Miks kohe teemaalgatajat materdada? Kas on tõesti nii raske uskuda, et võib olla tõepoolest ilus abielu, aga ühel päeval lihtsalt üks pool ette hoiatamata lõpetab selle? On keegi siin seda konkreetselt läbi elanud? Kui ei, siis on ju raske ka kogemustel põhinevat nõu anda.
Aga asjast: minu abielu kestis 20 aastat. Olen arvamusel, et see oli ilus abielu ja seda on tunnistanud ka eksabikaasa. Lihtsalt mees kaotas töö, tekkis palju vaba aega, uued tutvused ja nii see läks.
Soovitused Sulle: nuta oma nutud rahulikult ära ja seejärel katsu ennast uuesti üles leida. Missugused on Sinu huvid? Mida Sa enda eluga teha tahad? Ning kõige selle juures unusta ära kuklas tiksuv mõte, et mida eksmees sellest võiks arvata või kuidas reageerida, kuna ta tagasi tahaks tulla jne. Nüüd on aeg teha plaane lähtuvalt endast.
Suures plaanis ei saa Su eesmärk olla mehe tagasisaamine iga hinnaga, vaid just endale sobiva ja hingerahu pakkuva elu korraldamine. Kindlasti on Sul mingid huvid, hobid- hakka jälle nendega tegelema, leia täiesti uued valdkonnad, kus tegutseda.
Ja tead, ühel päeval (mitte küll kohe, aga piisava ajaperioodi möödudes) avastad, et Sa oled jälle õnnelik, elu on Sulle pakkunud selliseid võimalusi, mida alles mõned aastad tagasi oodatagi ei osanud. Sa suudad ka üksi (lastega) olles ja elades väga õnnelik olla.
Ainult kummaline on see, et Sa pole enam üksi. Kõige selle kõrvalt on tekkinud inimesed Su ellu, kes tahavad väga seal olla ja igapäevaselt. Eksmees võib olla nende inimeste seas, aga ei pruugi. Minu loos on, aga tegelikult pole see oluline, sest minu ellu tagasi saamisel ei olnud eksmehe staatus talle ei plussiks ega miinuseks.
Kokkuvõttes- ära seo enda õnnelik olemise lootust konkreetse mehe/eksmehega, leia enda seest see, mis Sind õnnelikuks teeb. Kõlab banaalselt, aga nii see on. Sa saad hakkama.