et kui raha vähe siis võta mees, see on sama, kui leib otsas siis mine poodi.
Mina vajan meest selleks, et mitte üksi olla, et oleks kellega rääkida, koos käia ja kellega hommikukohvi juua...
Kui miski muu ei tapa, siis üksindus teeb seda kindalsti. Just üksindus ongi see, mis meid haigeks teeb, meilt jõu röövib ja meeleheitele viib. Mis mõte on siis tühjadest lohutussõnadest, et "igaühe jaoks on kuskil keegi.." kus ta siis on, miks ma teda ikka veel ootama pean... Elu veereb ju omasoodu... : (

meelike ma sinuga samas olukorras kahjuks...tean kui raske on:(

Sõpru pole kellega rääkida ja käia? Ega mees pole maailma naba, katsuge ise hakkama saada kui kord endale lapsed olete teinud kes uusi valikuid takistavad

seda ämma lugu siis mul paratamatult tekib mõte et vanasti vist polnud ühiskonna surve nii suur. Ma pean silmas elamiskulusid, toiduarveid jne.

Tänases päevas elan jälle koos inimesega,kellega saab arvestada ja kellega koos olles võib öelda, et tegu on armastusega. Nüüd on jälle kõik hästi. Ma loodan vähemalt.

Soovita ka minule meelike, kuidas ja kust küll leida armastus, kellele võib kindel olla. Hetkel olen küll nii puruks kui puruks :S