Üksikvanem
Tuld!
Carl 28. jaanuar 2011, kl 15.48 |
Mind ei häiri nii palju see üksikvanema staatus,vaid see,et ma tahan veel lapsi!
Mõtlen vahest hirmuga,et äkki see va asi mida nimetatakse saatuseks...otsustabki nii,et vat! Sina mees oled üksi!Poeg kah alles 8-ne,ning see aeg vististi seitsme maa ja mere taga, mil tema lapsed naeru,kärtsu ja mürtsuga tare seinad kõikuma löövad!
Ons veel kellelgi selline totakas hirm?
Maa tuuuleb täita laaastega jaaa..
Mõtlen vahest hirmuga,et äkki see va asi mida nimetatakse saatuseks...otsustabki nii,et vat! Sina mees oled üksi!Poeg kah alles 8-ne,ning see aeg vististi seitsme maa ja mere taga, mil tema lapsed naeru,kärtsu ja mürtsuga tare seinad kõikuma löövad!
Ons veel kellelgi selline totakas hirm?
Maa tuuuleb täita laaastega jaaa..
yksikema 28. jaanuar 2011, kl 20.33 |
Jaan 30. jaanuar 2011, kl 08.00 |
yksikema 30. jaanuar 2011, kl 19.46 |
Jaan, ma ainult sinu kogemuste põhjal küll üldistusi ei hakkaks tegema. Eks olene ikka inimestest endist. Tean peresid, kus mehel ja naisel laps(ed) eelmistest kooseludest ja siis ka ühised lapsed ja elatakse küll nagu üks suur sõbralik pere. Omal kogemused puuduvad aga mõtlen (ja siin foorumis teiste postitusi lugedes olen sellele ka kinnitust saanud), et kõige suuremaks proovikiviks/takistuseks võiks sellises koosluses saada ilmselt see, kui mehel on mingi õel eksnaine, kes asja kihva üritab keerata või nende ühist last mehe uue naise vastu üles keerab. No umbes, et ole selle tädi vastu nii vastik kui võimalik, et küll ta siis issi maha jätab. No ja kui laps siis selline peaks olema, siis ilmselt jah head asja sellest ei tule. Ja muidug siis ka, kui see uus naine mingi isekas tibi on, a'la mulle sobib ainult minu mees ja meie ühine laps ja kõik mu käigu sinna paika. Aga arvan, et kui juba alustada suhet inimesega, kellel eelmisest kooselust laps, siis hoolida sellest inimesest tähendaks minu jaoks hoolida (või äärmisel juhul aktsepteerida) ka tema last. Nii et jah ei üldistaks!
Jaan 31. jaanuar 2011, kl 09.04 |
Jah, üldistada ei saa, kuid inimese tõeline loomus kipub kooruma välja alles hiljem, aasta või kaks peale suhte algust ja siis saad ainult teada, et su valik oli vale ja sa pead selle lõpetama isegi hoolimata oma armastusest tema vastu, sest vanema ja lapse vaheline suhe on olulisem, eriti siis kui laps pole veel täiskasvanu ja pole ise kuritarvitanud või lahti öelnud oma sidemest vanemaga.
Kas siis on mõtet riskida, haiget saada ja haiget teha?
Üksiolemine polegi nii hull.
Kas siis on mõtet riskida, haiget saada ja haiget teha?
Üksiolemine polegi nii hull.
yksikema 31. jaanuar 2011, kl 17.52 |
Jah, nõustun sinuga, et lapse heaolu ei seaks kunagi ohtu. Ja ega üksiolemine tõesti maailmalõppu tähenda. Aga venelastel vist (kui ma ei eksi) on selline vanasõna, et ''Kes ei riski, see shampust ei joo:) '' Aga jah, lapse heaoluga ei riskiks. Tahaksin loota, et kõik inimesed on sellised siirad ja ausad nagu ise aga kahjuks see nii ei ole. Kuigi ei mõista inimest, kes alustab suhet mehe/naisega, kellel juba laps, teades, et ta seda last ei salli või pigem sooviks, et last ei ole. Järelikult peab ta siis vähemalt alguses teesklema, et talle laps meeldib... Lihtsalt ei mõista!
hm 31. jaanuar 2011, kl 21.29 |
yksikema 02. veebruar 2011, kl 17.47 |
hm 02. veebruar 2011, kl 20.03 |
yksikema 03. veebruar 2011, kl 17.57 |
AA 04. veebruar 2011, kl 14.27 |
Hullumeelne egoism peab ikka inimest tabama kui rahuldatakse enese tahtmisi teise inimese kulul.
Ma tahan last. Väide enesest on juba õõvastav.
Sina võid ju tahta jumal teab mida, kuid sa ei sünnita eset vaid inimese kellel on tulevikus omad teemad sellega Sinu tahtmist lähtunununa vaja lahendada. Selle peale aga see tahtja ei mõtle. Loeb ainult tema tahe. Kuidas tulevikus laps selle üksikuvanema seisusega lepib ei tea sa praegu. Kui aga tulevad probleemid ja sa pead talle keda sa tahtsid et, rahuldada oma egoismi seletama oma tegutsemist ei pruugi see Sinu tahtmiste vili Sind mõista. Siis on mehed süüdi ja halvad, sead takka pihta.
Mina olen mõlemad lapsed saanud abielus olles kui seletama pidin ka mina miks ei ole neil isa. Minule oli see väga raske teema. Ma ei tahtnud ennast õigustada ja ei soovinud külvata vaenu nende isa vastu. Pigem lubasin neil ennast näha halvemana. Elu ju tegelikult näitab ise kes on kes ja mis on mis. Sõnad ei loe siin midagi.
Ma tahan last. Väide enesest on juba õõvastav.
Sina võid ju tahta jumal teab mida, kuid sa ei sünnita eset vaid inimese kellel on tulevikus omad teemad sellega Sinu tahtmist lähtunununa vaja lahendada. Selle peale aga see tahtja ei mõtle. Loeb ainult tema tahe. Kuidas tulevikus laps selle üksikuvanema seisusega lepib ei tea sa praegu. Kui aga tulevad probleemid ja sa pead talle keda sa tahtsid et, rahuldada oma egoismi seletama oma tegutsemist ei pruugi see Sinu tahtmiste vili Sind mõista. Siis on mehed süüdi ja halvad, sead takka pihta.
Mina olen mõlemad lapsed saanud abielus olles kui seletama pidin ka mina miks ei ole neil isa. Minule oli see väga raske teema. Ma ei tahtnud ennast õigustada ja ei soovinud külvata vaenu nende isa vastu. Pigem lubasin neil ennast näha halvemana. Elu ju tegelikult näitab ise kes on kes ja mis on mis. Sõnad ei loe siin midagi.
yksikema 04. veebruar 2011, kl 20.01 |
Lisa postitus