Täpsustan, et ainult rongaisad peavad maksma elatist.

Rongaemad ei pea maksma elatist.

Vanal heal vene ajal oli elatis ehk alimendid paika pandud nii:
üks laps - 1/3 mehe töötasust
kaks last - 1/4 mehe töötasust
kolm ja enam last - 1/2 mehe töötasust

et siis:
1) kui mehel üks laps ja saab uue naisega veel lapsi sis uuele naisel selge pilt et 1/4 läheb ja jääbki minema mehe palgast esimesele lapsele või kui kaks last varem siis 1/4 mehe palgast läheb neile.
2) kui aga uus naine saab mehega ka lapsi ja neid lapsi on mehel siis kokku kolm või rohkem siis mehe palgast pool jagatakse kõigi laste vahel, olgu neid kasvõi 10, rohkem võtta ei saa midagi

Ka rongaemad peavad maksma elatist, sa lollpea.
Lihtsalt meie seadused on sellised, et kõigil on võimalik sellest ära viilida.

Naised, ärge looge peret mehega kes abielus ja lapse isa olnud. Pole vaja muretseda, kellele kuipalju nad maksma peavad. Tehke oma lapsed ja elaga oma elu vaba inimesega kellel taaka kaelal pole. Kui te seda vaba meest ei leia või õige aja maha maganud olete esimesel ringil, ju siis pole saatusest määratud.
Ikka parem kui teise naise ja teise pere laste rahasid lugeda.

Milleks vinguda kogu aeg! Üksikemade elu (sest neid on üle 90% üksikvanematest) pole meelakkumine enamaltjaolt. Eraldielava vanema kohus oma lapse ees ongi suures osas rahaline, sest kas mehe või naisepoolsel soovil enam koos ei elata, aga laps ei tohi seetõttu jääda ainult ühe vanema kuluks. Kui mehel on laps või lapsed eelmisest kooselust, tuleb sellega arvestada ja mitte hakata koos elama mehega, kelle kuusissetulek on 400 ja sellest 200 lapsele. Peaga tuleb mõelda teise ringi naistel!

Tegelikult tuleks seadust muuta ja lahutuse korral lapsed kohustuslikus korras meestele kasvatada anda.
Siis ehk lõpeks ükskord see meeste kiun, kuidas eksnaised ikka kõik nendelt saadud lasterahad hoopis enda peale kulutavad ja ka naiste kiun, et kallis uus meheke oma nirust miinimumpalgast veel mingitele "võõrastele" lastele raha peab saatma.

Kuni aga seadust veel muudetud pole - IGA naiane peab kahjuks ALGUSEST peale arvestama, et oma lapsed tuleb tal suure tõenäosusega ÜKSI üles kasvatada. Kaasaja moraalitus ühiskonnas laseb valdav osa isastest oma laste ema juurest mingil ajal nagunii varvast ja need vähesed, kes seda ei tee, tikuvad lahkuma mõne õnnetuse või haiguse tõttu. Või jõuab see saatus lihtsalt ennem kohale?

Oma laste tulevastele eludele mõeldes tuleks lahutuse korral elatisraha küll välja nõuda (kohtus), aga oma närve selle kopika kättesaamisele kulutada pole küll mõtet. Lapsed on palju õnnelikumad rõõmsa emaga kui isalt saadud näljapajukiga. Ja vabanevad nii tulevikukohustusest oma põhjakäinud papakest vanuigi orjama hakata.

eks palju oleneb ka papakese taiplikusest
kui nt oskab manööverdada siis laseb võlad kustutada ja lapsed ikka maksavad kunagi hooldekodud kinni.

noh, lapsed võivad samuti leidlikud olla. kes käseb esimese nõude peale kohe poputama joosta. hoolitsemise tarvidus iga virina peale on samuti vaieldav. igaühel ju omal sissetulek olemas (pension). kui laps näiteks õpib, siis on ikkagi vanemal kohustus ehk hoopis teda toetada. käsi laiutada - ei ole raha. võlgadega saab venitada, igasuguseid trikke teha, milliseid iganes. iga vingu ja nõudmise peale ei ole vaja kindlasti kohe midagi tegema ega andma joosta. kohtuskäimine on ka keeruline ja kurnav, eriti kui oled vana, nõder, peast ja kerest pehmeks joodud.

no kui juba kohtu kaudu nõutakse siis ei ole ju mingit pääsu

Näide elust:
mehel oli esimesest abielust 2 last ja teise naisega kooselu ajal olid nende laste vajadused tagatud, said korraliku elatise/alimendid mi soli sel ajal tubli 2 miinimumpalka. Lisaks lapsed sageli mehe kodus ja neile osteti asju
teise naisega oli siis ka mehel 5 last, see oli eelkõige mehe soov, et oleks rohkem lapsi ja et 5 oleks paras jagu. Muretseti kodune abimajapidamine ja sealt saadud lisatuluga elati kenasti ja jätkus sealt ka esimestele lastele vajadusel lisa anda, sest teise pere lapsed olid veel väikesed ja nende vajadused olid väiksemad.

Siis aga saabus mehe tööle noor siresäärne kaunitarist sekretär ja teise naisega mindi ka lahku. Paraku ei kestnud kooselu sekretärinna peres pikalt, 2 aasta pärast oli mehel võõrastest lastest siiber ja kuna teisel naisel oli kodus kõik ringi korraldatud ja lastele avaramad tingimused loonud siis mehele lihtsalt polnud seal enam kohta, polnud aset magamisekski...
Aga esimesed lapsed suhtlesid usinalt isaga ja olles juba täisealised ja ise pereinimesed, kasutasid isa tuge ja rahalist abi. Väiksematele lastele ei jätkunud isal aga enam midagi anda.
Leidis siis ulualuse ja uue kodu vanema proua juures. Elas seal ja elu oli ilus kuni ajani mil hakkasid tõved vaevama.
Nüüd siis asjad niikaugel, et see kolmas hea proua müüs oma maja, kolis ise tütre perre ja mees kes haiglas, temale otsis vald ulualuse, kuna hakkama ise ei saanud siis paigutati hooldekodusse ja kohe ka tulid kohtukirjad, et vaja kulusid lastel tasuda.
Kuna vanemad lapsed pereinimesed siis nendel on esmalt kohustused oma laste ees, aga need 5 nooremat peavad kõik isa toetama.
Vaatamata sellele, et isal olid elatise võlad. Elatise võlad kustutas kohus ilusti ära kuna mehel puudub võimalus neid tasuda ja nüüd siis maksavad kõik 5 nooremat last igaüks 120 eur hooldekodu kulusid

siis on küll kallis hooldekodu vanamehele vaadatud.

et ettepanek seadusemuudatuseks (lapsed hoopis meestele) ei leia ainsatki vastukaja?
Kas naistele MEELDIB, kui nende kallal vingutakse, ja kui nad ise vinguda saavad?

lahku mindud ja lapsed jäid minuga kuid kuna kaotasin töö ja mees elatist ei tasunud siis otstasin tööle minna soome.
töö oli seatud nii, et 2 nädalat soomes tööl ja nädal kodus.
Lastega suhtlesn sellel ajal neti teel, lapsed olid hoitud ja valvatud minu ema poolt. Lapsed sis 6a ja 9a vanad

ja siis ühel päeval oli mees võtnud lapsed enda juurde ja esitas elatise nõude. kohus lähtus hetke olukorrast ja minu vastuväidetest hoolimata määras elatise ja laste elukoha nende isa juurde

paar nädalat hiljem olid siis lapsed taas tagasi minu ema juures, elatis laekus mehele, lasterahad mehele ja ma ise toetasin oma lapsi nii riietega kui ka rahaliselt.

Nii kestis lugu terve aasta kuniks saime asjad taas korda ja laste hooldusõiguse jagasin oma emaga

Mina pole rohkem julgenud lapsi saada 10 aasta abielu jooksul. Mees maksab endisele naisele elatist pea 400 euri kuus. Jube mu meelest, See pole tal mingi elu aga sellest saavad need aru, kes elavad selliste heade meestega koos, kes kaivad tool ja maksavad. Tegelt jube raske oli kull aga eks Soome palk aitab valja. Koduses Eestis on seadus loogika vastane. Sedasi pole voimalik lihtsalt toime tulla. Kahju neist meestest, kes on kunagi endale naise votnud ja kodu loonud ja hiljem naine lihtsalt laheb. Kahju.

mis naine see on kes vaga vaga palub last;) ja hiljem utleb, et pole tahtnudki. Sinu lapsed sinu kohus.:)

Sinuga, kes kutsud " tulge ometi Maa peale".
Tõepoolest, lapse siia ilma pääsemise üle otsustab tegelikult ainuisikuliselt naine. 100% garantiid ei anna ükski ettevaatus abinõu, ka mitte kondoom. Ja ikka otsustavad naised tuua ilma ka tööõnnetused kui pühad armastuse viljad. Mees pannakse lihtsalt fakti ette: "sa saad isaks". Koos tegime ja nüüd vastuta. See, et tegelikult tahtsid mõlemad vaid seksi, ega läinud sugugi koos last tegema, seda pisiasja "õnnistatud" naine enam ei mäleta. Mina nimetaks seda räigeks reetmiseks ja mehe tanki panemiseks. Pole siis ime, et see tankist üks hetk lihtsalt plehku paneb, aga sellest ei ole ju hullu. Üks pisike lisa laekumine kontol on ju aastateks kindlustatud, lisaks ühiskonna abi, heakskiit ja kaastunne süütult kannatavale naisele. Mis siis, et naist ei vägistatud ega sunnitud sünnitama, ikka koheldakse "vaesekest" kui kuriteo ohvrit. Ja kuigi erandid on ka täesti reaalselt olemas, pean siiski uut elatisraha alammäära võrreldes: elatus miinimumiga, miinimumpalgaga või mis tahes pensioni liigiga ... suureks.

aga sa võid omad lapsed ju odavamalt kasvatada. kas keegi nagu keelas ära vä?
ja ära siis irise selle raha pärast, mis mees oma lastele maksab.
kui mees last ei taha, panb tilli tasku või ei kooberda mööda voodeid ja mööda küla. teeb vasektoomia. mida iganes.

kui juba tilli sisse paneb, arvestagu ka muude võimnalustega kui lühiajaline lõbu.

See, kes väidab, et summa on liiga suur, ei saa aru, et see summa on just täpselt nii suur, et laps saaks kasvada normaalsetes tingimustes. Et ta ei peaks nälgima ja ilma jääma lõbustustest. Ühest vanemast on ta ju ilma niikuinii.
Lisaks unustavad need targutajad ära ühe tähtsa fakti – aeg. Mees on pärast pere juurest lahkumist täiesti vaba...naisel on aga kanda topeltkoormus.

Seega - tibid mõelgu enne, kui suvaliste jorssidega lapse saavad! Oodaku vähemalt abiellumine enne ära - siis jääksid pooled vallasemad olemata ja hulk hädasid tulemata. Sest need jorsid ei ole iial ei tibi ega tema last soovinudki. Aga peast lihtne tibi ei saa mitte asjast aru, ikka kohe voodisse, ikka kohe laps ja hädaldab siis takkajärgi.

Sa unustad täiesti ära, et kui naine viskab mehe välja ja hakkab temalt alimente nõudma, siis mees peab endale teise töökoha lisaks otsima, et naise nõudmisi täita. Naine elab nagu muretu linnuke oksa peal, tassib uusi mehi koju, kui mehel on igasugusel meelelahutusel ja isiklikul elul kriips peal, sest peab hakkama oma eelmist naist üleval pidama. Naist, kes pole temast kunagi hoolinud, kes tahtis vaid tema last, seda loomulikult vastu mehe tahtmist.

kes nüüd keda üleval peab?

jah, kui lapse ema ei tööta, on õigus nõuda ka enda ülalpidamist lapse 3 aastseks saamiseni.

aga edasi makstab mees ju vaid poole lapse ülapidamisrahadest st 195 eurot miinimum. ja ema saab nagunii kõik kohustused, tööd ja toimetused.

mis mõttes nagu mees peab teise töökoha veel võtma? kas naisega koos elades kasvas tal see lapse kasvatusraha siis puu otsas vä? summa ju ikka üks ja seesama.

to naeruväärne: aga mis sul siis nagu puudu õnnest jääb?

Kui laps sulle kohustus on siis anna ta parem mehele või lastekodusse.

Ei mina ka aru saa...
Kui ema-isa elavad koos ja isa näiteks õnnetul kombel töötuks jääb või haigestub, siis peab ju ka last vähesema raha eest kasvatama. Siis ei jookse küll tibuemmed kohtusse asja klaarima, sedel lapse peale kuluvate summadega näpus. Siis saadakse küll vähemaga hakkama.
Aga kui isa elab eraldi, siis peaks ta miljoneid maksma lapse kasvatamise eest. Siis peaks see laps vist kasvama kullas ja karras ja kõik tema nõudmised peaksid saama kahekordselt täidetud. Ka kõik kahe vanemaga pered ei saa oma lastele kõige kallimaid trenne lubada - aga üksikema laps peab sinna ikka saama!

Ja kui lapse kasvatamine ikka nii suur koorem on (emal kõik kohustused, lapsele kulub palju aega jne), siis - lapsed pole ju kohustuslikud.

Kui isa ja ema elavad koos ja tibuisa tööst ilma jääb, siis tibuema ja tibuisa kasvatavad koos last, teevad koos süüa, pesevad pesu, koristavad, hoolitsevad lapse eest.
Kui tibuisa pere juurest lahkub, jääb see koorem tibuema kanda. 195 eurot ja miljonid on ikka väga erinev summa...sinu arutluste kohaselt võib siis tibuissi pärast lahkuminekut supelda kullas ja karras, aga kõik tema lapse vajadused peab katma tibuemme üksi.
Kas on nii?

ja kui lapse kasvatamine ikka nii suur koorem on (emal kõik kohustused, lapsele kulub palju aega jne), siis - lapsed pole ju kohustuslikud.
----------

jutt käib juba sündinud lastest, kus elu algus oli ju suur armastus ja vandega antud lubadus ja kohustus nii heas kui halvas hakkama saada..
ja kui kirjutaja suudab OMAD lapsed väiksema rahaga kasvatada, siis tubli ju.aga ärgu irisegu seal, kus seadus paika on pandud. Lisaks saad ju tasuta keppi kah.mehe käest, kel lapsed eelmise naisega. Väärt mees ju igati.

Ses mõttes pole ju tehnoloogiat, kuidas lapsed tagasi spermatilgaks moondada.

Ah et mees peaks maksma kinni kõik need minutid, mil tibuemme OMA lapsega tegeleb, teda kasvatab, temaga mängib, talle pesu peseb ja mis seal kõik veel oli? Nii ma ei osanudki mõelda. No siis oleks võinud küll lapsed tegemata jätta, kui see kõik tohutu koorem on. Mina tegin seda kõike oma laste heaks suure rõõmuga - lapsed olid ju soovitud ja oodatud. Ilmselt oleksin seda teinud rõõmuga ka siis, kui oleksin oma lapsi üksi kasvatanud. Aga tundub, et kui issi minema kõnnib, siis tibuemmele on lapsed äkki vaid koormaks. Ja nendega tegelemine tuleb tasustada!
Seda tehnoloogiat ei ole, kuidas lapsed tagasi spermatilgaks moondada. Vaat seda peaksidki need tulevased tibuemmed meeles pidama, enne kui uisapäisa lapsi tegema tormavad. Kui neid vallasemade halinaid lugeda, siis suurel osal neist kõndis issikandidaat minema juba enne lapse sündi või siis lapse titeeas. Arvake ära, kui kaua enne tuttavad oldi ja kas ikka kandidaati tundma ka saadi. Selle ajaga? Ei iial! Nii et siinkohal pole juttugi ei suurest armastusest, vandega antud tõotustest ega muust sellisest. Juttu on ainult vastustustundetusest.

Plärtsujate pahameeleks pean märkima, et mu mehel on ainult meie ühised lapsed ja teiste naiste/lastega teda ei jaga. Ma nimelt taipasin aega võtta mehe tundmaõppimiseks, ootasin ära abieluettepaneku ja siis ka sain lapsed alles mõne aasta pärast. Nii lihtne see õnne valem ongi!

tulge ometi Maa peale! Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mõni on ikka päris põrunud siin! Ei tea, mis ajast
> mees otsustab, mitu last või kellega ta tahab?? P
> ole küll ühtegi meest viimase 50 aasta jooksul koh
> anud, kellel oleks endal otsustusvõimalus olnud! O
> lgu riigikord milline tahes, laste saamine (või m
> ittesaamine) on küll ainuisikuliselt naiste otsust
> ada.

Kui jutt käib laste saamisest/mittesaamisest, siis mehel on juskui esimene sõna - ilma mehepoolse panuseta ühtki last ei sünni. Loomulikult naine viimane otsustaja, sest naine võib raseduse esimese 12 kuu jooksul selle katkestada.

Kui mees ei ole lapsi soovinud, siis vaid naise soovist ei piisa, et rasestuda. :D Jajah, loete õigesti - vaid munarakust rasestumist ei toimu - vaja spermarakke, seega vaid mees otsustab, kas laseb rasestumisel sündida või mitte!
Kui naine otsustab lapse sündimise/ mittesündimise üle, siis mees otsustab, kas tema sperma üldse munarakuni jõuab... tundub raske, eks?

Meestel koguaeg vabandused, et ta ei tahtnudki last selle naisega. Aga miks siis sisse lasid? Saage aru, et lapsi ei tule, kui: 1. mees ei seksi; 2. mees seksib kaitsevahenditega; 3. mees laseb teha vasektoomia.
Nii tähtsas küsimuses, nagu seda on uue elu loomine, ei saa loota kellegi teise peale. Usk, et naine tarvitab pille vms rasedusvastast vahendit, ei ole vabandus endapoolsele hoolimatule käitumisele.
Enamasti on mehed need, kes kondoomi ei taha - võtku ikka naised hormoontablette ning mängigu oma tervisega (et mehel oleks "kummita" ehk tundlikum seks).
Naine otsustab enda tervise üle, kaasa arvatud kas juba eostatud laps sünnib või ei.
Mehe asi on teha kõik endast olenev, et soovimatuid rasedusi ei tulekski.
Ehk millalgi saavad mehed sellest aru, aga seni kiruge ja makske.

aga mis sa siis plärtsud üldse?

tundub siiski, et oled ka teise ringi naine st mehel olid lapsed enne olemas, kui sinusugusega õnnelikuks sai. irw.

ei saa aru, mis sul sellest kes ja mille eest lapsi kasvatab.
------- ja nsgu eelmine kirjutaja kirjutas: mees teeb kõik endast oleneva, et vaid SOOVITUD lapsed sünniks.
kuni ei tee, saab ka lapsed, mida ta polegi ehk soovinud.
Juhus toob lapse, nagu näha.

Sul on vägagi õigus, :O!
Aga paraku ei kohta neid mõtlemis- ja vastutamisvõimelisi just mitte eriti. Saaks aga kähku voodisse ja püksid maha. Last pole plaanis teha, aga ei hooli ju kaitsevahenditest kumbki. Ei mina saa aru, mille peale nad loodavad. Kui naine last ei taha, siis nõudku mehelt kondoomi kasutamist. Ja kui mees sellega nõus ei ole, siis - head tervist! Ka siis, kui mees last ei soovi, kasutagu kondoomi, mitte ärgu kuulaku suures seksinäljas tibi juttu tablettidest ja spiraalist.

Praegu aga hakatakse tagantjärele mõtlema ja teineteist süüdistama, et kumb rohkem vastutab ja kumb rohkem maksab. Kaks vastutusvõimetut tegid lapse, keda siin süüdistada! Ainult omaenda lollust!

Mulle tekitab aga küsimuse see ,et kas tõesti peab iga mees enda palgast selle osa ära maksma?
Kui võtta ette Eesti eriti närune palk siis kuidas peaks mees alustama uut elu, uues kodus uue perega?
-----------------

Selle peale oleks mees varem pidanud mõtlema. Mees saab hoida oma tilli püksis, kasutada kondoomi või lasta end ära kohitseda kui lapsi ei soovi. Näruse palgaga mehed (ja naised) ei tohiks üldse lapsi saada.

Muidugi oleks mees pidanud varem mõtlema. Paraku on ikka palju mõtlemisvõimetuid idendeid, kel kama kaks. Ainus õigesti funktsioneeriv organ asub neil püksis. Kummaline, et ka naistel on kama kaks ja ikka selliste puuduliku mõtlemisvõimega isenditega voodisse ronivad ja sellistega veel lapsi muretsevad. Laps tuleb ju samasugune!
Või ka need naised puuduliku mõtlemisvõimega ja ainus funkav organ neil püksis?