"Selle ilma väetid" jäi ka mulle meelde oma Barby-nuku ja Bifiter-joogiga, lisaks oli seal veel mingi modifikatsioon joogist kujul Schweps või Shwepps või midagi sihukest, täpselt ei jäänud meelde - üle kontrollida ka ei viitsi, asi pole seda väärt.

Lugesin kommisid ja olin enamvähem kõigega nõus, kas sellega, et "Varraku" kvaliteet ei erine ammugi enam teiste kirjastuste omast, tuleb ette häid ja halvemaid tõlkeid. Ka mina olen kuulnud, et tõlkijaks võetakse, kui keskas oled vähemalt neljaline ja kui enne tuttavat toimetajat ilusti palub. Tean seda ühe sellise emme käest, kes ei näe selles midagi halba.

Aga mõned kommid on naca liiga innukad. Näiteks Tšeburaška, kes tob halva tõlke näidisena Triin Taela - "Valged hambad" (9-aastane Millat loeb isale numbreid ette: "üks, oih, neli, kaks, kolm" (10423))
Mis siin viga on? Minu meelest on see täitsa normaalne lapsejutt, kus laps loeb numbreid naca valesti, sest ei tunne neid veel õieti. Sellest siis ka järjekord 1,4,2,3. Ja isegi kui need numbrid oleksid raamatus õiges järjestuses, ei vääri nii väike viga küll äratoomist, sest palju hullemad on tõlked, kus lauseehitus on nii võõrapärane, et sellest ei saa aru enne, kui oled selle tagasi inglise keelde tõlkinud, või juhused, kus idiomaatiline väljend on otse sõnasõnalt eesti keele ümber pandud.

Mõte, et väga hulle tõlkeid peaks kusagil ära mainima, et inimesed teaksid selle tõlkija suhtes ettevaatlikud olla, on hea, aga kuidas garanteerida, et see ei kujune lihtsalt foorumiks, kus tigedamad tõlkijad saavad endast paremaile "ära panna", nimetades neid halva tõlke musternäidisena ja lootes, et kes seda ikka järele kontrollib.

Sa lugemishuviline mõtle ka enne kui kritiseerima kukud!
10423-s tähendas oih ilmselt nulli, ses vahel nimetatakse inglise keeles nulli oo-ks, mitte zero-ks.

lugemishuviline,
ei tea midagi... (raamatu arvustamisest)
paljud kasutaksid sellisel juhul kindlat kasutajanime.
ja suurem raamatuhuviline jätaks juba meelde, kellega tal sarnane arvamus on.

kunagi, kui veel lehti sai loetud, oli mul kaks väga konkreetset ja vaimukat lemmik arvustajat.
minu maitse langes nende omadega kokku ja usaldasin neid.

sama on ka siis kui päris inimene esineb netinimega.

sellisel juhul ei paneks ehk neid suvalisi lahmijaid tähele.

kah lugemishuvilisele:

"nulli" kohta on inglise keeles kaks sõna - "zero" ja "oh". Kui inglise keeles loetakse numbrit 10423 - one-oh-four-two-three, siis eesti keeles on see üks-null-neli-kaks-kolm, mitte üks-oih-neli-kaks-kolm. Loodetavasti said nüüd aru. Tõlkija poolt on tegemist ikkagi väga lolli veaga. Ja see oli kõigest üks näide, loomulikult ei kirjuta ma ju kõiki vigu üles. Mõnes markantsemad lihtsalt jäävad meelde.

Mind on juba mitu korda siin kritiseeritud selle ingliskeelse nulle pärast, et mõtlesin, et pean ikka natike reageerima. Kõigepealt muidugi tean, kuidas nulli inglise keeles mitut moodi loetakse, aga antud juhul tundub mulle ikkagi, et tõlkija kirjutas selle "oih" sinna meelega, sealjuures neid hääldusi väga hästi teades ja mõistes. Võib-olla tahtis ta tekitada väikest huumorit (ma ju ei tea, mis seal raamatus enne ja pärast seda numbri lugemist toimub), võib-olla olid seal mingit muud kaalutlused, mis selguksid seda raamatut lugedes.

Mulle pigem tundub, et need nulli häälduse üle targutajad on nii kangesti uhked enda üle, et nad seda teavad, ja arvavad miskipärast, et ega teised ei tea, nii et nad ruttavad oma mitte eriti suuri teadmisi kohe rahva ette laotama. Just see, et tuuakse võidurõõmsalt välja mõni pisike ja tähtsusetu detailike, näitab, et kodaniku teadmised ei inglise ega eesti keelest pole küllaldased, et tuua ära kasvõi paar sellist näidet, mille tõlkega on ikka täitsa metsa mindud, takistades sellega raamatu sisust arusaamist, või tehes asja lausa naeruväärseks.

Tõlkides "0" /oh/ nulli asemel "oih'iks" on väga metsas tõlge (mina näiteks lugesin kaks korda seda lauset, et saada aru, miks keset numbrijada mingi OIH on. kuigi pean möönma, et midagi nii põhjapanevat see ei olnud, et raamatu sisu mõistmisel takistusi oleks tekitanud). Ja kui sa seda lauset uuesti loed, siis näed, et lugev laps on 9-aastane. Üheksane üldiselt ikka tunneb numbreid vähemalt kümneni, eksole. Ja nagu öeldud, seal raamatus oli ka muid asju, see oli lihtsalt näitena toodud.

Muide, huumori tekitamine on siiski autori, mitte tõlkija ülesanne.

tsheburashka, lugesin südamevärinal, kas äkki leian sinu nimekirjast ka oma nime. ei leidnud.

yx: lapsukeste lõustakesed õnneks ei ole minu vaimuvälgatus, aga ma kahtlustan kõvasti, et see võib olla kirjastuse ühe toimetaja nägemus ilusast eesti keelest ja originaalilähedasest tõlkest. Nii võibki päevast päeva liitrite viisi viina kulistav Juri võidunud maika ja lötakil trussikute asemel selga särgiku ja püksikud, ja lisaks sellele - kui hoolega peale ei passi - muutub raamatu lõpuks autori tahtel Jevgeniks.

Dontsova tõlkimine ei ole mingi lihtne töö:D

*sry! "saada" jäi vahelt puudu.

inglise keeles ei ole nulli tarbeks mitte kaks sõna vaid rohkem sõnu ..... Rõõm kohe olla siinsete spetsialistide hulgas.

minge õige ja nautige eestimaa niigi lühikest suve, selle asemel et toas istudes tigetseda...

Dontsoval olevat palju vig, minu sõbranna leidis kaks erinevat raamatut, originaalkeeles, kus oli peaaegu lehekülje pikkune sõna-sõnalt identne lõik.
Tema raamatud koosnevadki minu meelest pusletükkidest, mida ta ilmsels mingitel hetkedel tekitab (need haakumatud koeralood, naljakad aga aegajalt kohatud) ja teistel liidab. Sellest ka nimedega eksimine ja võimalikud kordused.

Mina olen aastaid tagasi Varrakule mõned raamatud tõlkinud ja Varraku toimetajate kohta on mul ainult häid sõnu öelda. Kahjuks oli tasu nii väike, et ei tahtnud seda tööd rohkem teha, kuid toimetajad olid 100% oma ülesande kõrgusel, töötasin kahe erineva toimetajaga.
Nulli ja oih teemadel diskuteerijatele - sain päris hea kõhutäie naerda, kui kah lugemishuviline oma tarkust siin jagas, ilmselt tema ise oligi see, kes tõlkis selle oih-iks. Selle peale annab ikka tulla, et sellist asja veel õigustama hakata...

Toimetaja töötasu on kordades väiksem kui tõlkija oma, samas peab ta kõik tõlkija lapsused ära parandama.

sa oled ikka päris nospel. Kuidas see toimetaja tasu siis nüüd "kordades väiksem on?" Tõlkija teeb üht raamatut, ütleme kaks kuud. Kas toimetaja töötab selle kallal sama kaua? Muidugi mitte. ta töötab selle juures "kordades vähem" kui tõlkija,ja saab ka tasu vastavalt. Aga keskmine töötasu, kas seda oled arvestanud?

kuule, "kuule jospel", nii mõnegi tõlke puhul on toimetaja töö kordades suurem kui tõlkija oma, kusjuures ka ajaliselt hoopis pikem kui "ütleme kaks kuud"!

Kas te pole märganud midagi väga veidrat?
Nimelt et kui tekst on hea, siis saab kogu au endale tõlkija ja toimetaja ei tule kellelgi meeldegi. Ja kui tõlge on väga halb, siis ei süüdistata mitte tõlkijat, vaid ikka toimetajat, et see kõiki asju ära ei parandanud, ja selle peale, et toimetaja pidi ehk kolm korda rohkem tööd tegema kui normaalne oleks, ei tule kellelgi pähe.
Nii et kui oled tõlkija, siis sind kas a) kiidetakse või b) unustatakse sinu roll ja süüdistatakse toimetajat. Aga keegi ei pea sind tõlke eest vastutavaks.
Ja kui oled toimetaja, siis a) ei tule sa kellelgi meeldegi või b)saad kogu sopa enda kaela. Aga seda, et sind kiidetaks, ohjah, sellest võib vaid unistada.

nojah, eks toimetaja VASTUTAB absoluutselt kõige eest, et poleks ainsatki viga, ei sisulist ega keelelist, ja et kõik igatepidi klapiks...

Lisan siia teoreetilisele jutule lisaks ühe konkreetse õnnetuse - John Updike Jänku, jookse. Üle 300 krooni maksev iseenesest väga hea raamat on üsna häirivalt täis trükivigu ja tõlkija mannetust...

Eraldi häiris veel see, et dialoogides, kus inglise keeles on olemas sõnad he ja she, on kõik tõlgitud ta ütles või ta lisas jne. Pikkades dialoogides, kus vahepeal on paus ja mingi vahelause, kipub järg niimoodi üsna käest minema, ei saagi kohe aru, kes mida ütles. Mõnikord hakkasin lausa tagantpoolt ette liikuma, et tuvastada, milline lause nüüd kelle öeldud oli. Võiks vahepeal selguse mõttes kasutada kas mees või naine või nende tegelaste nimesid. Selline mõte siis.

Aga kui toimetaja "VASTUTAB absoluutselt kõige eest", siis on siin ju ilmne vastuolu tasuga, mida toimeajale võrreldes tõlkijaga makstakse. Selle vastutamisloogika järgi on toimetaja ju nagu kõige suurem ülemus, kel peaks ka vastav palk olema.
Ja milline toimetaja üldse suudab vastutada nii sisulise kui ka keelelise poole eest? Kahekordse haridusega või? Ja kui ta kõige eest vastutab, siis miks hea tulemuse puhul kogu au tõlkijale langeb?

Erialaseid termineid tõlgitakse väga pealiskaudselt.

Kuna tegelen hobustega, siis alati on meeldinud Dick Francise raamatud. Sealsed terminoloogiavead on aga ikka eriti napakad. Korra on hobustel päitste küljes rauad, siis minnakse võiduajamisel starti, ohjad käes, traavlid galopeerivad võiduajamistel jne.

Kas siis tõesti on raske enne tõlkeüleandmist kasvõi mõnes erialases foorumis nõu küsida, et mida üks või teine asi päriselt tähendab?

Ja raamatu hind on krimkade kohta ikka üsna kõrge- üle 200 krooni tk.

Mida need traavlid teevad siis? Ja miks ohjad käes ei saa starti minna?

Mina olen ka yks neist hirmsatest t2hen2rijatest, kellele t6lke- ja trykivead n2rvidele k2ivad. Alati m6tlen, et krt, ise teeks kyll paremini. :D Hihii. Samas tean, et ma olen jube p6hjalik ja nii v2hese raha eest oleks see ilmselt pisut.. heategevuslik. Mida ma ka teeks heameelega. :D Sestap ei hakka parem t6lkima.

Aga veel hirmsamad kui t2iskasvanute raamatutes esinevad vead on lasteraamatute apsud. Ja ma m6tlen nendes trykit2htedega raamatutes, millest laps justkui lugema peaks 6ppima. Pooled t2hed puudu ja lauseehitus selline, et endalgi raske aru saada.
See on kyll lausa inetu. :( N2iteid kahjuks/6nneks tuua ei oska, sest ma ei viitsi sellele praegu m6elda rohkem. :D Aga soovitan lasteraamatud ostes enne raamat l2bi sirvida, veel parem, lugeda. :)
Ilusat suve k6igile!

Traavlid traavivad :-) Ratsutamisel on käes ratsmed, hobusel peas valjad, suus suulised. Ohjad on käes siis, kui hobune on vankri ees. Raud on kabja all. Ratsahobusel ei ole seljas sedelgas, vaid sadul, sadulavööga, mitte sedelgarihmaga. Ja roan ei ole tingimata ruun...

mis suulised? suitsed ikka!

minu viimane häiriv tõlge pärineb Dan Browni Kadunud sümbolist. Muidu oli enamvähem, aga sela oli üks koht, kus Langdon küsib: "Kas ta on surnud?" ja saab vastuseks - MITTE TÄPSELT. No mida.. ma saan aru küll, et inglise keeles kõlab see - not exactly, aga siinkohal on sõnasõnaline tõlge väga häiriv, eesti keeles ütleks ma pigem - mitte just päris (surnud) vms

Samas on ka väga häid näiteid tõlkimisest-toimetamisest - Stephen Clarke'i Aasta Pariisis. Ingliskeelne huumor on suudetud niivõrd hästi ära tõlkida, et nali kaduma ei lähe, vot seda ma nimetan meistriteoseks.

on sama mis suulised

Kallikesed, tõlkija ei ole halb siis, kui ta mõne sõnaga eksib või puterdab - kas või see seitsmendaks surmapatuks arvatud "oih". Halb tõlkija on see, kelle "tõlge" ei meenutagi eesti keelt. Halb tõlkija on see, kes paneb keele struktuuri üks ühele ümber, nii et tulemuseks on "eestikeelne inglise keel".

meie toimetajad on kõik kuldses keskeas vanamoorid, kes ei jaga tänapäeva keelest ööd ega mütsi. pooled tõlkijad (Kaer ja co) on sama grupi liikmed. seepärast ongi raamatuid raske lugeda.

Mis puutub siia kesk- või muu iga? Pealegi kaldun arvama, et asjad ikka pigem vastupidi. "Kuldses keskeas vanamoorid", kellel ikka kogemus ka taga, tõlgivad veel päris kobedalt. Krista Kaer on minu arvates hea tõlkija, kui mitte väga hea. Kuid kas keegi teab, kes on Helva Payet? Lugesin äsja tema tõlgitud Colette'i romaani "Vagabund". Üsna uus raamat. Jumal, ärge ostke seda! Võib-olla isegi ärge lugege. See pole normaalne eesti keel, mis seal on. Lausa vihale ajab!!! Ei saa õieti arugi, kumb on oma tööd halvasti teinud - tõlkija või toimetaja. V-olla mõlemad. Kuigi Colette on "vanaaegne" kirjanik, on just seda tõlget püütud millegipärast kaasajastada ja kasutada mingeid noortepäraseid väljendeid. Näiteks pantomiimi kohta pantokas. No tere talv! Tometajaks on keegi Kaia Sisask. Kuna romaan ongi ilmunud Varrakult, sarjas "20. sajandi klassika", on minu pettumus eriti suur. See sari üldjuhul on olnud usaldusväärne. Seal väga häid ja häid asju. Aga see... No teate!!! Minu nägemuses peaks koostöö olema järgmine: tõlkija + toimetaja, kes valdab originaalkeelt ja võrdleb tõlget originaaliga + keelekorrektor, kes valdab väga head eesti keelt. Milleks, issand jumal, selliseid "Vagabundi"-sarnaseid asju üldse tõlkida ja avaldada? Neid mingi ajaviitekirjanduse lugeja nüüd küll kätte ei võta. Kes võtaks, tahab ikka kvaliteetset lugemist. Maksa veel mitusada krooni niskese eest...