Palun soovitage mulle head muusikat, midagi väga kurba ja ilusat, liigutavat, midagi läbiraputavat, mis paneks mu TUNDMA jälle. Olen peale raskeid aegu tühi ja apaatne, tahaks tunda, tahaks nuttagi, kui veel naerda ei saa. Täna jalutasin linnas, kui järsku kostis kusagilt äärmuslikult ilus kitarrilugu, mille peale ma nagu ärkasin, midagi liigutas end mu sees ja üle pikkade aegade tundsin, et olen elus. Ka nuttes saab tunda, et oled elus. Nutt on progress, apaatia on paigalseis. Peaasi, et emotsioonid minuni tagasitee leiaksid.
Mitte lääget ja magusat, vaid ilusat, sügavat ja liigutavat, mis ärataks tardumusest.