni täis; etendati komöödiat Eesriie avaneb. Ise olen küll rohkem tõsisema teatri sõber, aga selle tüki tegi heaks suurepäraste näitlejate mäng. Terje Pennie ja Luule Komissarov olid vaimustavalt head.
Teater 01. aprill 2015, kl 23.56 |
Oii kuidas käiakse! Etendused on 3 kuud ette ära müüdud! Võtke näiteks Eesti Draamateater ja hakake järjest sirvima Piletimaailm.ee lehelt, ja te näete, kuidas praktiliselt mis tahes etendus on paari nädala jooksul piletite müüma hakkamisest alates täis müüdud. Hämmastav lihtsalt.
Teemaalgataja probleem on ilmselt selles, et Teatrikülastajad ei käi mingitel kahtlase väärtusega naistelehtedel kommenteerimas, neil on huvitavamatki teha.
Teemaalgataja probleem on ilmselt selles, et Teatrikülastajad ei käi mingitel kahtlase väärtusega naistelehtedel kommenteerimas, neil on huvitavamatki teha.
u 02. aprill 2015, kl 12.13 |
"kahtlase väärtusega..."? mis sa kolad siis siin, kui igal pool mujal on puhas kuld. ja kas sul pole huvitavamatki teha? sorry, muutusin teravaks, aga tegelikult arvan just sama: pole aega pidevalt netis/nutis istuda, elada tahaks ka. lugeda, teatris käia...tegelikult siiski pigem kontserdil. aga Draamateatri "Vennast" tahaks veel sel hooajal näha.
mask 03. aprill 2015, kl 20.03 |
maskile 19. aprill 2015, kl 19.26 |
Kus see tase püsivalt parem on? Olen käinud siin ja seal kultuuri nautimas ja minu hinnangul on igal pool häid ja ka mitte eriti häid asju.
Eile käisin näiteks Peterburi muusikateatri Lõbusat leske vaatamas. Väga hästi esitatud etendus. Aga selleks ei tulnud sugugi Peterburgi sõita, võis vabalt ka Tallinnas vaadata.
Eile käisin näiteks Peterburi muusikateatri Lõbusat leske vaatamas. Väga hästi esitatud etendus. Aga selleks ei tulnud sugugi Peterburgi sõita, võis vabalt ka Tallinnas vaadata.
Välismaa teater Tallinnas 22. aprill 2015, kl 16.26 |
Muide, mitmed festivalid (Baltoscandal, Augusti Tantsu Festival jne) toovad Eestisse väga kvaliteetset ja kaasaegset teatrit, kahjuks käivad neil etendustel peamiselt teatraalid, tavainimesed millegipärast ei julge või ei taha tulla.
Näiteks juunis toimub Tallinnas treff festival, kuhu tuleb väga põnevaid etendusi, näiteks see: http://www.nuku.ee/festival/programm-taiskasvanutele/topeltpilt/
Lastele ja peredele on etendusi ka ning keelebarjääri ei pea pelgama, kuna tegemist on visuaalteatriga, kus teksti väga palju ei kasutata.
Näiteks juunis toimub Tallinnas treff festival, kuhu tuleb väga põnevaid etendusi, näiteks see: http://www.nuku.ee/festival/programm-taiskasvanutele/topeltpilt/
Lastele ja peredele on etendusi ka ning keelebarjääri ei pea pelgama, kuna tegemist on visuaalteatriga, kus teksti väga palju ei kasutata.
Maaks 05. mai 2015, kl 15.29 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,627 |
Panen enda viimase aja head/ halvad kogemused kah siia kirja.
Pärnu "Boyband" - väga hea (kerge)vaatamine.
Linnateater "Hiirtest ja inimesest" - väga hea etendus ja suurepärane näitlejatöö, samas väga tõsine sisu.
Draamateater "Wabadusrisr" - kannatas vaadata, natuke arusaamatu mõttega etendus.
Rakvere teater "Viimase öö õigus" - väga hea etendus, sügavam sisu kui kodulehte lugedes arvata võiks.
NO99 "Tõde, mida ma olen igatsenud" - mulle ei meeldinud, võib olla ma pean veel arenema, et sellisest kunstist aru saada.
VAT "Masohisti pihtimus" - väga hea etendus. Peaks olema koos "Eesti matusega" kohustuslik vaatamine :-)
Pärnu "Boyband" - väga hea (kerge)vaatamine.
Linnateater "Hiirtest ja inimesest" - väga hea etendus ja suurepärane näitlejatöö, samas väga tõsine sisu.
Draamateater "Wabadusrisr" - kannatas vaadata, natuke arusaamatu mõttega etendus.
Rakvere teater "Viimase öö õigus" - väga hea etendus, sügavam sisu kui kodulehte lugedes arvata võiks.
NO99 "Tõde, mida ma olen igatsenud" - mulle ei meeldinud, võib olla ma pean veel arenema, et sellisest kunstist aru saada.
VAT "Masohisti pihtimus" - väga hea etendus. Peaks olema koos "Eesti matusega" kohustuslik vaatamine :-)
õunauss 12. mai 2015, kl 16.47 |
käisin varem ja samuti jätkuvalt teatris ei pea kuulutama,kes kuulda ei taha. Ja KGB teater pole küll teater,pigem neile kes vene aega ei tea üle võlli sõu.
viimati käidud draamateatris,viimasel minutil-kuidagi toores veel,teed juuakse kell 5- parem...
estonias- medea väga hea,samuti faust-pea kõik sealsed etendused nähtud...paremad kui draamas...
linnateatrit kiidan,kui pileteid saaks rohkem,väga hea -koletis kuupealt...
noorte etendus, mis oli aastaid tagasi- jumala narride vennaskond-see oli super,headuses ka virginia...jne harige ennast
ja teater algab ikka lapsepõlvest...
viimati käidud draamateatris,viimasel minutil-kuidagi toores veel,teed juuakse kell 5- parem...
estonias- medea väga hea,samuti faust-pea kõik sealsed etendused nähtud...paremad kui draamas...
linnateatrit kiidan,kui pileteid saaks rohkem,väga hea -koletis kuupealt...
noorte etendus, mis oli aastaid tagasi- jumala narride vennaskond-see oli super,headuses ka virginia...jne harige ennast
ja teater algab ikka lapsepõlvest...
õunauss 12. mai 2015, kl 17.02 |
rakeveres on väga häid tükke,kasvõi roosamamma..kuigi see ka nukus nähtud...
mägede kuninganna oli väga hea...rakvere on tegija
vanemuisesse pole viimasel ajal sattunud,aga väikeses teatris palju on vaadata...
ps.draamas tuleb nn.suvelavastus -valgrest. laul,mis jääb-nähtud eelmisel aastal-soovitan ,väga hea,kartsin hullemat...suvelavastus ju...võrreldes vabaõhu etendustega hea...
mägede kuninganna oli väga hea...rakvere on tegija
vanemuisesse pole viimasel ajal sattunud,aga väikeses teatris palju on vaadata...
ps.draamas tuleb nn.suvelavastus -valgrest. laul,mis jääb-nähtud eelmisel aastal-soovitan ,väga hea,kartsin hullemat...suvelavastus ju...võrreldes vabaõhu etendustega hea...
Ülla-ülla 03. juuni 2015, kl 12.14 |
"RSKSD" kanuti Gildi saalis, autoriteks Rene Köster ja Carmel Köster - kuna olen enne Rene Kösteri "Tzionit" näinud, siis ootasin enamat. See nagu ei andnud nii suurt elamust.
Kui "Tzion" veel kavas oleks, läheksin ja vaataksin tõesti veel kord, aga see praegune etendus ammendas end täiesti esimese korraga.
Aga kellele meeldib kaasaegne tants, minge ja vaadake. Mina pole asjatundja ja ei oska öelda, oli see väga tasemel või väga-väga tasemel, mina ainult vaatan ja kommenteerin enda jaoks.
Huvitav oli valgustus - selle asemel, et täpselt tantsijaid näidata, kõikus prožektor juhuslikult üle lava, vahel tantsijad sattusid valgusse ja vahel mitte. Nagu elu - vahel oleme oma tegudega teiste tähelepanu all, vahel mitte.
Kui "Tzion" veel kavas oleks, läheksin ja vaataksin tõesti veel kord, aga see praegune etendus ammendas end täiesti esimese korraga.
Aga kellele meeldib kaasaegne tants, minge ja vaadake. Mina pole asjatundja ja ei oska öelda, oli see väga tasemel või väga-väga tasemel, mina ainult vaatan ja kommenteerin enda jaoks.
Huvitav oli valgustus - selle asemel, et täpselt tantsijaid näidata, kõikus prožektor juhuslikult üle lava, vahel tantsijad sattusid valgusse ja vahel mitte. Nagu elu - vahel oleme oma tegudega teiste tähelepanu all, vahel mitte.
Ülla-ülla 01. september 2015, kl 13.55 |
"Sünnisõnasid" käis keegi vaatamas peale minu? Saal oli ju ometi rahvast täis?
Muusikaline külg oli suurepärane - koorid olid tõesti väga head. Koos oli osa Isuri Eeposest, osa Kalevalast - huvitavad osad. Tuglase "Ütles Lembitu" sobis sinna vahele väga sobivalt.
Aga lavastus . . . kui alasti inimesed kakerdavad aegluubis mööda lava, pole see minu jaoks eriti pingetpakkuv. Näiteks samast tsüklist "Eesti meeste laulud" oli väga hea ja köitev lavastus, miks siis seekord nii udupeenelt kunstiliseks mindi? Ma saan aru, et see oli äärmiselt sügav või vähemalt sellisena mõeldud, aga sügavast igavani on kahjuks üks väga pisike samm.
Kui keegi sellest kunstist aru sai, siis ehk seletab mulle ka?
Muusikaline külg oli suurepärane - koorid olid tõesti väga head. Koos oli osa Isuri Eeposest, osa Kalevalast - huvitavad osad. Tuglase "Ütles Lembitu" sobis sinna vahele väga sobivalt.
Aga lavastus . . . kui alasti inimesed kakerdavad aegluubis mööda lava, pole see minu jaoks eriti pingetpakkuv. Näiteks samast tsüklist "Eesti meeste laulud" oli väga hea ja köitev lavastus, miks siis seekord nii udupeenelt kunstiliseks mindi? Ma saan aru, et see oli äärmiselt sügav või vähemalt sellisena mõeldud, aga sügavast igavani on kahjuks üks väga pisike samm.
Kui keegi sellest kunstist aru sai, siis ehk seletab mulle ka?
J 08. september 2015, kl 13.11 |
käisin Rakvere Leenani kaunitari paar aastat tagasi vaatamas. Vägaväga meeldis, tol hetkel läks teema väga korda ilmselt kah. Nüüd on veel paar viimast etendust ja ma ei suuda otsustada, kas vaadata uuesti või mitte. äkki rikun väga ereda mälestuse ära, ehk hetkel ei puudutagi enam niimoodi...
Ah ja Oh 09. september 2015, kl 00.50 |
Smiley 11. september 2015, kl 23.58 |
Teatris käin ikka kuus korra, vahel ka rohkem. Saalid on ju täis alati. Eks vanemaid inimesi on rohkem, aga noori on ka ikka.
Ma arvan, et teatriblogid ja muu seesugune ei ole päris see näitaja, et inimesed ei käi teatris. Ma loen ainult mõnesid arvustusi...ongi kõik, siis veel lavastuse kirjeldust.
Ma arvan, et teatriblogid ja muu seesugune ei ole päris see näitaja, et inimesed ei käi teatris. Ma loen ainult mõnesid arvustusi...ongi kõik, siis veel lavastuse kirjeldust.
:) 12. september 2015, kl 00.40 |
Lugesin teemaalgataja küsimuse praegu uuesti läbi, et teada, miks selline pealkiri. Küsimus oligi ajendatud ilmselt sellest, et netis keegi ei kommenteeri midagi.
Mis pole üldse mingi näitaja:)
Teatriga on tegelikult jama jah. See on üsna emotsionaalne asi ju. Kui ma lõunapaiku tunnen, et tahaks minna ja midagi vaadata, end lille lüüa ja mehega koos aega veeta (ime, mees polegi tööl, ongi täitsa vaba õhtu!), siis selgub, et oleks pidanud piletid oma paar kuud tagasi ära ostma.
No see pole lihtsalt võimalik!
Vägaülisuper etendust näha soovides ma võin seda tõesti teha, aga ka siis pole kindel, kes ja kas neid pileteid üldse kasutab, sest iial ei tea, mida sa teed või kus oled kuu või paari pärast. On mingi töö, oled kuskil mujal tähtsamas kohas, hoopis haige, tulevad sulle kauged külalised, oled parasjagu kaasaga tülli pööranud või pole lihtsalt tuju... sest paaritunnise teatriõhtu pärast sa ei hakka suuri ümberkorraldusi tegema, ka haigest peast välja ei lähe.
Aga kui tuju on ja tahaks minna, siis pole võimalik:)
Olin just etendusel, kus kuraator suhtles publikuga ja üks vanem proua küsis, miks on piletid enne välja müüdud, kui need üldse müüki tulevad?! Kuraator ei osanud vastata.
Minu kogemus ütleb, et inimesed käivad teatris, ja käivad palju. Draamafesti piletid olid varakevadel otsas...
Mis pole üldse mingi näitaja:)
Teatriga on tegelikult jama jah. See on üsna emotsionaalne asi ju. Kui ma lõunapaiku tunnen, et tahaks minna ja midagi vaadata, end lille lüüa ja mehega koos aega veeta (ime, mees polegi tööl, ongi täitsa vaba õhtu!), siis selgub, et oleks pidanud piletid oma paar kuud tagasi ära ostma.
No see pole lihtsalt võimalik!
Vägaülisuper etendust näha soovides ma võin seda tõesti teha, aga ka siis pole kindel, kes ja kas neid pileteid üldse kasutab, sest iial ei tea, mida sa teed või kus oled kuu või paari pärast. On mingi töö, oled kuskil mujal tähtsamas kohas, hoopis haige, tulevad sulle kauged külalised, oled parasjagu kaasaga tülli pööranud või pole lihtsalt tuju... sest paaritunnise teatriõhtu pärast sa ei hakka suuri ümberkorraldusi tegema, ka haigest peast välja ei lähe.
Aga kui tuju on ja tahaks minna, siis pole võimalik:)
Olin just etendusel, kus kuraator suhtles publikuga ja üks vanem proua küsis, miks on piletid enne välja müüdud, kui need üldse müüki tulevad?! Kuraator ei osanud vastata.
Minu kogemus ütleb, et inimesed käivad teatris, ja käivad palju. Draamafesti piletid olid varakevadel otsas...
sõbralik 12. september 2015, kl 11.20 |
Viimasele kommenteerijale! Miks sa lahmid?
Mismoodi said draamafesti piletid varakevadel otsas olla, kui need tulid müüki 1. juulil??? Igal aastal tulevad 1. juulil müüki.
Sageli on just samaks päevaks võimalik pileteid saada, ka kõige menukamatele lavastustele. See on täielik jama, mida sa räägid, et ei saa kuidagi õhtul teatrisse ... Alati on inimesi, kes oma mitu kuud varem varutud piletid nt teatrikassasse tagastavad või neile muul moel uut omanikku üritavad leida, kui ise teatrisse minna ei saa. Võid sina ka nii teha, ja polekski probleemi.
Mismoodi said draamafesti piletid varakevadel otsas olla, kui need tulid müüki 1. juulil??? Igal aastal tulevad 1. juulil müüki.
Sageli on just samaks päevaks võimalik pileteid saada, ka kõige menukamatele lavastustele. See on täielik jama, mida sa räägid, et ei saa kuidagi õhtul teatrisse ... Alati on inimesi, kes oma mitu kuud varem varutud piletid nt teatrikassasse tagastavad või neile muul moel uut omanikku üritavad leida, kui ise teatrisse minna ei saa. Võid sina ka nii teha, ja polekski probleemi.
:) 12. september 2015, kl 12.20 |
sõbralik 13. september 2015, kl 12.46 |
Kas jutt on draama festivali kuraatorist, kes publikuga suhtles? Mida see kuraator vastama pidi? Festivali puhul tuleb ju arvestada, et seal peab olema mingi hulk kohti arvestatud žüriile ja nt teiste teatrite näitlejatele, esindajatele jne. Kui on väike saal, võibki juhtuda, et tavavaatajaile on pileteid nii vähe, et jääb mulje, et need on enne "välja müüdud". Siiski on just teatrifestivalide puhul tavaline, et mõni aeg enne festivali või vahetult enne etendust vabanevad osa neid broneeritud kohti. Mida sa ikka oskad proua küsimuse peale vastata ... Vaevalt et kuraatori samasugune seletus prouat veenab.
Jään siiski enda arvamuse juurde, et just samal päeval on vägagi tõenäoliselt võimalik pileteid saada.
Jään siiski enda arvamuse juurde, et just samal päeval on vägagi tõenäoliselt võimalik pileteid saada.
Lisa postitus