Ma siin viitangi sellele, et eesti keeles võib vaimsetest võimetest rääkides pidada silmas tegelikult hoopis intellektuaalseid võimeid. See on tekkinud meie maailmavaatest. Inimkond tervikuna on üsna materiaalsusele orienteeritud ja talle pole vahet mis sõnad kasutuses on. Kõige rohkem veedab eestlane oma elust füüsilisel tasandil, seejärel tuleb hingeline ehk emotsionaalne ja elanikkonna tipud veedavad nii mõnegi vaba momendi intellektuaalselt. Vaimse tegevusega tegelejaid on ka muidugi aga nad on selges vähemuses, et mitte öelda marginaalsuse piiri peal ja rahva teadvuses pole arusaamagi mida vaimne tegelikult tähendab. Sellest ka kõige mis raamatu taga konutamisega seotud, nimetamine vaimseks. Vaimse taandamine aste allapoole mentaalseks, on aga sellele kes ei jaga matsi maailmavaadet mis koosneb vaid sealiha söömisest ja jalka vahtimisest, üsna häiriv kuna on võetav vaimse halvustamisena.