Naljakas lugu selle Potteriga tõesti. Minu abikaasa, kes on raamatute suhtes vägagi valiv ja elitaarse maitsega, luges kolm osa jutiga läbi ja ütles et täitsa hea lugemine olnud.
Mina lugesin esimese osa läbi - olin vaimustatud. Lugesin teise osa läbi - olin natuke vähem vaimustatud. Lugesin kolmanda osa läbi - oli tunne nagu karuselliga sõidaks - muuudkui ringi ja ringi, ühed ja samad pildid kihutavad silme eest mööda, maastik õõtsub vastikult ning seismajäämine (ehk siis sarja lõpp) on veel kaugel... Neljandat osa pole enam ostnud. Ju ma vist olen kiiksuga ...
Samal ajal hindan Potteri seeriat sellepärast, et need raamatud on hulga inimesi, eriti noori, jälle lugemise juurde toonud (teleka vaatamise ja niisama molutamise asemel).