Kuivõrd pöörate teie tähelepanu raamatu tõlkele ja toimetamisele? Ostsin ja lugesin just läbi Varraku Julie & Julia ja olen ikka üsna nördinud. Korduvalt lähevad tõlkijal segamini nimed, ma saan aru küll, et Julie ja Julia on sarnased, aga neid näpukaid on ikka lehekülgede viisi ja milleks siis raamatul toimetaja on, kui mitte tõlke kontrolliks? Perekonnanimesid läheb sassi (Jones vs Stones), anglitsismid vohavad (munade lahutamine), ahjude temperatuur on 370-450 kraadi (võiks olla Celsiuse järgi, et aru saaks). Inglispärane lauseehitus veel pealeselle.
Miks ei saa raamatuid tagastada, kui nende kvaliteet on jama?

Oli aeg, kus Varraku tõlge tähendas peaaegu et kvaliteettõlget. Kahjuks on need ajad ammu otsa saanud. Toimetamise ja tõlke kvaliteedi pealt on hakatud kohutavalt kokku hoidma ja tulemus on masendav.

suure tõenäosusega arvavad nad, et naistekate pärast ei peagi pingutama: küll juba kaubaks läheb...

Mina pööran vägagi tähelepanu ja tundmatu tõlkija tööd naljalt ei osta. Kahjuks on neid vennikesi - tõlkijaid - tekkinud nagu seeni vihmaga. Enamik praegusaegseid nimesid ei ütle mulle kui lugejale midagi. Varem näiteks oli Vladimir Beekmani tõlkijanimi kvaliteedi garantiiks. Krista Kaera enda tõlked on ka hüvad. No ja veel ikka mitmed vana kooliga endisaegsed tõlkijad. Sellest on, jah, kahju. Nõukaajal oli raamatute vahel aeg-ajalt isegi sildikesi, millel vabandati trükivigade pärast leheküljel see ja too, aga nüüd on asi õigest eesti keelestki tihtipeale kaugel.

Mine vaata veel filmi tõlget, saad kreepsu. Aga filmi iseenesest soovitan.

Vanasti oli tõlkija ja toimetaja või toimetaja ja lisaks korrektor. Mõnes kohas praegugi nii. Aga ju siis peab masu ajal korrektori võrra kokkuhoidlikum olema.

Minu suur pettumus oli Kattri Ezzoubi tõlgitud Minotauros Eesti Raamatu Mirabilia-sarjas. Ta võib ju inglise keeles käsi olla, aga eesti keel see küll ei ole, mis sealt raamatust vastu vaatab. Kohe raske oli lugeda ja tõlkevigu täis. Uurisin kaanelt ja ennäe! Isaegi toimetaja on olemas - keegi Milvi Teesalu on seekord küll oma töö tegemata jätnud.

Igal raamatul on olemas tõlkija ja toimetaja. Põhimõtteliselt on toimetaja see, kes tagab tõlke kvaliteedi. Pole olemas mingit müstilist kirjastust, mis veel toimetaja töö üle toimetaks. See pole lihtsalt võimalik. Ja tõlkija ja toimetaja ei tee oma tööd tasuta.

täiesti nõus. lausa võimatu on lugeda tõlke- ja kirjavigade tõttu. saan aru, et tõlkija eksib, aga mida siis TOIMETAJA teeb? mille eest temale maksatakse?
selline tunne, et algharidusega inimesed on lastud raamatute kallale.

viimati lugesin mingit dontsova raamatut - meelelahutuslik küll, aga tegelaste nimed võiks tõlkija ja toimetaja vähemaltki kahe pealegi suuta meeles pidada. õigekirjast ei tasu enam rääkidagi. see on ammu unustatud luksus.
pole praegu raamatuid käepärast, et kontrollida, kes need imetoimetajad ja tõlkijad sellised on.

Tegelikult võiks halva töö tegijate/raamatute nimesid kuskile üles riputada. Kuna raamatutel tagastamisvõimalust poodi pole, saaks vähemalt väga hullude ämbrite puhul hoiatada. Ja siis valiks ka kirjastused teinekord mõne muu inimese asja kallale. Ma kahtlen, kas kirjastused kõigist oma ämbritest teada saavadki, ega kaugeltki kõik teosed leia arvustamist.

lugesin praegu oma eelmist kommi, mis samuti vigadest kubises:)
see selleks.
aga mina teengi viimasel ajal nii, et enne loen raamatu raamatukogust läbi ja siis otsustan, kas tasub osta või mitte, sest praegusest sopakirjanduse kõrbest on raske väärtuslikke raamatuid välja otsida.
olen ettepanekuga nõus, et sopp-tõlkijatest ja toimetajatest peaks hakkama nn musta nimekirja koostama ja seda siis avalikult netis avaldama.
alustan kohe järgmine kord, kui eestis raamatukogu külastan.

ella, järsku sa ikka viitsid vaadata, kes selle sinu loetud vigase Dontsova tõlkija ja toimetaja olivad. see põle küll neile kummalegi miskine vabandus, aga pisukeseks õigustuseks ehk siiski - ka Dontsova ise läheb vahel jaburdustega nõnda hoogu, et oma tegelaste nimedega vusserdama hakkab. pole mingi ime, kui Dimitrist raamatu lõpuks Deniss saab:) Kui tõlkija hetkeks valvsuse kaotab ja toimetaja toimetamisel paar päeva pausi peab, ongi jama majas. Vähemalt Dontsova raamatute puhul saavad säärased vead enamasti alguse temast endast.

Mina vaatan väga, tegemata toimetajatöö häirib väga. Paljud kirjastajad ei palkagi toimetajaid, hoiavad raha kokku. Mõnikord teevad küljendajad ära osa tehnilise toimetaja e korrektori tööst, kuid seda ei saa neilt nõuda.
Aga ilmselt tõuseks siis raamatute hind veelgi, kui panna keeletoimetaja ja tehniline toimetaja jne.
Siiski ma tahaks paremaid eestikeelseid raamatuid.

Huvitav - bluuuz ütles, et Kattri Ezzoubi oli hiljuti midagi viletsalt tõlkinud. Kunagi juhtusin lugema tema tõlgitud "Suure juhi päevaraamatut" ja imestasin, et nii hästi tõlgitud. Lugesin ingliskeelse variandi ka läbi ja nentisin, et Ezzoubi oli mingi nipiga eesti keeles leidnud nii lahedad väljendid.
Aga tõlkimisega laias laastus on jah tänapäeval vist küll nii, et kellel vähegi huvi on, tõlgib midagi ära ja viib näpu vahel kirjastusse ja seal lastakse otse trükki. Ennast ajas hiljuti vihaseks Jackie Collinsi "Abielus armunud" tõlkija, kes oli lihtsalt üks-ühele inglise keelest eesti keelde juttu ümber ladunud. Lugedes kumas igal pool läbi, et mis oli olnud algne inglisekeelne tekst. Vaatasin tõlkija nime ka üle, meelde ei jäänud ja nüüd kirjastuse kodukalt näen, et isegi nemad varjavad seda :)

Just sirvisin ka "Abielus armunuid". Raili Puskar vist tõlkis?
Puskar ja Planhof on kaks, kes palju tõlgivad, ja inglise keel mitte ei kuma, vaid lausa kriiskab läbi. Ja palju oleneb toimetajast. Kui on pealtnäha väga kõikuva kvaliteediga tõlkija (seesama Ezzoubi), siis võib vabalt olla, et kord on üks toimetaja, kes on andekas ja kõvasti tööd teinud, ja kord ülejala viskav või andetu toimetaja.

jube raske on lugeda raamatut, mis on halvasti tõlgitud. Eriti segab, kui lause ehitus on kuidagi nii otse tõlgitud, et ei ole sorav. Pead pidevalt eelmist lauset üle lugema, et aru saada millest jutt käib. Enne müüki panemist võiks ikka üle vaada, et kas raamatus olev jutt ka mõistev ja arusaadav on.

Nojah, eks ole ka neid toimetajaid, kes tegutsevad vastupidi - teevad heast tõlkest omal äranägemisel halva. Olles ise tõlkija, kiidan nt. Eesti Raamatu toimetajaid, kes arvestavad tõlkija nägemusega tekstist, sest tegelikult läheb ju tõlkija teksti sisse ja tal tekib tõlkides, raamatuga koos elades-hingates, sellest teatud nägemus. Varrakus sõidetakse tõlkijatest lihtsalt üle ja veel nii mitmeski teises kirjastuses, st. toimetaja muudatused/parandused/täiendused ei ole mitte kaalumiseks ja nõustumise korral sisseviimiseks, vaid kohustuslikud!

Varrakule õige mitmeid raamatuid tõlkinuna ei saa ma küll tuutu väitega nõus olla. minust pole seal küll keegi üle sõitnud. aga küllap on kogemusi väga erinevaid ja tõlkekvaliteeti paraku ka.

Võimalik, et mingid toimetajad neil isegi eksisteerivad (nimena vähemalt), aga korrektorid on küll ilmselgelt koondatud. Viimased raamatud kubisevad vigadest (kasvõi eelpool mainitud "Julie ja Julia").

Näed siis - sattusin täna juuksuris lugema viimast Anne & Stiili ja seal oli samuti mainitud selle raamatu kehva tõlget-toimetamist. Lausa legend juba!

Mida ütled, kui Göteborgi asemel on "Gothenburg"? või "... tema juuksed olid lõigatud Vidal Sassooni poolt..."? "... Pärast Ericu surma sundisid nad mind kolme kuu jooksul pastoraadist välja kolima. Kolm kuud uue koha leidmiseks ja kolimiseks. Ma küsin sinult."- need paar näidet hüppasid juhuslikult esimestena välja raamatut lehitsedes. Rendell on kahtlemata raskepärane, kuid mul pole iial enne olnud nii raske lauseid kokku lugeda, nii et mõttest aru saaks

Nõus tr-ga ja vaidlen tuutule samamoodi vastu - olen Varrakule toimetanud ja kunagi pole pole olnud tahtmist tõlkijast nn üle sõita. Ikka on leitud konsensus, vahel leiab tõlkija veel palju parema väljendi, kui oled kohmakale kohale tähelepanu juhtinud. Kahju muidugi, kui kellelgi on niimoodi juhtunud.

Mina arvate "Armas Rosie" Kattri Ezzoubi tõlkest?

"Preili Flynn tuli keksides uksele---"
"Ta tuli õõtsudes meie poole,väänates sõrmedega juukseid---"
"Ema tõi kuuldavale loksuva, kaastundliku häälitsuse---"
"Meie, lapsed, olime voodis ja puhusime kõvasti põlvedele;---"

Njah... Sõrmedega juuksed jne... Selle raamatu on siis kirjastanud Eesti Kirjastus. Au ja kuulsus neile.

Nii, mina võin osad nimepidi välja tuua:
Kerti Tergem - "Püha lehm" (Tadž Mahal???)
Laine Hone - "Oliiviistandus"
Faina Laksberg - "Marley ja mina" (ma olin peaaegu ostmas juba raamatut "Päevalillede maja", aga õnneks taipasin tõlkija nime vaadata. Marley ja mina tundus olevat Google translatori tõlge)
Katrin Toomel - "Suvi Cascogne'is"
Karin Suursalu - "Taaskohtumine kõrbes"
Triin Tael - "Valged hambad" (9-aastane Millat loeb isale numbreid ette: "üks, oih, neli, kaks, kolm" (10423))
Jaanus Õunpuu - "Hiina, Sise-Aasia ja India kadunud linnad"
Kai Vaarandi - "Elu nagu kreeka e"
Tiia-Mai Nõmmik - "Palju ilusaid asju"
Kai Vare - "Viinamägi Toscanas"

Üldiselt üritan ma tõlkeraamatuid juba täiesti välida. Pigem tellin omale inglise keeles ebayst ja saan 2-3 korda soodsamalt ka kui siinsed käkerdised.

Vititsi "Selle ilma väetid" - raamatu andsin kahjuks ära, aga seal oli lonkavaid lauseid ning lisaks korduvalt polnud suudetud ära tunda rahvusvaheliselt tuntud kaubamärke ja isikuid, kelle nimed olid venepäraselt vigaselt kirjutatud.
Ja pole mõtet rääkida, et Dontsova raamatute vigades on süüdi algteos kui isegi kaks tõlkijat on kasutanud väljendit "laste lõustakesed" ning samuti ei ole suudetud vene keelest tõlkida tuntud brände.

Põhjusi (kuidagi ei suuda aktsepteerida varianti "põhjuseid")on tegelikult kolm:
1)tõlkijateks on tavaliselt kirjastajate sugulased-tuttavad, kes eeldatavasti oskavad küll tõlgitavat keelt, kuid ei oska hästi oma emakeelt;
2)tõlkimine on nii odav töö, et tõlkijad ei viitsi selle raha eest kvaliteeti taga ajada;
3)punktis 2 nimetatud põhjusel teevad ka toimetajad oma tööd ülejala.

mind on väga rööpast välja viinud lastele mõeldud raamatute tõlked.
näiteks ostsin ühe müütiliste olendite ja lohede raamatu - lauseehitus on nii ingliskeelne kui veel annab olla. ma ei väida, et minu eestikeel oleks hea, vastupidi :) aga mina oleksin kooliajal ingliskeele tunni ülesandena suutnud parema töö teha...
täiesti sõna-sõnalt tõlgitud. nii toores kui toores. lauseehitus täiesti muutmata.
lasteraamatus on mõnekümnest lausest koosnev tekst nii halvasti tõlgitud, et MINA ei saa aru, lapsest rääkimata...
siis ostsin teise sarnase raamatu, poiss on lohede-fänn, ja jälle sama asi.
ja tõesti, ma ei suuda neid ette lugeda, sest mul võtab peas lause ümber sõnastamine (nii, et ma aru ka saaks) liiga palju aega.
üks on varrak ja eichenbaum, teine ilo ja villmann.

kui eespool mainiti, et naistekad lastakse kuidagi ülejala, siis nähtavasti on lasteraamatutega sama suhtumine.


ma mõtlesin, et apollo netipoes peaks ju saama kommenteerida.
tahtsin sinna kohe väga vihased kommentaarid jätta.
aga ei mäletagi miks ei jätnud, kas sai seal ainult oma täisnimega kommida (ja no ei taha, et minu nime guugeldaes tuleks iga erialase asja kohta kümme raamatuarvustust :))
või ma lihtsalt unustasin ära...
ei tea aga lähen vaatan apollo kodukat.

minu meelest oleks üldse väga priima kui saaks raamatute kommentaare netist leida.
nagu amazonis.
sealt loen küll ja väga on ära tasunud.

Täitsa nõus, Eestis puudub neutraalne koht raamatukommentaarideks, kas Apollo või RahvaRaamat peaksid selle ära tegema!

kas neutraalne tähendab siis anonüümne?