Tere, mind isiklikult häirib ja see tundub kuidagi nagu massidesse juba läinud. Kas meie kirjakeeles on see korrektne? Kõnekeel on vist iseasi, ma ise ei kasuta küll ka kõnekeeles:)

kuidas "massidesse läinud"? minu meelest on kogu aeg nii räägitud. "pole" on täiesti normaalne sõna ja sobib ka kirjakeelde.

täiesti normaalne kirjakeele sõna, ÕSis sees ja pole märgitud, et arhailine või kõnekeelne. olõ-i on murdeline; polnud, polevat, poleks, polnuks on kõik kirjakeel. loe rohkem eestikeelseid raamatuid, siis näed, et isegi kirjanike "massidesse" on läinud :D

see ongi uus sõna, vanasti seda polnud (loe: ei olnud).
tuli koos taristute, selmetite ja muu juraga

See ongi naljakas sõna. Ise kasutan ka viimasel ajal rohkem sõna " ei ole ".

Pole halba ilma heata, vanaisa rääkis ja polnud ka kobinat. Samas ega aeg pole jänes, ega hädalisel pole hända taga, küll tasapisi saab selgeks, et kus pole suitsu, seal pole sooja.

"see ongi uus sõna, vanasti seda polnud (loe: ei olnud).
tuli koos taristute, selmetite ja muu juraga"

Khm. Khm-khm. Johannes Aavik oma keeleuuendustega oli ikka pisut-pisut enne taristute massidesse minemist. "Pole" "läks massidesse" ka enne infrastruktuuride eestipärastamist, see, nagu eespool viidatud, oli laialdaselt kasutusel täiesti korrektselt juba siis, kui vanasõnu "leiutati".

Ma arvan, et "pole" on rahva suus mugandunud sõnapaarist "ep ole".
Vanasti öeldi, et kirvel ep ole silma, ep ole nina peas. Seda on küll võõrastav kuulata. FES järgi on see arheologism. Ilmselt on aja jooksul e sõna algusest ära kadunud, nagu me praegugi mõned häälikud kõnekeeles ära kaotame, nt ma ei tea - ma'i tea.

tahan teada Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Kas meie kirjakeeles on see korrektne?

Kui võtta ette EKI, siis seal kasutatakse sõna "pole" küllaltki palju just seletavas osas.
http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html

[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"
Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas




Leitud 196 artiklit, väljastan 100.
abi|šaht
mäend šaht, mis pole määratud maavara tõstmiseks maapinnale
anakoluut ‹-luudi 21› ‹s›
kirj keel ebakorrapärane lause, mille lõpposa pole algusega kooskõlas
bio|jogurt
elusate piimhappebakteritega jogurt, mida pole järelkuumutatud
black box [bläk boks] ‹-i 21› ‹s›
teater mustaks värvitud seintega teatriruum, mis pole jaotatud lavaks ja saaliks, vaid mängupaika ja vaatajate kohti saab vabalt muuta. ette|nägematu

1. selline, mida pole võimalik ette arvata. Ettenägematu pööre sündmuste käigus. Ettenägematud kulud, väljaminekud.
hall1 ‹-i 21›

1. Silmad hallid peas. Pole halli aimu(gi) 'pole vähematki, ähmast, udust aimu(gi)'.
▷ Liitsõnad: graniit|hall, hele|hall, hiir|hall, hõbe|hall, kahvatu|hall, kollakas|hall, kulu|hall, lamba|hall, mere|hall, muld|hall, must|hall, mustjas|hall, plii|hall, pori|hall, pruunikas|hall, punakas|hall, pärl|hall, rohekas|hall, roti|hall, sinakas|hall, sini|hall, suits|hall, teras|hall, tina|hall, tolm(u)|hall, tuhk|hall, tuhkjas|hall, tuhm|hall, tume|hall, tuvi|hall, udu|hall, valkjas|hall, vesi|hall, vihm(a)|hall, välihall.
2. Hall ja Hall ametnik, väikekodanlane, mass. Temas pole midagi halli ega igapäevast.
hinnatu ‹1› ‹adj›
hrv selline, millel pole üldse hinda, väga kallihinnaline

Kui mõnes kohalikus külas seda sõna eriti ei kasutata, siis see on selle konkreetse küla omapära. Peaasi, et te ise teineteisest seal aru saate.

Miril on põhimõtteliselt õigus, ainult ta tahtis kirjutada "arhaism".
Praeguse häälduse ja kirjapildiga "pole" muutus eesti kirjakeeles üldiseks 19. sajandi lõpus, st ikka rohkem kui sada aastat tagasi. Wiedemanni sõnaraamatus (1869) on see juba sees, "ep ole" variandina. Siis muidugi räägiti Eesti eri paigus veel üsna erinevalt. Murretes on "pole" olnud levinud Saaremaal ja Hiiumaal, peaaegu kogu Põhja-Eesti alal paralleelselt "ei ole" ja "põle", Lõuna-Eestis aga "ei ole" või "olõ-õi". Võibolla teemaalgataja on lõunaeestlane? Sellised murdesugemed võivad inimese keeletajus täiesti teadvustamatult sees olla.

Aitäh kõigile, kes sõna võtsid. Ise elan ja pärit Tallinnast. Loen üsna palju ja suhtlen ka klientidega, enamasti kirja teel. Ja kuidagi on see "pole" jäänud silma meedias ka, et üldse kuidagi tihemini on hakatud kasutama.Jään ilmselt ikka truuks "ei ole"-le:)

Olen elanud üle 50 a ja nii palju kui mäletan, on pole sõna kogu selle aja kõlanud nii kõne kui kirjakeeles. Ühel kommentaatoril on midagi pööningul tõsiselt sassis...

Juhtusin peale väga heale saatele, kus Andres Raid intervjueeris Mati Hinti.
Seal toodi mõned vapustavad näited igapäevases elus kasutusel olnud sõnadest, mida tänapäeva noored pole kuulnudki ega tea nede tähendust.

Saade on siin: http://www.eesti.ca/20150505-motleme-taas-tallinna-tv/article44952

"Pole" on küll nn "kirjakeel" ja kõigi praegu elus olevate eestlaste kõnepruugis olnud, mõnes kohas ei ole üldse korrektne "ei ole" öelda - muudab lause kohmakaks.

Mina olen ka pärit Tallinnast, aga vanemad ei ole, nii et murdetaust on mul selgelt mujalt. Tänapäeva inimestel on vanemad sageli eri murdetaustaga, nii et nende enda keel sõltub sellest, kes on lapsega varases eas rohkem rääkinud - tavaliselt ema - või kelle keeles murdejooned tugevamalt avaldunud on.
Ise ma kipun lapsele raamatut ette lugedes "ning" asemel lugema "ja" - no ei kõla see "ning" minu jaoks mingi suupärase sõnana :)