Ma tõesti püüan reeglitest aru saada, aga ikkagi ei taipa, kas tuleks kirjutada 'Soome filmid' või 'soome filmid', 'Vene baleriin' või 'vene baleriin'?
Palun, kas keegi ütleks, milline on õige variant ja põhjendaks arusaadavalt ära ka!

Antud kahe näite puhul tuleb vaadata konteksti. "Soome filmid" viitavad sellele, et need filmid on toodetud igal juhul Soomes, "soome filmide" alla võib mõista pigem sääraseid filme, mis on omased soome rahvusele. "Vene baleriin" on Venemaal töötav baleriin, kelle rahvuslik kuuluvus pole teada või ei oma tähtsust, "vene baleriin" aga on vene rahvusest baleriin, kes võib töötada ükskõik kus, ka Venemaal.

Täiendades prouat, üldiselt kultuuri puhul eelistakse väike tähte (eesti keel, eesti kirjandus), kui just ei taheta väga rõhutada riiki.
Mina enda loogikakohaselt kirjutaksin mõlemad sinu näite sõnad väikse tähega, eeldades, et tegu on vene rahvusest baleriiniga ja soomlastele omase filmiga. Samas Venemaa ballett ja Eestis vändatud veniv film on minu jaoks küll juba säärane omaette nähtus nagu soome saun ja tallinna kilud.

Ma jälle täiendan Täpitriinu. Soome saun ja Tallinna kilud kirjutatakse jälle suure algustähega kui kohanimelised täiendid.

Oliiv, ole hea, anna link ka, kust oma teadmistesse korrektiive teha.

Mina täiendan seekord oliivi. Reegli kohaselt kirjutatakse kohanimelised täiendid eesti keeles väikese tähega, kui need on omastavas käändes.

Aitäh, kenade nimedega keeletargad :) Nuuks. Kuidas peaks normaalne keskharidusega eestlane üldse suutma kirjavigadeta kirjutada, kui pool aega kulub reeglite analüüsile?

Kerge see kahtlemata pole. Õnneks on olemas õigekirjarubriik, kus meiesugused mõnuga reegleid lahkavad. Nii et jäta meelde, et kohanimelise täiendi omastav kääne kirjutatakse väikese tähega, kui see märgib rahvuslikku kuuluvust. ;)

Viimase postituse viimane väide peab igati paika, aga kuidas S(s)oome film rahvuslikku kuuluvust näitab, sellest mina küll aru ei saa. Mõeldakse ju ikka filmi valmistajamaad või päritolumaad, mitte soomlastele kui rahvusele kuuluvat filmi. Või kuidas? Mina kirjutaksin praegu kehtiva reegli kohaselt Soome film ja V(v)ene baleriin (viimase puhul tulevad kõne alla mõlemad tõlgendused, nii päritoluriik kui ka rahvus).

"Soome film" on Soomes tehtud film (kohanimeline täiend viitab tootjamaale).
"soome film" on aga soome autorite poolt loodud linateos, mille laad soomlaslik. Soomlasliku filmi mõistet ei pea ma vast selgitama hakkama.

http://public.keelevara.ee/login/?d=ekkr&q=
Küsisid linki. Nõus halinaga reeglite keerukuse teemal, aga kui vaja, siis keelevara tasuta osa aitab.

Minu tarkus pärineb Tiiu Erelti raamatust Eesti Ortograafia (2005, lk 27) ja eelmise aasta keeletoimetamise ja keelekorralduse loengutest, kus sel teemal erinevate tahkude all juttu oli. Kuidas Kettunen meile väikese algustähe Soomest sisse tõi ja nüüd me eestlastena jälle suure tagasi panime. Et muudatus tuli seepärast, et ühtlustada segadust, kuna inimesed ei teadnud alati algupära. Ereltil on neli punkti ka erandeid (millal Vene baleriin ja vene baleriin jms), kuid Tallinna kilud, Hiina köök, Türgi saun, Rootsi punane jne on kõik suure algustähega.

kirjuta meile laused, siis arutame edasi :)

Tänud, oliiv!
Nii ongi, kohanimelised täiendid kirjutakse suure algustähega välja arvatud
1)taime- ja loomanimetused - rakvere raibe
2)loomatõud - tori hobune
3)keelenimetused - eesti keel. Samas murded, murrakud ja keelkonnad suurega
4)rahvad ja hõimud - setu rahvas.

Teisisõnu on ainuõige Soome film, samas baleriin sõltub suuresti sellest, kas tahad rõhutada tema rahvust või asukohta, esimesel puhul väiksega, teisel suurega.

ei pea olema soomlaslik, venelik, eestilik.
see ei kuulu Eestile, Soomele, Venele.
seega "soome film, mida eile vaatasin, oli vändatud Eestis."

Nüüdsel ajal võib julgesti suure tähega kirjutada. Erandid: vt Täpitriin.

Soome film on Soomes tehtud film, soome film on mingi filmi eriliik. Ütleme et soome filmid on kõik alla 3 minuti pikad ja sellist hüpoteetilist filmi võib teha ka Eestis. Vene baleriiniga on sama värk, võibolla on vene baleriini eripäraks laiad püksid.
Väike täht näitab liiki või sorti või tüüpi - hollandi juustu võib ka lauda taga valmistada, suur täht näitab kohta, millega asi seotud on, näiteks Tartu õlu, Moskva tänav jne.

kuulge, proua!
...kohanimelise täiendi omastav kääne kirjutatakse väikese tähega...

hiinlane saab sellest jutust täpselt sama hästi aru kui hädas õigekirjahuviline:D

Raijn, mõni reegel on sul ikka õppimata jäänud. Väikese tähega "soome film" ja "vene baleriin" pole mitte mingisugused erilised liigid, vaid rõhutavad rahvuslikkust.

Paistab, et see suure ja väikese algustähe värk eesti keeles on nii segaseks aetud, et mitte keegi ei saa enam sotti.

Targad inimesed on oma mõistuse järgi jälle asja lihtsustanud, aga tervelt kaks põlvkonda on õppinud seda vähe teistmoodi ja proovi siis ümber õppida :))
Kõik oleks veelgi lihtsam, kui erandid ka ära jääks.

Minu arvates leidub eesti keele grammatikas hullematki. Nt tekivad mul aeg-ajalt kahtlused mõne põimliitnimisõna õigekirja osas.

Näed, põimliitnimisõnad puha jutuks, aga see lihtne tõde, et ongi nüüd otsustatud, et on Vene baleriin ja Soome film ja Rootsi kardinad jne, see ei mahu pähe, ikka mingi jahu, mis näitab rahvust ja mis mida. See OLI, nüüd on suurtäht sõltumata sellest, kas see Vene baleriin on rahvuselt venelane või jaapanlane. See,

Kes otsustas sellise rumaluse kasuks? Kus see kirjas on, tahan kirjalikku kinnitust!

Igal pool näen kas pr. Kortspõhja või Täpitriinu xD

=°•°= Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Igal pool näen kas pr. Kortspõhja või Täpitriinu x
> D

Sest sa tuuseldad vanades teemades.