15 aasat ei ela Eestis. Torkab silma igal pool see "tänud".
Millegipärast mind see väga häirib, aga keel ju muutub kogu aeg.
Kas see on keeleliselt õige?

Milles asi? Palju tänu, tänan, aitäh, suur aitäh, tänud. Mis sind küll õige emakeele juures vaevab?

qu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Milles asi? Palju tänu, tänan, aitäh, suur aitäh,
> tänud. Mis sind küll õige emakeele juures vaevab?
'

Mis ebaselgeks jäi? Ma kirjutasingi vaid ühe küsimuse - see "tänud" vaevabki. Lihtsalt väga võõras tundub silmale ja kõrvale. Vanasti nii ei öeldud, olid olemas sinu poolt loetletud: palju tänu, tänan, aitäh, suur aitäh, lisaks veel: ette tänades jm.

Ega mul nüüd mingit hirmsat vaeva ka ei ole, tahaksin ise korrektset eesti keelt kasutada.
Siin on ju keelenurk - kas ei või küsida?

Täitsa eestikeelne väljend. Võid julgelt kasutada. Ära vaeva oma pead sellega. Kui ei meeldi, ära siis kasuta. Muuseas, minu vanaema kasutas ka sõna "tänud"

Teemaalgataja keeletunnetus on väga hea. Eesti keelele on omane "tänu" kasutada vaid ainsuses. Kirjakeeles ainuõige.
Muud variandid on inglise vm keele mõju.Kahjuks on just valedel vormidel kalduvus levida - nagu halbadel harjumustel ikka.

Eesti keele instituudi Keelenõuande lehelt:
Inglise keele eeskujul on meilgi levinud tänamisviis tänud ~ suured tänud (ingl thanks, big thanks, great thanks).

Seda võõrmõjulist vormi me ei soovita, sest pika traditsiooniga tänamisvormeleid on eesti keeles mitmesuguseid: suur tänu, palju tänu, tuhat tänu, tänan, aitäh, aitüma ~ aituma. Valigem suhtlusolukorda sobiv võimalus nende hulgast!

tänud Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> 15 aasat ei ela Eestis. Torkab silma igal pool see
> "tänud".
> Millegipärast mind see väga häirib, a
> ga keel ju muutub kogu aeg.
> Kas see on keelelis
> elt õige?

Tänudele vastatakse "Palunitega". Kui keegi ütleb "suured tänud" vms, siis vasta talle "palunid"!

Arhivaari - on see ikka adekvaatne võrdlus?
Kui keegi ütleb "palju tänu" või "tuhat tänu", nagu EKI soovitab ja mis tähendab samamoodi tänusid mitmuses, kuis siis vastaksid? Tuhat palumist?
Kui öeldakse "suur tänu", ei vasta keegi "suur palun":)
Ma ei arva sugugi, et peaks kasutama "tänud", kui peetakse silmas "tuhat tänu" (või ka veidi väiksemat kogust), aga selle sõna kasutamine või mittekasutamine ei ole ometi loogilises seoses ühe kindla vastusega?
Kui öeldakse "tänud", siis oleks üsna loomulik vastus "võtke heaks", "pole tänu väärt" vms.

Imelik, et kui inglise keelest on võetud otse üle "tänud", ei kasuta me eriti nende vastuseid.
Eks neid ole muidugi ka liiga palju:)

:) -su arutluse esimene pool läheb küll täitsa metsa.
Võrdluseks proovi samamoodi targutada sõna "ühed püksid" üle...
"Palunid" öeldakse valestirääkijatele pilkeks vastu, mitte tõsimeelselt.

ka soome keeles on mõlemad käibel, nii kiitos kui kiitokset. Pluss veel kiitti...

Ise ütlen kas "suur tänu sulle", või "tänud sulle". "Tänu sulle" selles mõttes ei kasuta, see on rohkem laadis "tänu sinule tegin ma ..."

Huvitav, et "aitähhid sulle" või "suured aitähhid" pole veel käibele tulnud.

"palunid" on ka täitsa normaalne.

1. Parem väike raha kui suur tänu

2. Tänan! arveid ei maksa

:))

Ma ei ütleks, et teemaalgataja keeletunnetus väga hea on. Seda näitab: "...olid olemas sinu poolt loetletud..."
See poolt-tarind on väga paha asi, kui sa tahad tõesti korrektset keelt kasutada, siis uuri selle kohta ja tee endale selgeks!

Mihka Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma ei ütleks, et teemaalgataja keeletunnetus väga
> hea on. Seda näitab: "...olid olemas sinu poolt lo
> etletud..."
> See poolt-tarind on väga paha asi,
> kui sa tahad tõesti korrektset keelt kasutada, sii
> s uuri selle kohta ja tee endale selgeks!

'

Püüan ennast parandada ega topi seda ”poolt” igale poole.
Eks keel lähe ikka rooste teises keelekeskkonnas, korrektsus ja perfektsus on ka eri asjad ning kus sa seda perfektsust ikka õpid – tänapäeva meedia sellele eriti rõhku ei pane.

Aitäh asjalikele vastajatele, kasutan edaspidi ikka ”tänu” ja ”tänudele” vastan ”palunid” :-)

*** Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ka soome keeles on mõlemad käibel, nii kiitos kui
> kiitokset. Pluss veel kiitti...
>
> Ise ütlen k
> as "suur tänu sulle", või "tänud sulle". "Tänu su
> lle" selles mõttes ei kasuta, see on rohkem laadis
> "tänu sinule tegin ma ..."

*

Soomlane ei ütle kunagi "kiitokset". Seda kasutatakse tekstis, kui räägitakse, et kusagil on tänu avaldatud.


Kas nii raske on aru saada ja omaks võtta, et tänamisel pole vaja mingit mitmuse "tänusid" kasutada?

.. sama eestlastel - tänks!

"Kiitokset käyttäjäkyselyymme vastanneille"

Ja "tänud" kasutamine pole kuskil keelatud, vaba maa ja räägin kuidas tahes (aga mitte ropult).

> Aitäh asjalikele vastajatele, kasutan
> edaspidi ikka ”tänu” ja ”tänudele” vastan ”palunid
> ” :-)


Keel on looming. Vabalt võib öelda "tänud". Täna tunnen tänu, homme tunnen jälle tänu ja see on juba uus tänu -- kokku ongi tänud. Midagi keeleliselt valet ega ebaloomulikku selles pole. Erinevalt sõnast "palunid", mis on tobe vaimutsemine (tegusõna oleviku ainsuse esimesest pöördest ja nimisõna mitmusest moodustatud värd).

Ühiskonnas toimub teatud kihistumine ka keeleliselt. Võid vabalt valida.

Olen saanud keskhariduse sügaval nõukaajal ja päris prestiizest koolist ja eesti keele õpetajad on olnud väga head ja minu oskusi hinnati tuhgeva heaga .Nüüd vaatan ise ka ,et paljud asjad panevad kahtlema,aga paistab ,et nüüd kõik lubatud!?Mulle meeldib see,mis mulle õpetati:) meenutan tänuga omi õpetajaid ja ütlen neile aitäh või tänan,aga mitte tänud!:)´´tänud`kuidagi ebamäärane...??

Aga kuidas kirjaaluste tervitustega on? Kas "tervitus" või "tervitused"? Kumb on õige või õigem? Või on mõlemad õiged? Keeruline värk.

Mu meelest mitte kumbki:) Kui sa juba alguses ei tervita, siis

Tervitades
Kaarel

Guugelda "kirja lõpetamine", pole seal keerulist midagi.

Kas "südamlikud õnnesoovid" ikka tohib öelda? Või on lubatud ainult üks õnnesoov?

Ah, öelda võib alati kõike, kõnekeel pole kuidagi reguleeritud, igaühe oma asi, kuidas räägib. Mida tahad, seda ütle.
Kuigi ma ei kujuta hästi ette, et surud sõbrannal kätt ja tood kuuldavale umbisikulise fraasi "südamlikud õnnesoovid!":)

su kool võis "prestiizne" olla, aga head haridust sealt küll ei saanud.
Koma järgnes sõnale (mitte ei eelnenud järgmisele sõnale) nii siis kui nüüd, kahe lause vahel oli ja on tühik, teksti on alati liigendatud loetavuse huvides.

to keskealine naine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> su kool võis "prestiizne" olla, aga head haridust
> sealt küll ei saanud.
> Koma järgnes sõnale (mitt
> e ei eelnenud järgmisele sõnale) nii siis kui nüüd
> , kahe lause vahel oli ja on tühik, teksti on alat
> i liigendatud loetavuse huvides.

Prestiižse kooli lõpetaja pole öenudki, et ta priimus oli ega kedagi õpetama kukkunud.

Võiksid mõistvam olla selle klaviatuuri toksimise osas. Ime veel, et "tuhgeva" pärast ei hurjutanud.

Üldiselt on asjalikke vastuseid vähe - enamus raiub ikka, et räägi nii, kuidas sülg suhu toob.


Kui siin kord selline keelenurk on, võiksid igasugused oletajad ja targutajad nõuande kirjutamata jätta (mulle meeldib just nii - ju see on õige).

enamus raiub ikka, et räägi nii, kuidas sülg suhu toob.
-------------
Ongi mõistlik teha vahet rääkimisel ja kirjutamisel.
Ükski reegel ei reguleeri kõnelemist, seepärast me keel elabki. Ja mängib:) Surnud keeles rääkimisel tuleb tõesti vaid sõnaraamatus näpuga järge ajada.
Kui tahad kuuldavale tuua vaid eesti kirjakeele nõuetele vastavaid sõnu, kasuta ÕSi ja uuri EKI keelenõu.

:) Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> enamus raiub ikka, et räägi nii, kuidas sülg suhu
> toob.
> -------------
> Ongi mõistlik teha vahet
> rääkimisel ja kirjutamisel.
> Ükski reegel ei re
> guleeri kõnelemist, seepärast me keel elabki. Ja m
> ängib:) Surnud keeles rääkimisel tuleb tõesti vaid
> sõnaraamatus näpuga järge ajada.
> Kui tahad ku
> uldavale tuua vaid eesti kirjakeele nõuetele vasta
> vaid sõnu, kasuta ÕSi ja uuri EKI keelenõu.

*

Kas sa ei arva, et ka rääkida võiks õigesti?

See "keelenurk" ehk aitab ka lihtsalt uudistejatel oma keelt korrigeerida. Nii mõnelegi endal meeles mõlkunud küsimusele leiab vastuse (juhul muidugi, kui igasugused "räägi-kuidas-tahad" vastajad oma roostetanud kopikat siia ei topi).

Väga mõnus on olla seltskonnas, kus kasutataks korrektset keelt ja osatakse ka häälikud VÄLJA HÄÄLDADA - mitte nii, et näit. M on V või kaashäälikuteks ei viitsita suud üldse kinni panna ... ja üleüldse kogu jutt on mingi ebamäärane puterdamie ja lalin, lisaks mokk töllakil ja totter irve näol.


Vaadake tänapäeva intervjuusid noortega ja jälgige nende suud!

ma ütlen hoopis vanamoodsas maakeeles "aitäh" ja pool muret on kohe murtud ja elu om nigu lill päikses.