et kui raha vähe siis võta mees, see on sama, kui leib otsas siis mine poodi.
Mina vajan meest selleks, et mitte üksi olla, et oleks kellega rääkida, koos käia ja kellega hommikukohvi juua...
Kui miski muu ei tapa, siis üksindus teeb seda kindalsti. Just üksindus ongi see, mis meid haigeks teeb, meilt jõu röövib ja meeleheitele viib. Mis mõte on siis tühjadest lohutussõnadest, et "igaühe jaoks on kuskil keegi.." kus ta siis on, miks ma teda ikka veel ootama pean... Elu veereb ju omasoodu... : (