ega neid asjalikke lasteta mehi, kes lastega naist võtaks tõsiselt, ikka ei leidu.
elisel on ilus vaatenurk, aga enamasti nii ei juhtu..
põlnd valikut, öeldakse selle kohta.
kasvata oma lapsed üles ja siis vaata edasi.. seniks hoia end vormis ja normis, ise.

Kahjuks on sul õigus, olgem ausad! Sellepärast need üksikemad mehi nii sageli vahetavadki - mehed tüdinevad võõrastest lastest. Neil, kel endal lapsi pole olnud, ei hooli ju ammugi mitte võõrastest lastest ega nende kasvatamisest. Neil aga, kel oma lapsed olemas, eelistavad ikka omi võõrastele. Ja seda ei saagi neile pahaks panna.
Seega ongi nii, et ema kasvatagu enne lapsed üles ja alles siis hakaku tõsisema suhte peale mõtlema. Ärgu vedagu lastele võõraid jorsse koju. Kui juhusuhteid tahetakse, siis sahmitagu väljaspool kodu.

On alles vaidlus. Mille eelduseks nagu oleks, et kõik on idioodid, keegi kellegiga läbi ei saa ega võõraid, k.a lapsi ei salli. Mingi kibestunud vanatüdruku vaatenurk?
See mees on ju ainult pool meest või ainult mr dick, kes lapsi üldiselt ei salli (ainult enda omi, mille üle tal muidugi ülevaade puudub). Tavaline mees ei pelga naist lapsega, kui need on meeldivad, normaalselt käituvad inimesed..

Tore! Seda minagi räägin :), et kui tegu on normaalsete inimestega, siis ei pea mingit võltsema-isa mängima, kui pärisema-isa on olemas. Piisab toetavast täiskasvanust kõrval, kes hoolib naise-mehe eelnevatest lastest samapalju kui enda omadest. See ei tee teda veel isaks-emaks. See, kuidas inimene suhtub kaaslase lapsesse (lastesse), näitab tema olemust üldiselt, samahästi kui see, kuidas see inimene käitub teiste inimestega, teenindajatega, müüjatega jne. Sallivust ja viisakust hakkab väheks jääma. Üldine arvamus on, et kõik üksikemad on litsid, kes treivad lapsi erinevate meestega ja otsivad sponsorit ning seetõttu ärgu parem otsigu kedagi enne, kui lapsed kodust läinud. No ei ole nii! See üksikema võib selleks saada mingi õnnetuse vms asjaolu tõttu - kas ta peab siis elulõpuni üksi olema? Neid näiteid on küll ja küll...

Jah. Kuid see hea ja toetav kaaslane naisele/ta lastele on siiski vaid juhul, kui naine ja ta lapsed on tõesti normaalsed. Ehk siis naise käitumine versus laste kasvatus peaks olema tasakaalus. On lapsed mingid süüdimatud tegelased, kes teevad ja ütlevad, mis tahavad, siis sorry, aga mees võib alati öelda, et peale oma laste ei taha ta kedagi armastada. Ei mingit litsakate kommetega naist, kes valib endale mehi ülalpidajaks või kepikaaslaseks, aitäh, nende jaoks on olemas teised isased. Need keda ei huvitagi muud, kui seiklused ja tagajärgede eest minema vingerdamine. See on terve omaette elustiil koos vastava kogukonnaga, naised, lapsed, naabrist paremaks olemine ja ärapanemine.

Just nii ongi. Minu mõte :)

Mul ka kogemus lastega mehega suhte "proovimisel". Mees ise meeldis väga ja alguses mõtlesin, et asi võiks toimida, sest lapsed ei elanud temaga pidevalt.
Aja möödudes sai selgeks kui palju tähelepanu, aega ja raha nad võtavad nad mehelt.
Minu arusaamist mööda on ikka perekond naine, mees ja nende ühised lapsed. Kellegi lapsed "eelmisest elust" on võõrkehad seal juures.

Noh, kui oleksin üksikema, siis kindlasti mõleksin teisiti-oleksin sunnitud teisiti mõtlema.
***
Aga ma ei saa aru, miks üldse sünnitatakse kui ei ole end piisavalt majanduslikult kindlustatud ja ka eelnevalt abiellutud (jah, pole garantii aga ikkagi kindlam kui "niisama" tehtud titt).
No mu meelest tuleb mõelda eelkõige peaga nii tähtsa otsuse tegemisel, mitte ainult suure tunde najal läbimõtlemata otsuseid teha.
Tänapäeval enam ei kehti ütlus, et kui jumal annab lapse, annab ka leiva. Jäädki virelema. Ja võid mõelda endast midaiganes aga mitme lapsega ja vaevalt toimetulev naine ei ole turul kindlasti tahetud saak. Headel, vabadel, haritutel ja hästi teenivatel meestel on valik lai.

Loodan, et kunagi leiad mehe, abiellud ja saad lapse ja kõik läheb hästi. Niikaua, kui sul kogemus puudub, pole mõtet arutleda, miks lapsi saadakse vms. Mina leian kogu aeg, et naise vastutus on, kas iga ettejuhtuva mehega laps tuleb või mitte ja kõikide variantidega tuleb arvestada. Pigem harituse ja endast hoolimise küsimus. Seetõttu on üksikemadel see maine selline, nagu ta on. Aga mingit garantiid pole, sest musterabieludki purunevad. See, kui mees oma eelmistest lastest hoolib, on just tore, näitab, et hakkaks ka teie lastest hoolima. Pigem on tegu su enda kadedusega või probleemiga meest jagada ta eemliste lastega. Keegi pole kellegi omand ja sinu empaatia peaks nii kaugele arenenud olema, et teda mõista ja võtta sellisens, nagu ta on.

Oh, lõpuks ka üks eluterve meesterahva arvamus. Muidu tundus, et maailm on ikka täiesti kahemõõtmeliseks vahepeal muutunud. :)

Kusjuures küll peresid, kus tore kasuisa on lapsele suurem autoriteet, kui hoolimatu bioloogiline isa.