Miks mina üksikemaks jäin?
Jah, juhtus. Tõepoolest, olin väga loll. Tundsin meest 1 kuu ja ei kasutanud kaitsevahendeid, kuna eelmises suhtes ei saanud 4 aastat lapsi ja arstid kahtlustasid, et minu munarakkudes võib viga olla (kuna ka kunstviljastamine ei õnnestunud). Arvasin, et ega siis esimesel kuul rasedaks ei jää, järgmiseks kuuks oli kinni pandud arstivisiit (varem kahjuks ei saanud aega), et saada pillide retsept. Kuid ei jõudnud....jäin nädal enne rasedaks.
Alguses oli kõik ok. Mees oli küll ehmatanud, et nii äkki jne. Aga ütles, et saame hakkama ja jääb minu kõrvale. elasime 5 kuud koos õnnelikena....siis aga tuli välja, et ta siiski ei ole oma eksist päris lahus, et tunded ei olegi päris läbi (ka eksnaine jahtis teda ikka veel).....ja hakkas temaga minu selja taga uuesti suhtlema. Tuli ka petmine....korduvalt, teadlikult, tahtlikult. Valed, minu sõimamised, kui julgesin küsida, et kus sa oled....
Sain sellest teada...2 päeva mõtlesin, mida ometi teha. Kas andestada? Laps ju tulemas? Või visata ta välja, jah laps jätta isata, kuid oma rahulik elu ka maksab midagi....
Otsustasin ta välja visata, sest usaldust oli täiesti läinud ja ma teadsin, et teda ei saa uskuda, ta teeks seda nagunii jälle (kuigi ütles, et ei tee ja nüüd ikka armastab mind). Ma ei uskunud teda.
Viskasin ta välja ja oligi kõik. Oma lapse vastu ta huvi ei tunne, elabki selle eksiga koos, kasvatab nende ühist last (meie lapsest aasta vanem).....
Ja nii jäingi üksikemaks. Jah, olin loll, ei õppinud teda tundma ja arvasin naiivselt, et esimesel kuul mina, kui 4 aastat tulutult rasedust oodanud, ei rasestu ju nagunii.....aga nii läks.