Mees Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Olen isata kasvanud. Tegelikult ei soovi sellist s
> aatust kellelegi. Väga paljud asjad elus tuleb ise
> õppida, läbi valude ja vaevade, mis isa abi korra
> l oleks palju lihtsam. Kuidas mingis olukorras käi
> tuda, mis valikuid teha, kasvõi lihtlabaseid oskus
> i, nagu autojuhtimine, omandaks kergemini. Materia
> alsest heaolust rääkimata.
> Arvan, et see mõjuta
> b mind elu lõpuni, arvan, et normaalses peres kasv
> anuna oleksin palju parem inimene; oleksin elus pa
> remini hakkama saanud, ehk oleks mõni asi lihtsama
> lt kätte tulnud.
>
> Lausa marru ajab selline s
> uhtumine - teen endale lapse, et mul poleks igav,
> et ta mind vanaduses toetaks; kuigi olen kehva ise
> loomiga ja üldse poolik inimene, ei suuda enesele
> partnerit leida. Mida laps võiks sinusugusest vane
> mast arvata, ei tule sihukesel emasel pähegi.
> (
> endal küll vanemad lahutasid)
>
> Noh, mida sel
> le peale kostate, "lapseprojekti" omanikud ja plan
> eerijad?
Õige jutt. Lapse jaoks on ülioluline teada kust ta pärineb, kes on tema ema ja isa. Jättes lapse ilma isast, jääb pool tema elust alati puudu. Kõige õilsam oleks kui inimene, kes ei suuda kuidagi peret luua, loobuks teadlikult lastest. Minu silmis oleks selline inimene tõeline kangelane, sest just niiviisi mõtleks ta oma "laste" heaolule.