vanasti oli nii, et valguskoopia kinnitati pitseriga "koopia õige" ja mahakirjutet dokument "ärakiri õige".
aga nüüd koopia = ärakiri või?

"koopia" ei võrdu mingil juhul "ärakirjaga". ärakiri võib küll olla koopia, sest kõik, mida kopeeritakse/paljundatakse, on koopiad, aga ärakiri on käsitsi kirjutatud dokument.

seega mahakirjutatud dokumendile võiks põhimõtteliselt kirjutada ka "koopia õige", kuigi "ärakiri õige" oleks täpsem, aga valguskoopiale küll ei tohiks panna märget "ärakiri õige", vaid ainult "koopia õige."

asi hakkas huvitama, tuhnisin nac netis ja leidsin ntx selised definitsioonid:
Koopia on originaaliga täpselt ühtiv kirja, dokumendi või kirjutise ärakiri, foto- või valguskoopia.
Ärakiri on dokumendilt või muult kirjutiselt muudatusteta mahakirjutatud tekst.
st koopia on laiem mõiste, ärakiri üks koopia liike.
et ntx kui teed oma lõputunnistusest valguskoopia, siis see on lihtsalt koopia, aga kui toksid sealt kogu teksti arvutisse ja välja prindid, siis on ärakiri.
(kuigi praktikas on need mõisted tihtipeale vist üsna segamini...)

Kui koopia definitsioon on selline, et koopia on teatav ärakiri, siis on ikka ärakiri laiem mõiste, kui koopia. Nii et ikka sedapidi, et valguskoopiale võib kirjutada "ärakiri õige", aga ärakirjale ei tohi kirjutada, et "koopia õige".

Norijale:

sa loe ärakirjutaja definitsiooni läbi veel mitu korda ja siis saad isegi aru, et koopia ei ole teatav ärakiri, kuid ärakiri on küll kindlasti üks koopia liike.

kahtlane, kas ärakiri ikka saab olla koopia - see on ikka millestki ÜMBER kirjutatud, hoopis teist visuaalset pilti pakkuv asi...

Ümberkirjutatud, mahakirjutatud, milles vahe, kas seda teeb inimene või valguskiir.
Küll aga on vahe, kas tegu on muudatusteta mahakirjutatud tekstiga, või on miski täpselt ühtiv. Muudatusteta mahakirjutatud tekst on kasvõi teise käekirjaga, pole tuvastatav, ega allkiri pole võltsitud, täpselt ühtiva koopia korral on võimalused aga palju suuremad.

dokumendi koopia (või ärakirja) puhul pole juriidilises plaanis oluline mitte visuaalne pilt, vaid see, et sisu on üksüheselt vastav, olgu ta siis helesinises või roosas kirjas...
ja kui kopeeritud dokument sisaldab ainult osa originaali teksti/andmeid, on tegu väljavõttega.

no seepärast küsisingi, et kõik "koopia õige" pitsatid vahetati välja "ärakiri õige" vastu ja mul käsi tõrgub, kuigi pean, seda valguskoopiale löömast. aga käsk on käsk.

noh, seega on "ärakiri õige" ju igal juhul õige!

nii paistab jah, et kui asi on täpselt maha kirjutatud, siis "ärakiri õige" peaks igal juhul sobima - ja kas ka "koopia õige" samal juhul sobib, see oleneb koopiamõiste defineerimisest, kui kitsalt või laialt seda teha: kas koopia peab olema igas mõttes täpne, ka visuaalselt küljelt, või mitte.

delfi uus huumorinurgake?