Vaatamata sellele, et paljud kritiseerivad seda triloogiat ja filmi, siis mind siiski liigutas see lugu. Seks polnud selles loos üldse oluline minu arvates, pigem rõhk romantilisel armastusel, mida reaalses elus tundub olevat aina vähem. Olen lugenud vaid esimest osa ja filmi vaatasin ka ära.
Teeb kuidagi kurvaks, tekib tunne, et enda elus on midagi puudu. See on tegelikult päris halb tunne, ma olen juba 26 aastane ja pole enam pubekas, kes mõne väljamõeldud looga nii hingest kaasa läheb.

Jep, seepärast raamat nii hästi müüski, et paljud tunnevad samamoodi - neil on elus millestki puudus. Kas armastusest või vürtsist.

Üksildased unistajad, kelle suguelu piirdub juhukepiga.

kallis Liisa! mõtle nüüd sügavuti läbi, mis sind seal tegelikult liigutas.

Romantiline armastus?!? Olge nüüd normaalsed. Just mõtlesin, et mis pagana fenomen sellel raamatul/filmil nii paljudele naistele on. Härra Grey on ju kaugel mehest,kellega end turvaliselt, hoitud ja mõistetud olla! Minu meelest on tegemist egomaniakist, kontrollfriigist ja sotsiopaadist mehega, kelletaoliste psüühilise vägivalla all kannatab palju naisi.
Selline mees ei ole suhtematerjal, kuidas ja miks ta nii erutavalt mõjub?
Milliseid naisi ja miks tõmbab sääraste "paheliste meeste" poole?
Arvan, et selliseid, kes pole reaalset elu lähedalt näinud, kes pole kogenud psüühilist vägivalda, kes on koos heade (igavate?) meestega. Elu on nii ilus ja rahulik, et hullult igav on :-P

Teisest küljest on suur lugejaskond ja kinosaale ummistavad naismassid heaks märgiks - suhtevägivalla all kannatavaid ja kannatanuid naisi ei olegi nii palju :-) Teisalt muidugi halb märk, sest nood on ju naiivsed ja eluvõõrad...

Liisa, kui tahad midagi romantilist, tõeliselt romantilist, vaata Jane Austini romaani järgi tehtud "Pride and predjudice" 2005.a. versiooni Keira Knightley ja Matthew Macfadyen peaosas. Hästi tehtud film ja hea muusika.
Pealtnäha paha poiss (Mr. Darcy) osutub üdini heaks ja hoolivaks meheks. Vot sellest saan aru, et tekitab igatsuse sellise kogemuse järgi.

Eksid, kulla Liisa!
Ei ole seal rõhk romantilisel armastusel.

See on lugu sõltuvuslikust vajadusest absoluutse kontrolli järele ning kogenematu naise balansseerimisest tundeskaalal “uudishimu-hirm-kirg” - nii on ka kirjutatud filmitutvustuses, muide.

Kahjuks neid naisi, kes ei suuda vahet teha romantilisel armastusel ja sõltuvussuhtel, on ikka ehmatavalt palju...

Kui oled noor, oled täis unistusi ja avatud kõigele, mis tundub romantiline ja ilus. See on nooruse võlu ja omapära. Kui oled vana, oled kalestunud ja siis ei ole enam lootust ja kõik tundubki nii harilik ja hall.

naisega.
kuidas m6ni v6ib tahta peksa saada, alandatud olla ja arvata seda armastuseks.
kurb ja kahju neist 6nnetuist.
sellist meest ei saa nimetada hellitlevalt "pahaks poisiks" vaid psyhhopaatiliste kalduvustega vaarastunud isikuks.