Keelenurk
Tänud
tänud 07. aprill 2013, kl 10.34 |
qu 07. aprill 2013, kl 11.37 | Registreerus: 11 aastat tagasi Postitusi: 33 |
tänud 07. aprill 2013, kl 12.57 |
qu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Milles asi? Palju tänu, tänan, aitäh, suur aitäh,
> tänud. Mis sind küll õige emakeele juures vaevab?
'
Mis ebaselgeks jäi? Ma kirjutasingi vaid ühe küsimuse - see "tänud" vaevabki. Lihtsalt väga võõras tundub silmale ja kõrvale. Vanasti nii ei öeldud, olid olemas sinu poolt loetletud: palju tänu, tänan, aitäh, suur aitäh, lisaks veel: ette tänades jm.
Ega mul nüüd mingit hirmsat vaeva ka ei ole, tahaksin ise korrektset eesti keelt kasutada.
Siin on ju keelenurk - kas ei või küsida?
-------------------------------------------------------
> Milles asi? Palju tänu, tänan, aitäh, suur aitäh,
> tänud. Mis sind küll õige emakeele juures vaevab?
'
Mis ebaselgeks jäi? Ma kirjutasingi vaid ühe küsimuse - see "tänud" vaevabki. Lihtsalt väga võõras tundub silmale ja kõrvale. Vanasti nii ei öeldud, olid olemas sinu poolt loetletud: palju tänu, tänan, aitäh, suur aitäh, lisaks veel: ette tänades jm.
Ega mul nüüd mingit hirmsat vaeva ka ei ole, tahaksin ise korrektset eesti keelt kasutada.
Siin on ju keelenurk - kas ei või küsida?
qu 07. aprill 2013, kl 14.53 | Registreerus: 11 aastat tagasi Postitusi: 33 |
fil 09. aprill 2013, kl 20.53 |
EKI 09. aprill 2013, kl 21.05 |
Eesti keele instituudi Keelenõuande lehelt:
Inglise keele eeskujul on meilgi levinud tänamisviis tänud ~ suured tänud (ingl thanks, big thanks, great thanks).
Seda võõrmõjulist vormi me ei soovita, sest pika traditsiooniga tänamisvormeleid on eesti keeles mitmesuguseid: suur tänu, palju tänu, tuhat tänu, tänan, aitäh, aitüma ~ aituma. Valigem suhtlusolukorda sobiv võimalus nende hulgast!
Inglise keele eeskujul on meilgi levinud tänamisviis tänud ~ suured tänud (ingl thanks, big thanks, great thanks).
Seda võõrmõjulist vormi me ei soovita, sest pika traditsiooniga tänamisvormeleid on eesti keeles mitmesuguseid: suur tänu, palju tänu, tuhat tänu, tänan, aitäh, aitüma ~ aituma. Valigem suhtlusolukorda sobiv võimalus nende hulgast!
arhivaari liirilaari 11. aprill 2013, kl 19.49 |
tänud Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> 15 aasat ei ela Eestis. Torkab silma igal pool see
> "tänud".
> Millegipärast mind see väga häirib, a
> ga keel ju muutub kogu aeg.
> Kas see on keelelis
> elt õige?
Tänudele vastatakse "Palunitega". Kui keegi ütleb "suured tänud" vms, siis vasta talle "palunid"!
-------------------------------------------------------
> 15 aasat ei ela Eestis. Torkab silma igal pool see
> "tänud".
> Millegipärast mind see väga häirib, a
> ga keel ju muutub kogu aeg.
> Kas see on keelelis
> elt õige?
Tänudele vastatakse "Palunitega". Kui keegi ütleb "suured tänud" vms, siis vasta talle "palunid"!
:) 11. aprill 2013, kl 23.47 |
Arhivaari - on see ikka adekvaatne võrdlus?
Kui keegi ütleb "palju tänu" või "tuhat tänu", nagu EKI soovitab ja mis tähendab samamoodi tänusid mitmuses, kuis siis vastaksid? Tuhat palumist?
Kui öeldakse "suur tänu", ei vasta keegi "suur palun":)
Ma ei arva sugugi, et peaks kasutama "tänud", kui peetakse silmas "tuhat tänu" (või ka veidi väiksemat kogust), aga selle sõna kasutamine või mittekasutamine ei ole ometi loogilises seoses ühe kindla vastusega?
Kui öeldakse "tänud", siis oleks üsna loomulik vastus "võtke heaks", "pole tänu väärt" vms.
Imelik, et kui inglise keelest on võetud otse üle "tänud", ei kasuta me eriti nende vastuseid.
Eks neid ole muidugi ka liiga palju:)
Kui keegi ütleb "palju tänu" või "tuhat tänu", nagu EKI soovitab ja mis tähendab samamoodi tänusid mitmuses, kuis siis vastaksid? Tuhat palumist?
Kui öeldakse "suur tänu", ei vasta keegi "suur palun":)
Ma ei arva sugugi, et peaks kasutama "tänud", kui peetakse silmas "tuhat tänu" (või ka veidi väiksemat kogust), aga selle sõna kasutamine või mittekasutamine ei ole ometi loogilises seoses ühe kindla vastusega?
Kui öeldakse "tänud", siis oleks üsna loomulik vastus "võtke heaks", "pole tänu väärt" vms.
Imelik, et kui inglise keelest on võetud otse üle "tänud", ei kasuta me eriti nende vastuseid.
Eks neid ole muidugi ka liiga palju:)
ph 14. aprill 2013, kl 13.05 |
*** 16. aprill 2013, kl 15.29 |
irw 17. aprill 2013, kl 16.43 |
Irwaja 19. aprill 2013, kl 12.00 |
Mihka 20. aprill 2013, kl 14.27 |
tänud 22. aprill 2013, kl 13.19 |
Mihka Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma ei ütleks, et teemaalgataja keeletunnetus väga
> hea on. Seda näitab: "...olid olemas sinu poolt lo
> etletud..."
> See poolt-tarind on väga paha asi,
> kui sa tahad tõesti korrektset keelt kasutada, sii
> s uuri selle kohta ja tee endale selgeks!
'
Püüan ennast parandada ega topi seda ”poolt” igale poole.
Eks keel lähe ikka rooste teises keelekeskkonnas, korrektsus ja perfektsus on ka eri asjad ning kus sa seda perfektsust ikka õpid – tänapäeva meedia sellele eriti rõhku ei pane.
Aitäh asjalikele vastajatele, kasutan edaspidi ikka ”tänu” ja ”tänudele” vastan ”palunid” :-)
-------------------------------------------------------
> Ma ei ütleks, et teemaalgataja keeletunnetus väga
> hea on. Seda näitab: "...olid olemas sinu poolt lo
> etletud..."
> See poolt-tarind on väga paha asi,
> kui sa tahad tõesti korrektset keelt kasutada, sii
> s uuri selle kohta ja tee endale selgeks!
'
Püüan ennast parandada ega topi seda ”poolt” igale poole.
Eks keel lähe ikka rooste teises keelekeskkonnas, korrektsus ja perfektsus on ka eri asjad ning kus sa seda perfektsust ikka õpid – tänapäeva meedia sellele eriti rõhku ei pane.
Aitäh asjalikele vastajatele, kasutan edaspidi ikka ”tänu” ja ”tänudele” vastan ”palunid” :-)
"kiitokset" 29. aprill 2013, kl 00.29 |
*** Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ka soome keeles on mõlemad käibel, nii kiitos kui
> kiitokset. Pluss veel kiitti...
>
> Ise ütlen k
> as "suur tänu sulle", või "tänud sulle". "Tänu su
> lle" selles mõttes ei kasuta, see on rohkem laadis
> "tänu sinule tegin ma ..."
*
Soomlane ei ütle kunagi "kiitokset". Seda kasutatakse tekstis, kui räägitakse, et kusagil on tänu avaldatud.
Kas nii raske on aru saada ja omaks võtta, et tänamisel pole vaja mingit mitmuse "tänusid" kasutada?
-------------------------------------------------------
> ka soome keeles on mõlemad käibel, nii kiitos kui
> kiitokset. Pluss veel kiitti...
>
> Ise ütlen k
> as "suur tänu sulle", või "tänud sulle". "Tänu su
> lle" selles mõttes ei kasuta, see on rohkem laadis
> "tänu sinule tegin ma ..."
*
Soomlane ei ütle kunagi "kiitokset". Seda kasutatakse tekstis, kui räägitakse, et kusagil on tänu avaldatud.
Kas nii raske on aru saada ja omaks võtta, et tänamisel pole vaja mingit mitmuse "tänusid" kasutada?
*** 30. aprill 2013, kl 14.55 |
pff 30. aprill 2013, kl 19.50 |
> Aitäh asjalikele vastajatele, kasutan
> edaspidi ikka ”tänu” ja ”tänudele” vastan ”palunid
> ” :-)
Keel on looming. Vabalt võib öelda "tänud". Täna tunnen tänu, homme tunnen jälle tänu ja see on juba uus tänu -- kokku ongi tänud. Midagi keeleliselt valet ega ebaloomulikku selles pole. Erinevalt sõnast "palunid", mis on tobe vaimutsemine (tegusõna oleviku ainsuse esimesest pöördest ja nimisõna mitmusest moodustatud värd).
> edaspidi ikka ”tänu” ja ”tänudele” vastan ”palunid
> ” :-)
Keel on looming. Vabalt võib öelda "tänud". Täna tunnen tänu, homme tunnen jälle tänu ja see on juba uus tänu -- kokku ongi tänud. Midagi keeleliselt valet ega ebaloomulikku selles pole. Erinevalt sõnast "palunid", mis on tobe vaimutsemine (tegusõna oleviku ainsuse esimesest pöördest ja nimisõna mitmusest moodustatud värd).
valik 01. mai 2013, kl 20.53 |
keskealine naine 09. mai 2013, kl 20.08 |
Olen saanud keskhariduse sügaval nõukaajal ja päris prestiizest koolist ja eesti keele õpetajad on olnud väga head ja minu oskusi hinnati tuhgeva heaga .Nüüd vaatan ise ka ,et paljud asjad panevad kahtlema,aga paistab ,et nüüd kõik lubatud!?Mulle meeldib see,mis mulle õpetati:) meenutan tänuga omi õpetajaid ja ütlen neile aitäh või tänan,aga mitte tänud!:)´´tänud`kuidagi ebamäärane...??
Totu Kuult 11. mai 2013, kl 02.45 |
:) 11. mai 2013, kl 12.25 |
keel hernestega 12. mai 2013, kl 18.47 |
hernekeelele 13. mai 2013, kl 22.27 |
to keskealine naine 14. mai 2013, kl 10.36 |
supper tänud :-) 15. mai 2013, kl 12.36 |
to keskealine naine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> su kool võis "prestiizne" olla, aga head haridust
> sealt küll ei saanud.
> Koma järgnes sõnale (mitt
> e ei eelnenud järgmisele sõnale) nii siis kui nüüd
> , kahe lause vahel oli ja on tühik, teksti on alat
> i liigendatud loetavuse huvides.
Prestiižse kooli lõpetaja pole öenudki, et ta priimus oli ega kedagi õpetama kukkunud.
Võiksid mõistvam olla selle klaviatuuri toksimise osas. Ime veel, et "tuhgeva" pärast ei hurjutanud.
Üldiselt on asjalikke vastuseid vähe - enamus raiub ikka, et räägi nii, kuidas sülg suhu toob.
Kui siin kord selline keelenurk on, võiksid igasugused oletajad ja targutajad nõuande kirjutamata jätta (mulle meeldib just nii - ju see on õige).
-------------------------------------------------------
> su kool võis "prestiizne" olla, aga head haridust
> sealt küll ei saanud.
> Koma järgnes sõnale (mitt
> e ei eelnenud järgmisele sõnale) nii siis kui nüüd
> , kahe lause vahel oli ja on tühik, teksti on alat
> i liigendatud loetavuse huvides.
Prestiižse kooli lõpetaja pole öenudki, et ta priimus oli ega kedagi õpetama kukkunud.
Võiksid mõistvam olla selle klaviatuuri toksimise osas. Ime veel, et "tuhgeva" pärast ei hurjutanud.
Üldiselt on asjalikke vastuseid vähe - enamus raiub ikka, et räägi nii, kuidas sülg suhu toob.
Kui siin kord selline keelenurk on, võiksid igasugused oletajad ja targutajad nõuande kirjutamata jätta (mulle meeldib just nii - ju see on õige).
:) 16. mai 2013, kl 04.22 |
enamus raiub ikka, et räägi nii, kuidas sülg suhu toob.
-------------
Ongi mõistlik teha vahet rääkimisel ja kirjutamisel.
Ükski reegel ei reguleeri kõnelemist, seepärast me keel elabki. Ja mängib:) Surnud keeles rääkimisel tuleb tõesti vaid sõnaraamatus näpuga järge ajada.
Kui tahad kuuldavale tuua vaid eesti kirjakeele nõuetele vastavaid sõnu, kasuta ÕSi ja uuri EKI keelenõu.
-------------
Ongi mõistlik teha vahet rääkimisel ja kirjutamisel.
Ükski reegel ei reguleeri kõnelemist, seepärast me keel elabki. Ja mängib:) Surnud keeles rääkimisel tuleb tõesti vaid sõnaraamatus näpuga järge ajada.
Kui tahad kuuldavale tuua vaid eesti kirjakeele nõuetele vastavaid sõnu, kasuta ÕSi ja uuri EKI keelenõu.
Küsimus ja vastus 30. juuni 2013, kl 18.44 |
:) Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> enamus raiub ikka, et räägi nii, kuidas sülg suhu
> toob.
> -------------
> Ongi mõistlik teha vahet
> rääkimisel ja kirjutamisel.
> Ükski reegel ei re
> guleeri kõnelemist, seepärast me keel elabki. Ja m
> ängib:) Surnud keeles rääkimisel tuleb tõesti vaid
> sõnaraamatus näpuga järge ajada.
> Kui tahad ku
> uldavale tuua vaid eesti kirjakeele nõuetele vasta
> vaid sõnu, kasuta ÕSi ja uuri EKI keelenõu.
*
Kas sa ei arva, et ka rääkida võiks õigesti?
See "keelenurk" ehk aitab ka lihtsalt uudistejatel oma keelt korrigeerida. Nii mõnelegi endal meeles mõlkunud küsimusele leiab vastuse (juhul muidugi, kui igasugused "räägi-kuidas-tahad" vastajad oma roostetanud kopikat siia ei topi).
Väga mõnus on olla seltskonnas, kus kasutataks korrektset keelt ja osatakse ka häälikud VÄLJA HÄÄLDADA - mitte nii, et näit. M on V või kaashäälikuteks ei viitsita suud üldse kinni panna ... ja üleüldse kogu jutt on mingi ebamäärane puterdamie ja lalin, lisaks mokk töllakil ja totter irve näol.
Vaadake tänapäeva intervjuusid noortega ja jälgige nende suud!
-------------------------------------------------------
> enamus raiub ikka, et räägi nii, kuidas sülg suhu
> toob.
> -------------
> Ongi mõistlik teha vahet
> rääkimisel ja kirjutamisel.
> Ükski reegel ei re
> guleeri kõnelemist, seepärast me keel elabki. Ja m
> ängib:) Surnud keeles rääkimisel tuleb tõesti vaid
> sõnaraamatus näpuga järge ajada.
> Kui tahad ku
> uldavale tuua vaid eesti kirjakeele nõuetele vasta
> vaid sõnu, kasuta ÕSi ja uuri EKI keelenõu.
*
Kas sa ei arva, et ka rääkida võiks õigesti?
See "keelenurk" ehk aitab ka lihtsalt uudistejatel oma keelt korrigeerida. Nii mõnelegi endal meeles mõlkunud küsimusele leiab vastuse (juhul muidugi, kui igasugused "räägi-kuidas-tahad" vastajad oma roostetanud kopikat siia ei topi).
Väga mõnus on olla seltskonnas, kus kasutataks korrektset keelt ja osatakse ka häälikud VÄLJA HÄÄLDADA - mitte nii, et näit. M on V või kaashäälikuteks ei viitsita suud üldse kinni panna ... ja üleüldse kogu jutt on mingi ebamäärane puterdamie ja lalin, lisaks mokk töllakil ja totter irve näol.
Vaadake tänapäeva intervjuusid noortega ja jälgige nende suud!
joobert 01. juuli 2013, kl 14.07 |
Lisa postitus