Naised, nagu te isegi näete, on absoluutselt kogu vastutus teie kaelas. Teie keha, teie laps. Siit soovitus: enne lapse saamist elage seksivaba elu. Valige mees, keda õpite tundma vähemalt kuus aastat enne abiellumist. Selle eelneva kuue aasta jooksul peate te ainult "kurameerima", kindlasti mitte ei tohi te sel ajal seksida. Loomulikult peate te enne abielu ja laste saamist ka omandama vähemalt keskerihariduse, parem oleks siiski aga kõrgharidus. Selle jätkuks muidugi ka normaalse palgaga töökoht. Ja kui juba alguses ära on öeldud, et laps on naise vastutusel, siis peab naisel enne abielu ja lapse( laste) sündi olemas olema ka isiklik eluase, sest mine tea, mis mehel võib pähe lüüa.
Nii, võttes arvesse, et vähemalt keskeriharidus omandatakse ütleme 18-ndaks eluaastaks, sealt edasi tuleb väikestviisi karjääri teha, nii viis-kuus aastakest. Siis tuleks tutvuda korraliku mehega, noh, ilusal tüdrukul kulub selleks vähem aega, veidike mitte nii ilusal ehk rohkem aega. Võtame selleks ajaks keskmiselt üks aasta. Miks ma ei soovita kooli ja karjääri algusaastatel meest leida - siis ei saaks täie mahuga õpingutele ja tööle keskenduda kui armas mees mõtteis mõlguks. Niisiis, 18 aastane naine teeb tööd ca 6 aastat, saab edukaks kuskil 24 aastaselt. Siis hakkab meest otsima. Leiab selle kuskil 25-26 aastaselt. Järgneb põhjalik tutvumine ja kurameerimine. Hea, kui valitud mees osutub õigeks, siis saab nii 4-5 aastaga ehk selgeks, kas mees on ikka õige mees. Kui ei vea, tuleb hakata uut meest otsima. Loodetavasti kuskil 35 aastaseks saanud naisel on siis olemas kindel mees, kellega lõpuks ometi võib abielluda. Abielueelset seksi, nagu mainisin, ei tohi olla ( sest siis võib rasestuda).Hea on, kui mees on talunud aastatepikkust ootust. Nüüd jääb loota, et 30-ndate keskel olev naine ja sama vana mees omavahel ka seksuaalselt sobivad. Samal ajal naine peaks olema juba piisavalt jõukaks saanud, et osta endale isiklik eluase. Sest mehele, nagu mainisin, ei tohi lootma jääda. Nii, eluase on olemas, abielu on olemas. Nüüd seksitakse ja loodetavasti sobitakse omavahel. Hea on, kui naine on viljakas ning rasestub esimese abieluaasta jooksul. Tavaliselt selles eas aga viljasutmine enam nii ülikõrge pole ja laps sünnib ehk alles teisel - kolmandal abieluaastal. Naine on siis umbes 37 aastane. Teatud füüsiliste iseärasuste tõttu võib juhtuda, et naine ei soovi ega saa sünnitada kohe aasta peale esimese lapse sündi ja teise või isegi kolmanda lapse sünd lükkub juba 40 aastate algusesse ( hea, kui siis rasestuda suudetakse loomulikul teel). Ja tuletan meelde, et naised EI tohi sünnitada rohkem lapsi kui ise suudavad üles kasvatada. Seega, karta on, et kui tegu pole eriti pädeva ja nõutud spetsialistiga, siis naine üle kahe lapse ei tohikski saada. Lapsega kodus oldud aeg vähendab paljudel juhtudel karjäärivõimalusi ning palka, seega peaks tegelikult juba peale esimese lapse sündi põhjalikult vaagima, kas teist last üldse sünnitada.
Ja siis tulevad meie riigiisad veel imestama, miks sündivus nii väike???