Ulme kohe lugeda, et esimese asjana soovitatakse naisel aborti teha s.t tappa sündimata inimene ja seda selleks, et tema üks vanem ei taha tehtu ees vastutada. Olen ise olnud pooleldi samas olukorras. Tean küll oma lapse isa nime ja andmeid, suhtlesime enne lapse saamist 6 aastat, kui jäin rasedaks, siis ka mees ei olnud huvitatud lapse saamisest. Käskis aborti teha. Saatsin lapse isa pikalt, sünnitasin imearmsa tütre, kes on mulle kogu maailm. Olen ise majanduslikult igati kindlustatud ja saan oma eluga kenasti hakkama. Jah, lapsel tema oma isa teda näha ei taha, aga jumal sellega. Mina saan oma lapsele kinkida imelise elu, missiis, et ilma isata. Isad astuvad oma laste juurest ära ka siis, kui on lapse emaga olnud 20 aastat abielus ja laps n-ö sündinud suurest armastusest. Emana ja naisena mõtlen siin, et ükski mees ei pane tegema valikut tema ja lapse vahel. Pole sekunditki, kus oleks olnud hetk, mil oleksin valinud lapse asemel mehe. Mehed tulevad, lähevad, lapsed jäävad. Oma lapse isa annan ka muidugi kohtusse, mitte sellepärast, et ta endale isa saaks, seda ta muidugi ei saa, aga panen tema isa kasvõi materiaalset kohustust täitma, et ta meeles peaks pole vaja oma tilli püksist välja võtta, kui vastutada ei oska või ei taha.