Kunagi häbeneti eesti keelt avalikes kohtades, kuna see seostus matslusega. Saksad olid "õiged" ja seetõttu üritasid eestlased ka saksade moodi riides käia ja saksa keelt rääkida.

Kas ma olen õigesti aru saanud, et nüüd , mõni aasta hiljem, on tulnud moodi kadakainglus? Raisad üritavad pooled oma sõnad inglise keelega asendada. Mõni eputrilla ülikoolist prussib võõrsõnu ja peab seda harituse näitajaks, KUI POOL auditooriumit ei saa tast aru, sest ta raisk pressib inglise keele laensõnu tarkuse pähe. see on täielik nonsens, oumaigaad, täielik feil. Dziisus kraist.

+1 , kes on nõus, et eesti keel on jälle ohtu sattunud, sest noorus on hukas. Nõukogude Liit kasvatas sellised eestlased, kes suutsid läbi viia riigipöörde ja meid vabaks võidelda. Nüüd EVs kasvavad noored sülitavad meie väärtuste peale, keeravad oma Youtube möla valjemaks ja siis taidlevad teleka ees ja kuulavad Justin Bieberit.

Esimest kord inimkonna ajaloo jooksul on noorus hukas.... Mai äss!

Kes on Kadaka-inglased? Kadakasakslus ja pajuvenelasus on väljakujunenud mõisted, aga Kadaka-inglased veel mitte.

Mulle näib küll, et inglise keel, mis eestlasti (eriti noori) mõjutab kõige rohkem, pärineb pigem USA-st, seega kadaka-ingluseks nähtust nimetada poleks igatahes õige. Lisaks, sinu toodud näidetest sõna "nonsenss" on tunnistatud ka eesti keeles olemas olevaks (vt ÕS). Mis puutub teistesse, siis kas mitte vene ajal needsamad tublid inimesed, kes "suutsid läbi viia riigipöörde" ei kasutanud mitte ühtegi vene keelest tulnud käibeväljendit? Mina olen küll kuulnud - pakaa, prosta, davai, poidjom ja nii edasi.

nõus, nii ta ongi.

Tolle aja eestlased olidki matsid võrreldes sakslastega ja eestlased ise, vabatahtlikult matkisid sakslasi, püüdes nii paremuse poole Tulemuseks on meie praegune kultuur. Kadakasakslus oli selle ehk karikatuurimaiguline äärmus. Praegust võetakse eeskuju samuti meie maailma liidritest ehk siis USA-st näiteks. Ka siin esineb äärmusi. Näiteks need oumaigaadid ja feilid jne Need väljendid on ka näiteks venelaste kõnepruugis sees aga nii nagu Eestiski, siis kui oma kõnepruuki tahetakse koomilisust lisada.

"Feilis sajaga" on mõnes kontekstis täiesti lahe väljend ju :D Ajalehes muidugi seda lugeda ei tahaks, aga miks peakski.

Nr 22 Leie kooli leht november 2001




Üht – teist sõnadest



Sõnadel on oma saatus. Kui ajaloos oli Eesti pööratud näoga Saksa poole, siis oli ilmselt paratamatu, et eestlaste ja sakslaste vahel ei olnud teravat piiri, ning üleminekunähtusena sündis kadakasakslus ja inimesena kadakasakslane. Selle sõna võtsid esimesena tarvitusele baltisakslased, nimetades niiviisi põlglikult neid eestlasi, kes püüdsid kangesti saksa moodi olla. Kõnelda ja käituda “peenelt”. Sõna algkuju oli kate – saks, mis alamsaksa keeles tähendas hurtsiku- või onnisakslast.

Küllap tundus see eestlastele nii lõbusa ja tabava sõnana. et ajaloolise olukorra muutudes loodi selle eeskujul pajuvenelane, mis sai samuti kiiresti üldkasutatavaks. See sündis siis, kui Eesti keerati näoga Venemaa poole ning üleminekuinimene tekkis eestlase ja venelase kokkupuutepiiril.

Pajuvenelane on selline eestlane, kes püüab venelase moodi olla ja käituda, oma kõnesse põimida venekeelseid sõnu.

Nüüd on Eesti end jälle pööranud. Suur osa inimesi näeb nägevat selles pööret Ameerika või laiemalt ingliskeelse maailma poole ja üleminekuinimest tähistav sõnagi pole jäänud tulemata. Kasutusse on ilmunud termin võsajänki, ka võsainglane. Eespool nimetatud tahavad jätta kas siis ameeriklase või inglase muljet, sest see on ju tänapäeva maailmas nii tähtis point ja on nii simpel mõned inglise keele sõnad ära õppida ja smool toogi sisse poetada. Või kuidas?

Kuid sõnad ise: kadakasakslane. pajuvenelane, võsajänki. Mis on sellel kõigel puude ja põõsastega pistmist? Ega tegelikult olegi, kuigi paju ja võsa valikut on arvatavasti soodustanud ettekujutus millestki kiiresti kasvavast ja raskesti väljajuuritavast.


Ulve – emakeeleõpetaja