Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Üksikvanem
Isadele kel pooh oma lastest
 
Üksik Vanem 04. juuni 2011, kl 16.02
Need isad, kes on lapsed vorpinud aga lasest ei hooli ja neist väljagi ei tee. Ma olen Teie talendi austaja. Ausalt. Oh kui mul oleks vaid sama iseloom. Mul oleks tunduvalt normaalsem elu. Kahjuks olen teistsugune.
Mul oli ilus naine ja imetoredad pisikesed lapsed (lasteaia lapsed). Ühel päeval, pulma aastapäev muide, tuli naine koju ja teatas et tahab lahutust, põhjus soov tutvuda teiste meestega. Ma ei hakka oma emotsioone kirjeldama, piisab kui ütlen et olin äärmiselt löödud ja nutsime koos lastega.

Mina näen seda asja nii. Perekond on üks tervik, isa-ema ja lapsed. Kui nüüd üks vanematest ei taha perega koos elada siis meie sedused ei käse koos elada, see kellele see perekond ei sobi võib minema minna. Kahjuks on meie sedused ja kohtusüsteem isadevaenulikud. See et ema ei suuda lapsi üles kasvatada (30 aastane inimene ei tule endagagi toime) ja et lapsed viidi nüüd maale vanavanemate juurde, kes neid üles kasvatavad, ei ole kohtule argument.

Mina ja lapsed elasime seda vägivaldset lahutust julmalt üle. Ma langesin sellissesse depressiooni et kaotasin isegi töövõime. Ma olin isegi vahepeal lausa näljas sest ei suutnud keskenduda ja tööd teha ja leiba teenida. Psühiaatrite abiga turgutati mind kuidagi elule. Lisaks olen aasta otsa söönud kõige tugevamaid rahusteid, unerohte ja antidepressante, et kuidagi funktsioneerida.
Tegelikult on sellest kohutavast sündmusest juba mitu aastat möödas. Ikkagi tunnen et mu psüühika ei ole korras, lihtsalt ei ole sellest kaotusvalust üle saanud. Vähesed hetked lastega kohtudes pakuvad vähe lohutust. Kokkusaamistelt ära minnes lapsed nutavad: issi palun võta meid kaasa. Üldiselt ma arvan et olen lastekasvatamisega hästi toime tulnud, vähe on lapsi kes kutsuvad oma isa kallis-armas issi.

Isegi uutest tutvustest ei tule midagi välja, naised saavad aru et ei ole oma perest üle saanud ja ma ei eitagi seda.
Kui kestev fustratsioon pere kaotamisest välja arvata, funktsioneerin täitsa hästi. Teen palju trenni ja suudan pea €10 000 kuus teenida aga noh, normaalsest olemisest on ikkagi asi sama kauge nagu maa Andromeeda udukogust.


Lõpetuseks. Rongaisad, te olete õigel teel. Tõepoolest, milleks end võimalike kannatustega koormata, eelkõige peab inimene elama oma elu nii et ise on rahul


Soovin Teile edu ja kõike ilusat!

Teie andunud fänn
 
Noor naine 04. juuni 2011, kl 16.53
Kui see ei ole nüüd nali siis on see perris hea nali! Jubedaid asju juhtub siinilmas!
 
naine 04. juuni 2011, kl 17.38
kui see teema nüüd tõesti tõsi on, siis ise pikalt ühes põhjamaa riigis elanuna ei saa aru miks eesti ametnikud ei suuda laste heaolu esikohale seada.. aga kunagi kindlasti tuleb see päev.
 
... 05. juuni 2011, kl 01.33
to Üksik Vanem

Ma tean mida sa tunned ja sa oled hästi hakkama saanud.

Mina sellist olukorda üle ei elaks.
 
Dr.Aibalit, 06. juuni 2011, kl 09.57
Te vajate abi kodanik!
Lause; Teen palju trenni ja suudan pea €10 000 kuus teenida aga noh...
Diagnoos.. Liigne koormus treeningul.Kõrgraha rõhk.
Need peab alla saama!
Viimase puhul olen oma asjatundja!!
 
noh 06. juuni 2011, kl 10.13
Isaks saadakse erinevalt. Rongaisad tulevad ikka nendest meestest, kes pole elukaaslasega lapsi tahtnud, pole nende kasvatamisel osalenud ja naisest ei hooli samuti. Siis pole raske ennast eemal hoida. Kui oli ühine pere, planeeritud lapsed, armastatud abikaasa, siis on kõigil meestel raske.
 
mina 06. juuni 2011, kl 11.53
Võin anda sulle rongaisa kontakti, äkki oskab sind aidata ja elule tagasi tuua, tal mitu last kellest ei huvitu absoluutselt, elab ainult oma järgnevale uuele naisele. Ausalt kadestamisväärt oskus.
Kuid tegelikult on iga halb asi millegiks hea, sa lihsalt ei lase oma käitumisega seda head ligi...usun, et sinu õnnepäevad on ees. Alusta ELAMIST täie rinnaga. Mine käi Kuremäe kloostri allikas ennast kastmas/puhastamas ja seejärel oled puhas ja hakkamist täis (tunnetad lausa eluenergiat) Kõik algab mõtlemisest st. peast!
 
Juurikas 08. juuni 2011, kl 09.05
Teemaalgataja võiks pöörduda lastekaitsesse. Seal räägitakse kuidas võiksid lapsed endale saada, kui tõesti väga seda soovid. Võtmesõnaks on "laste elukoha määramise otsus", kohtus siis loomulikult. Võid proovida, kui lapsed ennast sinu juures paremini tunnevad, kui vanavanemate juures.
 
mina 09. juuni 2011, kl 15.22
Aga minule tundub, et üksik vanem oli ise rumal. Ta valis mimmu enda tulevaseks, mida ta siis ootas. Sellised naised elatuvadki mehe rahakotist, lapsed tehakse selleks, et meest vajadusel mõjutada. Seega ei saa üksik vanem ennast süüst täiesti puhtaks pesta. Kui mees jookseb välimusel taga, eriti teatud tüüpi välimusel, siis sellel on tagajärjed. Naine otsustas, et läheb parematele jahimaadele, uut saaki otsima ja ennem muidugi lõbutsema ilusate poistega.
Aga ka eestis on võimalik emalt võtta õigused ja nõuda alimente. Kui sul on raha ja jaksu ja su jutt tõesti tõele vastab, mitte pole kallutatud, siis ma olen kindel, et soovi korral suudaks sa laste ainuhooldusõiguse saada küll ja naisele alimendid peale. Eesti kohtupraktikas eksisteerib selliseid juhtumeid.
 
ronk 11. juuni 2011, kl 10.52
eel-lugu on vist enamusel sarnane..... ka mina mõtlesin algul, et olen tugev ja suudan taastada lastega suhted,mis jõuga ära lõhuti jne,jne... aga pärast aastatepikkust kohtuteed, kus ma ikka "kurjategijaks" jäin, loobusin lõpuks sellest suitsiidi-teekonnast...... oleksin varem sõprade soovitusi kuulda võtnud ja loobunud võitlusest, oleksin säästnud tohutu hunniku raha ja oma närve... tulemusena vihkan Eesti õigussüsteemi ja nn lastekaitsjaid.............tagantjärele mõeldes,oleks tõesti ratsionaalne pärast ukse sulgumist seda mitte enam lahti üritada lükata, vaid minna oma teed....
 
üksik vanem 11. juuni 2011, kl 23.07
to mina 06. juuni 2011, kl 11.53
Kahjuks sinu soovitus ei sobi enam. Kui ma praegu lastele selja keeraks siis teeks lihtsalt nende õrnale hingele haiget

to Juurikas 08. juuni 2011, kl 09.05
Sai ka lastekaitsega asju aetud. Lastekaitse on hambutu organisatsioon, kuna vanavanemad suudavad lastega väga kenasti hakkama saada siis kohtu nägemus on selline, et see ei loe kui ema ei suuda iseseisvalt lapsi üles kasvatada. Hooldusõigus läheks isale üle vaid siis ku ema oleks joodik, narkomaan vms.

to mina 09. juuni 2011, kl 15.22
Ma ehk olengi rumal aga kindlasti ei valinud endale spetsiaalselt mimmut. Minu tulevane eks oli tugevalt ülekaaluline ja üsna maitsetult riides, kui kohtusime. Ma hakkasin tema treeneriks ja stilistiks. Tõepoolest, disainisin temast tõelise printsessi
 
üksik vanem 11. juuni 2011, kl 23.26
mina Kirjutas:
-------------------------------------------------------
_Aga minule tundub, et üksik vanem oli ise rumal. Ta valis mimmu enda tulevaseks, mida ta siis ootas. Sellised naised elatuvadki mehe rahakotist, lapsed tehakse selleks, et meest vajadusel mõjutada. Seega ei saa üksik vanem ennast süüst täiesti puhtaks_



Lisan veel juurde, et sul on teatud mõttes õigus. Ma kotasin majanduslanguses umbes 5 miljonit, ehk siis praktiliselt kogu oma elutöö. Mu ettevõtted pankrotistusid ja ma kaotasin hetkeks elatusvahendi. Kahjuks on inimlikud väärtused kiired kaduma tänapäeva kiires maailmas. Vaatamata sinu poolt pakutavale eeldatavale minu rumalusele tulen igasugusest olukorrast välja. Ma ei eita et olukord oli mõned aastad tagasi meeleheitlik. Ma palusin oma kaasalt vaid seda, et ta sellel raskel hetkel mu kõrval oleks, kõige muuga ma tuleks (tulin) ise toime. Ta otsustas mulle siiki "nagi selga lüüa"
 
oehjah 14. juuni 2011, kl 16.09
kle mis sa valetad siin,sinu jutt küll normaalne pole,liiga lihtne,manipuleeritud...Oled suur sõnaseadja-luuletaja,ei muud.tean ühte sinusugust,omaarust supermees,aga oma mängudega tüütas naise ära,teine laps tuli kogemata.Väga ebameeldiv tüüp,otsib vaid tähelepanu-vuih kui lapsik..
 
eelmisele 19. juuni 2011, kl 01.11
Eks see koer kiunu kes kaigast sai, tõenäoliselt oled ka mingi perelõhkujast rahahne bits
 
Kaja 19. juuni 2011, kl 16.24
Novot, kuna Sa langesid nii suurde depressiooni, siis polnud Sa ka võimeline võitlema laste eest, aga las see minevik olla. Täna pead sa endalt küsima, kas Sa oled isa.
Ja mida üks isa teeks antud olukorras. Nii et kui Sa oled isa, siis ole isa ja võitle selle eest, et Su lastel oleks õnnelik elu. Saada prse need idiootidest amtnikud ja leia teised, kes on valmis Sind aitama, sest on ka õigeid inimesi riigiasutustes. Kõik ei ole veel omadega metsas. Ja lõpeta ära see minevikus istumine, see võtab Sult meeletult jõudu. Just praegu, täna oled Sa isa, krt ole siis isa.
Pealegi, Sa ise ka ütlesid, et tuled igast olukorrast välja. No milles probleem siis. Sul on praegu selline elu, need lapsed ja selline eksnaine. Ole oma elu peremees, mitte ära lase teistel seda elada. Kindlasti pole veel hilja oma laste eest võidelda. Isegi kui Sa ei võida, õpetad lastele, et kunagi ei tohi alla anda, ükskõik mis ka poleks.
 
Viivi 19. juuni 2011, kl 18.38
Minu pensionärist isa ütles mulle täna et ta on pannud mulle pealtkuulamisaparaadid (ei öelnud kuhu kas telefoni või korterisse) teadmata põhjusel. Materiaalselt on küll toetanud aga sellise hinnaga - usaldamatuse hinnaga.
 
Maximan 19. juuni 2011, kl 21.51
Vaatlejatel on tore tagantjärgi targutada ning hiilgavaid elusoovitusi anda ning leida võimalusi tehtut tegevust antud tolle hetke olukorras tehtuna maha teha

Küss pole selles, kas jättis või mitte vaid valikute tegemises. Teinekord fokusseerutakse mingile konkreetsele nõudmisele ning kannatust pikemaks läbikäimiseks pole. Tavaliselt arvatakse, et kohe voodi ning kui põrutamine klappis, siis ongi kohe leivad ühes kapis elu lõpuni kindlustatud.

Võkem aru ikka pähe ja uurige inimest põhjalikult. Tehke omale selgeks, et vastandid kellel puudub suur ühisosa mõtetes ja tegudes leiavad oma tee suhtega lõpuks kuristikus ja tagasiminek oleks nagunii jabur ning teokäigul ja lõpeb mandumisega
 
Üksik Vanem 20. juuni 2011, kl 00.48
Maximan 19. juuni 2011, kl 21.51

Me tutvusime 1998 ja abiellusime 2005 . Arvad et me ikkagi kiirustasime?
 
huvitav 26. juuni 2011, kl 19.37
omad/omasid miljoniettevõtteid ja siis said ühele ülekaalulisele ja stiilitule tädile personaaltreeneriks??? Natuke kummaline lugu, peab ütlema...
 
to mina 27. juuni 2011, kl 20.57
huvitav, aga tohib küsida, et kas üksikvanemast naist, kes siin nõmeda eksmehe üle vingub, võib ka lolliks nimetada, et miks ta siis endale nõmediku omal ajal valis?
 
Marko38 28. juuni 2011, kl 09.42
Sul oli 7 aasta aega teda tundma õpida mis mees ta tegelikult on aga ikka astut ämbrise, imelikut inimesed
 
junga 07. juuli 2011, kl 11.45
10 000 EUR
oot kas hispania bordellis?
 
teadja 08. juuli 2011, kl 22.59
Ei, Tupperwarega
 
ka 11. juuli 2011, kl 18.55
To. teemaalgataja

Ma teen sulle kõva kalli!Pidasid vastu, pead edaspidi, küll lapsed tulevikus mäletavad kumb oli rohkem "vanem"..
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!