5pluss,konkreetne jutt!

ma arvan,et lastetu naine olla on karmim:(

lapsel on õigus teada oma põlvnemist, puhtalt juba meditsiinilisest aspektist, Pärilikud haigused, eelsoodumused jne. Näiteks ei saa selline laps hiljem isegi elukindlustust endale, kuna ta ei tea, kes ta isa on.
lapsel on õigus oma vanem, siin siis ema, kohtusse kaevata, et tema põlvnemine st isa kindlaks tehakse.
Palju õnne siis kõigile, abielumehele, ta naisele, armukesele ja uuele lapsele ka.

Lugupeetud kodanik L

Kui lasteta naine olla on karm, siis vaidleksin vastu, umbkaudu 20 eur-i eest vallasema palju hullem! Või lõbuöödest sündinud tegelikkus! Näiteid võib tuua siit foorumist, kui ka maailma otsast...

Ma ei saa aru - kas on tegemist tõesti sellise naisega, kes endale vaba meest ei leia, kellega laps teha? Miski raske puue küljes või?Viimasel juhul saan olukorrast aru - valikuid ei ole lihtsalt.

Ja mina mõtlesin siin kuskil kümnend tagasi, kui poissmees olin, kus need naised kõik jäänud on ja miks nad mind küll ei taha. Siis õnnestus ikka lõpuks üks selline tavaline, lihtsam naine endale saada päriseks, tahtsin vist väga atraktiivset saada aga ei õnnestunud. Nüüd on ilusti kaks last kõik olemas ja muidugi naisemees.
Ja mida imet, kuigi vanust napilt üle 40, on mul salasuhteks kaks-kolm naist raudselt saadaval. Vahelduseks, kui pere kõrvalt vaba aega näpistan, käin ikka oma mehelikkust tõestamas ja maiseid rõõme nautimas, nüüd ei ole mul enam kaotada midagi. Paremat elu igast väikesteks saladusteks pole mul elus veel kunagi nii ohtralt olnud ja kusjuures on nad vägagi atraktiivsed.)DD

Vallaslast küll tegema ei hakkaks. Üks halb otsus ja mitu rikutud elu.

Alatu on see nii lapse kui mehe ja ta pere suhtes. Kes teeb teadlikult sellise valiku on suur mölakas lihtsalt.
Vanatüdruk, otsi endale vaba mees !

Ok. Aga kui ei olegi meelega tehtud vaid rohkem kogemata juhtunud see rasedus? Kuidas siis. Oma last ma ju tapma ei hakka.

võid panna ju lapsele nimeks: Tööõnnetus või midagi sarnast. ta saab ju nagunii kord teada, et oli vaid odava seikluse tagajärg. Mees peab siis oma abikaaslae teid tutvustama, sest lapsel on õigus oma põlvnemist teada. Kui suuremaks saab, on tal õigus Sinu vastu ka kohtusse minna.
Miks sünnitada hingelisi sante?

Kogemata saab olla sel juhul kui rasestusid mehest, kes väitis ennast olevat vaba ja vallaline ning tema tegelik staatus selgus sulle peale kolmandat raseduskuud. Muidu on meelega abieluinimesega eostatud laps.

kuidas saab jääda kogemata rasedaks kui on plaan last saada? et kogemata viskad tabletid prügikasti? kogemata ronid voodisse mehega kes on sulle öelnud,et ei kavatse sinuga elama hakata??
ja mis sa siis ütled oma mudilasele, kui ta küsib oma isa kohta?
isa pole sind kunagi tahtnud ja elab koos nende lastega keda ta tahtis.
ma "kogemata" sain sinu. sa oled tööõnnetus oma isale ja pensionikindlustus minule.

Sa vist algust ei lugenud, küsimus oli rasestumises abielumehest,kellele küsija on armuke.Ja sealt edasi, et oled rase, aga kogemata oli eostaja abielumees.

ja nüüd tuleb siis kärgpere koos kõigi õnnelike liikmetega. palju õnne ikka teiste elu pe--rsse keeramises. Eriti õnnelikud on muidugi lapsed, kel erinevad emad kui nii rikas ja viljastav isa.

Tere,

jah olin samas olukorras abielumehega,miks suhe kaugele arenes ja laps juba sündis oli,sest armastasin teda ja uskusin naiivselt,et mees on õnnetus abielus ja jätab oma naise,et alustada uut elu minu ja meie pojaga.Seda ei juhtunud ja ma leppisin olukorraga,sest kõik oli ju hästi,ta hoolis lapsest ja me saime kokku mõned korrad kuus,aga ainult neli esimest aastat,kui ta lihtsalt otsustas suhte lõpetada.Mehe abikaasa teadis juhtnust.Ma olen aus,kahetsen valikut südames,laps kasvab isata,kes enam ei hooli tema käekäigust(materiaalselt toetab,see on kõik)ja juba neli aastat olen üksikema,sest on vähe mehi,kes tahavad endale naist lapsega,olen seda juba kogenud.Poisi isa on sünnitunnistusel kirjas.Aga mul pole õigust kurta,sest valiku tegin ju ise.Aga vaatamata kõigele olen ikkagi õnnelik,et mul on tore poeg!Sulle soovitan,ära seda sammu abielumehega astu,olen kindel,et on sobivaid vabu mehekanditaate ka Sinu jaoks.Jõudu!

Isata kasvanuna on mul sihukesest asjast ainult negatiivne arvamus. Oli ikka raske küll, lapse- ja noorukieastläbi tulla, kui pole kedagi, kes oleks õpetanud, kuidas enese eest seista, käituda, kasvõi lihtlabane autojuhilubade saamine oli suur probleem.
Kõik, absoluutselt kõik on tulnud ise õppida, läbi valuse ja vaevade, ja see mõjutab mind ilmselt elu lõpuni. Arvan, et oleksin olnud parem ja õnnelikum inimene, kui mul oleks olnud isa.
Minu ema ja isa läksid lahku, aga sihukesed "lapseprojekti" alustajad, kes ise, vabatahtlikult oma lapsele halvema elu algusest peale planeerivad, laseks sundsteriliseerida. Ja paluks mitte ägiseda teemal "olen ise parem lapsevanem kui joodik mees". Sittagi sa oleksid.

Naisel hormoonid möllavad ja võibolla ka vanaduse-eelne kell tiksub. Mõistus siin ei tööta ja me võime rääkida mida iganes: teda ei huvita, et ta teeb õnnetuks selle sama lapse keda kavatseb "tegema hakata", ühed teised täiesti mitte milleski süüdi olevad lapsed ja lõpuks ka enda, sest selle projekti tulemusena ei saa ta endale ei meest ega lapsevanemaks olemise rõõmu. Varsti on ta siin tagasi vingudes kui raske ja paha ja üksi on olla.
Jah, on emasid kes teevad teadlikult lapse kellegiga sest neil ei ole teist valikut aga need on ekstreemsed juhtumid. Eks need lapsed kasvavad suureks ja kui naisel suu kinni püsib on kahjud väiksemad. Aga ikkagi on see pool muna. Pool peret. Lihtsalt see laps harjub olema erinev ja poolik ja sõltub emast kas ta saab toredaks inimeseks või kibestub koos emaga.

minu lapse isa on abielus ja tal on oma pere, tore pere.

Meie st. minu lapse olemasolu ta teab kuid ta ei tea, ega ka arva, et see võiks olla tema laps

Laps on õnnelik ja rahul oma eluga.
laps teab, ettahtsin teda väga ja kuna ei leidnud sobiliku meestomale siis meditsini abiga saingi tema,kasutades doonorit.

Laps praegu 17aastane.


keegi ei saa kunagi teada selle lapse päritolu

miks valisin abielumehe oma lapse isaks?

- sest oli näha tema laset pealt nende laste välimus, õpiedukus, andekus
ja ma ei eksinud sed avalikut tehes

kui mees on abielus siis pole seda hirmu , et ta läheks kusagile kellama, et tal minuga mingi afäär oli jne

kui olin juba rase siis siame selle mehega kokku ja mul oli eelnevelat saadetud oma telefonile teiselt telefonikaartilt sõnum nagu oleks seda satnud mingi mees, ke sminuga enam suhelda ei soovi ja kelle last ma ootan..

Kui enda telefoni sisse lülitasin saabus sõnum minu telefoni ja nägi siis seda ka see mees kelle olin lapsele isaks valinud

Ikka parem poolik muna kui tühi koor. Kasvõi nui neljaks aga lapse peab iga naine tegema. Ega perekond pole tähtis või lapsekasvatamise kvaliteet või isa olemasolu. Tähtis on... eee... jah, mis teile tähtis on, üksikemad?

lapsel on õigus teada oma põlvnemist, puhtalt juba meditsiinilisest aspektist, Pärilikud haigused, eelsoodumused jne. Näiteks ei saa selline laps hiljem isegi elukindlustust endale, kuna ta ei tea, kes ta isa on.
lapsel on õigus oma vanem, siin siis ema, kohtusse kaevata, et tema põlvnemine st isa kindlaks tehakse.
Palju õnne siis kõigile, abielumehele, ta naisele, armukesele ja uuele lapsele ka.
Nii et ks oled uhke, kja kas laps ka ikka uhke on, et ta ei teagi oma põlvnemist
--------------
ääretu egoism ikka oma juurteta lapse kallal.

olen täiesti kindel endas

mis elukindlustusse puutub siis selles suhtes ei olnud küll mingeid takistusi - tegin ise lapsele kindlustuse.

armuke ma ei ole kellelegi, lihtsalt oli vaja sellele abielumehele jätta selline mulje, et mul on teisigi ja noh uups näe juhtus meil nii ja et ärme põeme.

Pärilike haigusi ei ole ei mehel ega minul, kõik kontrollitud.
Mehel endal ka tütred seega ka tulevikus probleemid välistatud. minu tütar ja mehe tütar on samaealised ja käivad ka samas klassis on pinginaabrid ja sõbrannad.
paraku onnad välimuse suhtes väga erinevad ja tean ka seda, et veregrupid neil erinevad. Minu lapsel on minu veregrupp - see selleks..
nii, et seni pole tekkinud mingit kahtlustki.

no istu oma viitsütikuga pommi otsas siis edasi.
Elukindlustuse kohapealt üteks seda, et kui laps tahab kord ise enda elu kindlustada, läheb asi jamaks.

ei saa aru, miks peaks jamaks minema?
mina ka teadmata isa laps ja pole probleeme olnud kindlustusega kunagi. st mõtlen elukindlustust. Alles paar kuud tagasi tegin endale uue lepingu

ei tea mis summaga sa seda kindlustust endale ostsid, aga lepingus on küsimused isa haiguste kohta ja millal suri, või isa vanus. Kui neid vastuseid pole kuskilt võtta, siis kindlustsueetevõttele risk tõuseb ja saad kas väga kalli kindlsutuse või sellise # paketi# kus tasu kasvab mõne aasta pärast tohutu kiirusega.Kindlustus hindab ju riske, nad tahavad et inimene ikka kaua neile maksaks, enne kui ise kellelegi midagi välja maksab.
---------
ja veel, et kas oled kindel, et dementsuse saabudes oma saladust välja ei lobise?

kõiki ei taba ju dementsus

kogu su eneseõigustus ju viitab, et ega sa tegelikult olukorraga rahul polegi, et su tütre sõbranna, kes on ta poolõde tegelikult, elab rahulikult pereringis ja teie kaks pooliku perena. kas sul tõesti iseendast ja oma lapsest hale pole hakanud.
kui su meiliaadress ja logimised arvutisse lahti võtta ja see jutt siit su lapsele saata, pole vist palju fantaasiat vaja, et isa mõisatus ära lahendada.

ma ei ole, ei olnud enam esimeses nooruses kui lapse sünnitasin ja laps oli mu teadlik valik. saan peagi 50a.

Kui meest pole siis laps peab naisel ikka olema, arvan ma.

Kahju su lapsest.

miks lapsest kahju?

ta on saanud tähelepanu, tal pole millestki puudus ja meil on head suhted.

sel lapsel puudub suhe isaga, see ongi ta ainuke puudujääk.