Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Keelenurk
Soperdistest tõlkijad
 
tige tikker 13. aprill 2015, kl 15.58
Kas keegi teab soovitada kasvõi ühte normaalset tõlkijat, kes ei tõlgiks sõna-sõnalt teksti ümber?

Lasin mitu artiklit tõlkida erinevatel tõlkijatel ja tekkis küsimus, et kas nad selle ise ka pärast üldse eesti keeles läbi lugesid, mis nad kokku soperdasid? Täiesti lombakas ja vale tõlge! Kuna endal on kiire, otsustasin kasutada tõlketeenust, aga pettusin selles kohutavalt. Oleks ise kiiremini ja paremini tõlkinud ja hoidnud kokku üle 300€! Aga kust ma pidin ette teadma, et professionaalsed tõlkijad ei oska oma tööd korralikult teha. Mingi täielikult seosetu ja idiootlik mula on kokku soperdatud ja selle eest küsitakse veel hingehinda! Kas teil häbi ei ole silmnähtavalt ebakvaliteetse töö eest üldse raha küsida?
 
mööduja 13. aprill 2015, kl 16.50
See on meie koolide õppekava tulemus.

Inimesed oskavad väga halvasti mitmeid keeli, aga mitte ühtegi keelt ei oska korralikult. Pinnapealsus on tänapäeva koolide prioriteet number 1.
 
"tõlkija" 13. aprill 2015, kl 17.14
Oled sa kindel, et need ikka professionaalsed tõlkijad olid? Erialateksti suudab korralikult sõnastada enamasti ainult vastava valdkonnaga tegelev tõlkija. Kui tellisid tõlke firmast, siis äkki tutvustad nende nimesid avalikkusele ka?
 
naine 13. aprill 2015, kl 17.17
Ise olen näinud tõlkefirmades järjest rohkem välismaalasi. Eesti koolidest tulebki viimasel ajal selliseid inimesi, kes ei oska üheski keeles pikemat juttu tõlkida, ilma et oleks 100 viga sees.
 
tige tikker 13. aprill 2015, kl 17.56
No ilmselgelt polnud need tegelikkuses professionaalsed tõlkijad. Pidasin selle sõna all silmas seda, et nad olid ikkagi ametlike tõlkebüroode töötajad. Samuti inglise keele õpetajad, kes hindasid kooliteksti väga raskeks ja tõlkisid ühte artiklit üle nädala. Tekib küsimus, et kuidas siis tudengid peaksid hakkama saama kui isegi oma ala spetsialistid ei saa tõlkimisega hakkama? Need tekstid pole sugugi mingist keerulisest geenitehnoloogia või füüsika erialast. Teemad on ikkagi üsna aktuaalsed ja lihtsad, ei ole mingi ulme teadus mikrobioloogiast või kosmoloogiast, et oleks väga palju spetsiifilisi erialaseid sõnu.

Tundub, et tõlkijad polegi spetsialiseerunud mingile kindlale valdkonnale, vaid ongi lihtsalt "tõlkijad". Äriidee: pange oma kodulehtedele teemade kaupa tõlkijad: majandus, sotsiaalteadused, psühholoogia, äri, loodusteadused, füüsika, juura, kindlustusalane jne. Ma ei saa ju minna õppejõu juurde ja temalt tõlketeenust sisse osta!

Okei, ei oska tõlkida, on raske vms - miks nad seda siis kohe ei ütle, vaid raiskavad päevi aega sõna-sõnalisele tõlkele, millest nad ise ka midagi aru ei saa ja siis küsivad selle eest veel tasu? Mingisugune eetika ja enesekriitika võiks vast ikka olems olla. Kui tekst on tõlkija meelest raske või näha on, et tuleb vildakas tõlge, no jäta asi katki, vabanda ja ütle, et ei saa tööd vastu võtta. Aga igast sendist hoitakse nii kinni, et on nõus selle nimel mingit lollust kokku kirjutama ja raiskama kliendi aega. Täielik häbematus
 
imelik 13. aprill 2015, kl 18.22
kas lausa tõlkebüroost said nii hullud tõlked? normaalsetes büroodes loeb toimetaja ka ikka teksti läbi ja lausa sõna-sõnaline tõlge ei tohiks kliendini jõuda. äkki on sul endal teistsugune arusaam sellest, milline üks tõlge peab olema? ma ei väida üldse, et rumalaid ja halbu tõlkijaid pole, neid on tõesti igal pool, aga firmasisene kvaliteedikontroll peaks ikka mingiks filtriks olema.
 
Tõlgitseja 14. aprill 2015, kl 00.24
Selgitusi - mitte vabandusi - on mitu, näiteks:
- Tõlkebüroosid on palju, palgad ei ole kiita ja töid ei saabu hulgi, mistõttu ei ole otstarbekas palgata kitsa eriala spetsialiste tööle, näiteks prantsuse või saksa keelest metallurgiavaldkonna tõlkija ei teeniks miinimumigi kuus. ELiga liitumisel lahkusid kümned tegijad Brüsselisse ja Luksemburgi.
- Ilukirjandus on loominguline, tarbetekstides nõutakse sageli tekstitäpsust, ELi jaoks on sageli vaja kasutada ainult kindlat sõna või väljendit, mis võib tunduda kohmakas. ESTERM-is on vastavaid viiteid hulgi.
- On ka juhtunud, et tellija on harjunud kasutama kõnekeelt, mistõttu tundub tõlge talle kuiv ja kohmakas. Samas ei saa kasutusjuhend või leping sisaldada sõnu nagu värk või jubin.
- Sõnastikega on kehvasti, internetis ringleb palju lohakaid ja vildakaid materjale, pabersõnastikud on vananenud, eriti IT-s, õiguses ja majanduses.
- Algteksti on koostanud keelt kehvasti oskav(ad) isik(ud) ja kui emakeelt ära ei arva ja seda ei oska ning valdkond pole igapäevane, on võimatu arvata, mis see tegelikult olla võiks. Prantslaste ja hiinlaste inglise keelega on endal ülijubedad kogemused.
- Eriti inglise keeles on palju sõnu, mille sisupõhist tähendust ilma fotodeta, taustmaterjalideta on väga keeruline arvata: facility, reel, pin näiteks. Jubedad on ka kaubanimistu ja tarkvara käsud - kui on reas "Open", kas tõlkida "Ava", "Avage" või "Avatud"? IT-s on vahel ka tähemärgipiirangud, mille tagajärg on absurdsed või arusaamatud lühendid.
 
tige tikker 14. aprill 2015, kl 10.55
Tõlkides sõna, millel on mitu tähendust, tuleb vaadata ju ometi, milline sõna neist konteksti sobib. Kui tõlkija ei saa ühestki sõnast lausest aru, siis tulebki kokku mingi mõttetu sõnaderida, millel pole mingit tähendust. Kui on lause: uks on.. siis sobib sinna "avatud", mitte "uks on ava" või "uks on avage". Kusjuures sellest lausest on veel aru saada, sest see on lühike lause. Aga kui lause on mitu rida pikk, siis on ikka halenaljakas küll ja pole võimalik lausest eesti keeles aru saada enam. Enamus lausete mõte on poolik või on seatud ritta sõnu, mis ei moodusta midagi asjalikku kokku.

Ühesõnaga, nüüd ma tean, et võin ka hakata tõlkima ükskõik mis keeles tekste: ungari, hiina ja kõik, mis google translatoris varuks on. Tõlge ei erine! Väga odav teenistus pealekauba. Kahjuks takistab mind seda tegemast ainult kartus oma nime määrida, sest ma vajuks maa alla kui peaks sellise kasutu ja ilmselgelt lolli tõlkega teksti kellelegi saatma ja selle eest raha nõutama. Aga hea äriidee neile, kel kitsas käes! Võibolla olen ma juba hiljaks jäänud ja see äriidee on juba vana (nagu näha on selle paljud "tõlkijad" endale pätsanud).

Kena päeva!
 
Unforgiven 14. aprill 2015, kl 16.06
Kui on lause: uks on.. siis
> sobib sinna "avatud", mitte "uks on ava" või "uks
> on avage". Kusjuures sellest lausest on veel aru
> saada, sest see on lühike lause.
Jah, kui on lause! Aga kui on loend või äppide kirjeldus näiteks, siis ongi vaid üks sõna, vabalt võib olla ka Open. Või Share. Ja kui tellija pole lisainfi andnud ja teisi keeli pole ka võrdluseks võtta?
 
kliendi petmine 15. aprill 2015, kl 11.16
Kui klient loeb teksti ja see pole omavahel loogilises seoses ning lausete mõtted on vägivaldselt poolikud ja karjuvad rohkemate sõnade järele, siis on tõlkija pange pannud. Kust mina tean, et tema tõlkida ei oska? See pole minu mure. Klient andis talle juhised ja teksti ette ning küsis hinnapakkumist. Tõlkija sai enne töö vastuvõtmist tekstiga tutvuda ja oma pädevust antud teksti tõlkimisel hinnata. Kas 25 eurot on tõesti nii suur raha, et selle nimel tasub end lolliks teha? Ärgu võtku tööd vastu kui ei oska või ärgu küsigu pärast täishinda.
 
Abi Tekst 16. aprill 2015, kl 12.06
On selline keskkond nagu tekstiabi.ee - seal on nn vahekohus ja kui ikkagi tõlge ei rahulda, ei pea tasuma, või siis väikese summa.
 
rebane 18. aprill 2015, kl 11.30
Pahameel on mõistetav, kohutavaid tõlkeid tehakse ikka. Aga kas võiks paluda, et oma pahameele põhjust ka otsesõnu väljendataks, võiks ju panna kaks-kolm paralleellauset ning osutada, mis nendes valesti on. Või siis nimetada sõnu, mis on valesti tõlgitud. Teema võiks samuti kirja panna. Siis oleks pahameele väljaelamisest rohkem kasu.
 
Aksel 18. aprill 2015, kl 12.21
Sellist näideteta lahmimist on tõlkevaldkonnas eriti palju, sageli ongi reaktsioon "tõlge ei sobi", ilma näideteta, lisaks jutt, et "oleksin ise teinud, aga aega polnud". Kutseline tõlkija ei tee ju meelega valesti ja sageli ongi palju sünonüüme, mida tellija ei pruugigi teada, sest on harjunud kasutama üht sõna või väljendit.
 
Rubio 04. juuni 2015, kl 14.20
Tigedaga täitsa nõus. Jubedaid või totaalselt ekslikke tõlkeid on ikka uskumatult palju.
Keegi tahtis siin mõnda näidet -- palun väga! Hispaania keelest tõlgitud "Reeturi embleemis" (tuntud tõlkebüroo toode, muideks) on 1. peatükis päris pisikesel laeval veinikelder (bodega). Tegelikult on 'bodega' merenduses ikkagi trümm. Ja see pole sugugi ainus viga.
 
css 04. juuni 2015, kl 20.31
Isegi C1 taseme tunnistusega isikul võivad olla kehvad teadmised ja kasutab tõlkes vale sünonüümi näiteks.
Ise küsiks tõlketeenuse pakkujalt ühe kliendi kontaktnumbri ja helistaks ning küsiks, mida klient arvas tõlkija töö kvaliteedist.
 
to css 06. juuni 2015, kl 03.16
... "vale sünonüüm"
naer saalist sellise semantilise nonsensi peale ; ))))
igatahes loodan, et postitaja css näol tõlkijaga tegemist ei ole.
 
delfi kana 07. juuni 2015, kl 05.11
Tõlkebüroost tuleb pahatihti selliseid tekste tõlkida, millel pole ei peal- ega allkirja, ei saba ega sarvi ja sisu on umbes selline, et keera "see" "sinna" ja paiguta "too" "tänna". Ei ühtki joonist, pilti ega mingitki muud vihjet, millest üldse jutt käib.

Olete hirmus salapärased ja pärast virisete ja kaebate, et tõlkija on loll. Tõlkija ei ole selgeltnägija, vaid eksleb pidevalt nagu siil udus.
 
Totaal 09. juuni 2015, kl 12.40
No veel hiljuti pidi tõlkija kõigepealt ise otsustama, kas ta tuleb antud tellimusega toime või mitte. Huvitav, kas vahepeal on olukord selles suhtes muutunud ja enam valikuvõimalust pole?

Minu kogemuste kohaselt teevad FIEd paremaid tõlkeid kui bürood, eriti kui tegemist on tehnilise või mingi kitsalt erialase tekstiga. Üks võimalus on pöörduda selle ala ajakirja või väljaande toimetusse, küll nemad teavad, keda soovitada. Minu tuttav vajas tõlget jaapani keelest sõrmejälgede analüüsimeetodite anomaaliate kohta ja sai ka, esiteks täitsa normaalse hinna eest ja teiseks üllatavalt kiiresti. FIE tegi kolm korda (!) odavamalt kui büroo, mille nime kahjuks ei mäleta.
 
möödujale 18. juuni 2015, kl 18.38
Koolis küll keegi pealiskaudsusele suunavate õppekavade üle ei rõõmusta. Praegune eesti keele eksam ei kontrolli midagi, aga HTM surus selle jõuga läbi ja iga aastaga muutub see halvemaks, mitte paremaks.
 
g 20. juuni 2015, kl 18.31
Probleem on selles, et tõlkijail on just eesti keelega raskusi. Teksti otse ümber panna mõistab pea igaüks, aga miks seda professionaalseks tõlkimiseks nimetatakse, või miks selliseid tõlkeid trükki antakse, sellest ei saa ma aru. Võib-olla suudab keegi sellist raamatut lugeda, mina küll ei suuda.
Kui juba selliseid raamatuid trükki antakse, mis siis rääkida lihtsalt tekstide tõlkimisest - ju pole häbi sellise töö eest raha küsida.
 
vihane 03. september 2015, kl 09.05
Saa lisaks ka tellitud kauba kohaletoomine tasuta!
Saa teada, mida peab sööma ...
 
lea 08. september 2015, kl 20.55
Osatakse halvasti eesti keelt, seepärast ongi tõlked kohmakad, halbade lausetega, vahel lausa arusaamatud. Muuseas, koolid ei sea endale pealiskaudsust prioriteediks, seda teevad hariduse reformijad, õpetajad on mures, et igasuguseid näitajaid kontrollitakse, aga pealiskaudsus süveneb. Ja kui tähti närida, siis prioriteet ongi üksainus, kõik ülejäänud taotlused/eesmärgid reastuvad selle järel, s.t sõna prioriteet tähendus ei luba neid järjestada. Igasuguste nähtuste reastamine nr 1 määratlusega on klišee- parim/peamine/esikohal olev on õige väljendus.
 
Vihane 09. september 2015, kl 15.34
PAREM KESKENDUMISVÕIME
Teravdage oma mõistust
VAIMNE SELGUS
Parandab aju neurotransmittereid
TUNNETUSLIK TÄPSUS
Stories Uue teabe efektiivne omastamine
EFEKTIIVNE NUTIKAS RAVIM
Võimas teaduslikult testitud, et see toimib
 
LNV 27. november 2015, kl 16.36
imelik Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kas lausa tõlkebüroost said nii hullud tõlked? nor
> maalsetes büroodes loeb toimetaja ka ikka teksti l
> äbi ja lausa sõna-sõnaline tõlge ei tohiks kliendi
> ni jõuda. äkki on sul endal teistsugune arusaam se
> llest, milline üks tõlge peab olema? ma ei väida ü
> ldse, et rumalaid ja halbu tõlkijaid pole, neid on
> tõesti igal pool, aga firmasisene kvaliteedikontr
> oll peaks ikka mingiks filtriks olema.

Mina sain lugupeetud tôlkebyroost kaubaaluse tehnilise kirjelduse kohta tôlke, mille järgi saaks pigem soome kelku ehitada ja mitte tavalist kaubaalust, paletti, kokku panna.
 
Tõlkur 18. märts 2021, kl 14.37
https://translate.google.com
https://www.translate2018.eu/#/text
https://translate.yandex.com
https://www.bing.com/translator
https://neurotolge.ee
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!