Järjest neelan neid praegu - "Kuritöö ja karistus", "Isad ja pojad", "Anna Karenina" ...
No on hea! Kuigi mul veits piinlik, et alles 28aastasena nad avastasin. Kui mõni sõber kuuleb, mida loen, siis nad kõik ütlevad, et see on ju ammu loetud! Aga mina (no tõesti piinlik) pole kunagi neid lugenud. Sõpradele muidugi vastan, et ah, loen ka juba kolmandat korda.

Pole siin häbeneda midagi, ja mõnes mõttes oled sa just eelistatumas olukorras kui sõbrad, kellel see kõik ammu loetud ja ilmselt ka unustatud (siiski - kas ikka on nii väga palju neid, kel kas või need kolm siin nimetatud teost kaanest kaaneni läbi loetud?). Olen kade, tahaks ka, et mul nende teoste lugemisrõõm alles ees seisaks, eriti mis Dostojevskisse puutub. Loe kindlasti "Idiooti" ka. Oh, ja siis on veel üks imearmas vene raamat, mida on vahel toonud igavuse võrdkujuks need, kes on seda olnud sunnitud lugema (ülikoolis vist - ega ta ju kooliprogrammi ilmselt kuulu) - nimelt Gontšarovi "Oblomov", minu meelest võiks soojalt soovitada neile, kel vene kirjandusega juba mingi kontakt ja huvi selle vastu olemas.

28-aastane oskab neist raamatutest palju rohkem leida kui nt 18-aastane. Nii et oled ainult võitnud.

justjust- olin vist 16 kui lugesin kuritöö ja karistust ja siiamaani on mulje halb(rodja tappis raamatu alguses muti ja ylejäänud raamatu kannatas) ja ma kohe ei taha seda yle lugeda. Esmamulje on ikka ylitähtis:(

Turgenev on minu suur lemmik - "Eelõhtu", "Aadlipesa", Sinu nimetatud "Isad ja pojad", jutustused "Asja", "Kevadised veed" jpm.

Tšehhovi novellid ja jutustused, eriti "Daam koerakesega", aga ka teised.

Paustovski "Kuldne roos" jt jutustused.

Gorki mustlastelood "Makar Tšudra", "Vanaeit Izergil", "Malva", "Itaalia muinasjutud" jpm.

Vene klassika on ääretult avar ja põnev. Head leidmisrõõmu Sullegi!

Mina neelasin kah järjest paar riiulitäit aastaid tagasi. Ja isu sai täis, pole enam tükk aega vene klassikuid puutunud. Uut kirjandust aga küll.

johhaidii!!!! kuritöö ja karistus sai loetud ammugi .....aga kahtlen ,kas teistelegi soovitada....

Mina ka praegu vene klassikute lummuses... "Isad ja pojad" sai just hiljuti läbi. Vist u aasta aega tagasi lugesin "Sõda ja rahu". Arvasin samuti seni, et olen üks väheseid, kes 26 eluaasta jooksul pole vene kirjandust eriti lugenud. :)

Hetkel aga loen hoopis Lotmani "Vestlusi vene kultuurist". Seda julgen küll igaühele soovitada, kes vähegi põhjalikumat käsitlust Vene 18.-19. sajandi elust-olust lugeda tahavad või viitsivad.

Ups! Rasputin ei olnud "Kuritöös ja karistuses" Seal olid Rasumihhin ja Raskolnikov. No aga mis siis...

Tshehhov ei olnud lugenud Dostojevski "Kuritööd ja karistust", ütles ikka et säilitab selle neljakümnendaiks eluaastaiks. Lõpuks lugeski läbi, aga suurt elamust ei saanud...

Tolstoi pidas lugu küll Tshehhovist kui kirjanikust, aga teda dramaturgina ei tunnistanud...

Dostojevski aga, kes on oma olemuselt suurim dramaturg pole tegelikult kunagi kirjutanud lava jaoks...

:) Loen praegu Nemirovitsh-Dantshenko mälestusi Moskva Kunstiteatri loomisest ja sellest perioodist vene kultuuris.
Väga põnev, julgen kõigile soovitada kes otsivad seoseid elu ja teatri vahel ja huvituvad vene klassikutest.

Üks lugemissoovitus veel:

Dmitri šostakovitš "Tunnistus", kirjastus Vagabund 2002. Praegugi saadaval näiteks "Rahva Raanatus", aga kindlasti ka mujal.

Hoiatus: ülitõsine, aga kaasahaarav raamat, kus on juttu ajaloo ja vene kultuuri suurkujudest -- Prokofjev, Glazunov, Meierhold, Stanislavski, Ahmatova, Stalin, Beria jt.

mu gümnasistist tütar loeb juba mitu päeva täiel häälel Pushkini tsaar Saltaani.Naersin ta avastust.Võtsin ka ise üle aastate uuesti kätte ja tore oli taas tajuda selle rütmi ja ilu.Vanad head tuttavad on mõnusad mõnikord.

Olen alati Vene kirjandusest lugu pidanud. Omal ajal lugesin seda palju. Eriti meeldib Ivan Bunin. See on küll viimasel ajal loetud, oli taunitud autor. Märkimata on äänud üks tähelepanuvääriv teos - "Vaikne Don".
Tšehhovi jutustused, A. Tolstoi "Kannatuste rada", Mamin-Sibirjaki romaanid ("Kuld", "Privalovite miljonid")jne. Soovitan lugeda.

Ilf ja Petrov "12 tooli" on selline tore lugemine. Ise tahaks "Idioot"-i ette votta

Lugeda tuleb klassikute õigeid teoseid.
Meie kool (Tallinna 21.KK) oli vene ajal N.V.Gogoli nimeline. Ja kirjandusõpetaja sundis meid lugema tema "Revidenti" ja "Surnud hingi" ja muud sihukest - no ei huvita see kohe kuidagi neid põhikooliealisi lapsi. Igav. Tekkis mulje, et see Gogol on üks keskpärane värk.
Kui aga keegi sai kätte tema "Vii" ja "Õhtud külas Dikanka lähedal" ja need kooli kaasa tõi ja teistele lugeda andis - vaat siis saime aru, et tegemist on tõeliselt hea kirjanikuga. Ja need, kes lugesid, olid lausa uhked, et meie kool on just selle kirjaniku nimeline!

"Vii" on tõeline õudusjuttude klassika, soovitan just eelkõige noortele! Ja kõigile teistele, kel see millegipärast lugemata.
Ja Dikanka-juttudest see jõuluöö jutt on üks parimaid jõulujutte, mida iial lugenud olen.
(Kahjuks inimestele, kel huumorimeelt ei ole, seda soovitada ei saa)

"Oblomov" on abiks, kui olemine ja elu väga laisaks/mõttetuks kipuvad kätte minema.

Ka Bunin ("Küla" "Suure paastu esmaspäev", "Arsenjevi elu" jne). Nimetan veel mõned: Puskin "Belkini jutustused", Nikolai Leskov "Mtsenski kubermangu leedi Macbeth" (D. Sostakovitsi ooper "Katerina Izmailova").
Solohhovi "Vaikne Don" muidugi, Aleksei Tolstoi "Kannatuste rada". Need "Suuri sõnameistreid" sarjast. Ei hakka kõike loetlema.
Dostojevski ei sobi hästi. Olen kunagi lugenud tema "Noorukit" ja "Märkmeid surnud majast".

Mis seal salata, meeldis L. Tolstoi "Sõda ja rahu", aga "Ülestõusmine" ning "Anna Karenina" siiski rohkem. Tšehhovi novellid ja jutustused - "Magada tahaks" näiteks, või siis nukker-armas "Daam koerakesega"... Vene filoloogina sai ikka palju loetud, on sekka sattunud ka saasta, nõuka ajal õppisin, noh; aga Gorki noorpõlves kirjutatud romantilised jutustused olid ka nauditavad!

Muidugi on hea, et te tahate lugeda vene klassikat, aga mina soovitaksin minna teatrisse seda klassikat ka lavastustena vaatama. Mina sain tõelise elamuse Linnateatri etendusest "Surnud hinged" Priit Vöigemastiga peaosas. Väga hea lavastus, kostüümid ja osatäitmised. Septembris lähen vaatama Draamateatri etendust "Vennad Karamazovid". Ootan põnevusega. Samuti käisin Vene draamateatris vaatamas Ostrovski "Mets" etendust, oli ka hea asi. Kes vene keelt mõistab, vöiks siiski vene klassikat vaadata Vene draamateatris.Jöudu kõigile. Lugege ka Jesseninit.