Oh, Kaksik oli mu eks. Terve abielu aja jooksul flirtis erinevate naistega, kolleegidega. Ikka juhtus vahel, et mulle jäi midagi kahtlast silma. Küsisin, mida see tähendab. Nähvati - mõtle, mida tahad. Neelasin alla.
Vabadust ihkas rohkem. Mina soovin pereelu, ühiseid ettevõtmisi, ühiseid pühapäevahommikuid pannkookidega. Tema soovis pühapäeva hommikul magada-magada-magada, sest eelmistel nädalavahetuse õhtutel armastas poole hommikuni arvuti taga istuda või filme vaadata.
1,5a tagasi ostsime maja, mis tähendas suuremas mahus kodutöid. Tegin mina, tegi tema, koos unistasime, koos planeerisime, koos tegime.
Teemat nädal tagasi püstitades olin emotsionaalselt läbi. Lahutus tuli minu jaoks siiski kui välk taevast. Kahtlustasin, et on mingi naine. Eitati. Tänaseks olen 100% veendunud, tean naise nime ja kõik muu sinnajuurde. Ühel hetkel pöördus mees minu vastu, suutis ainult leida vigu, mida ma teen. Kuidas tema peab nii palju kodus tegema ja kuidas mina mõtlen talle kodutöid välja. Enda arvates mõtlesime koos, mida võiks kodus värskendada, muuta, ehitada.
Ilmselt ka mingi keskeakriis lõi pähe, sest suve hakul ostis ülikalli ratta endale kuigi ise on pühapäevasportlane kui üldse sportlaseks nimetada saab.
Alati ei ole lahkumineku põhjuseks naise käestlaskmine. On muid põhjuseid. Kurb on, et 14aastat on veega alla lastud. Lastest on meeletult kahju. Mina saan hakkama, näen hea välja, saan komplimente ja ma tõesti ei tunne, et vajan üldse kedagi. Praegu tunnen siirast rõõmu, et kodus on vaikne, aega on nagu rohkem, lugeda saan rohkem. Ei ole mitte kedagi, kelle peale vihastada tundide kaupa arvutis passimise või telefonis passimise pärast.
Mehest saan aru, 27aastane naine, lastetu, iseseisev. Liblikad kõhus. Pesu peseb ta endiselt ju vanas kodus, kui laste juures käib, kuivati kuivatab kohe ära. Naisel ei ole mehe suhtes veel mitte mingeid kohustusi. Elu on lill:) Täna hommikul just mõtlesin, et huvitav, kas see naine hakkab tema kingi ka viksima nagu mina seda tegin. Mees ei ole ise iial kingi puhastanud.