Te räägite nagu töökohad oleks midagi püsivat ja kui naine teenis mingil eluetapil talutavalt ja lapse sai siis elu muutus ja ongi vaesuses koos lapsega.
Vaesus eestis ongi naise nägu, naised on vaesed ja jäävad surmani vaesteks, isegi väike osa erandeid ei muuda seda fakti olematuks. Sotsiaalset turvalisust see riik ju ei paku! Kui veel mööda üürikaid ka kolitakse siis ma üldse ei kujuta ette, kuidas sellised inimesed toime peaks tulema, kust see iga üürika jaoks ettemaksu raha võetakse?
Normaalse palga saavad 9 % põlvkonna noortest, see on 9tk 100-st, raske öelda, mitu neist on naised. Mis siis kui emaga midagi juhtub ja ta töövõime kaotab? Parem olgu olemata need lapsed, kui selline elu, tead, et ise kannatad kuni jaksad, aga mitte oma lapsed, seda on tõeliselt valus näha.
Meestelt kondoomi nõudmine kuulub Eestis rohkem utoopia valdkonda, ma olen vast paari meest elus kohanud, kes kondoomi otstarbest igas mõttes aru saavad. Juba jutu järgi on nende suhtumine selgelt kondoomi välistav ja igasugune läheduse teema sellistega minu puhul kõne alla ei tule. Noortelt muidugi on keerulisem sellist ülekuulamisoskust eeldada nagu minul, aga küsige otse, kas kondoom on olemas, et ligi ajab? Enamus mehi ei tea sedagi, et kondoomid on ka suuruse järgi ostetavad, nad ei oskagi neid osta!